1. osa
Algus
"T¹au!" ütlesin ma ja panin autoukse kinni. Nägin, et vend lehvitas ka. Naeratasin.
Kõndisin Marybel ukse taha ja koputasin. "Hey!" ütlesin ma, kui Marybel ukse lahti lõi. Ta kallistas mind.
Astusin sisse ja vaatasin elutuba. "Jälle olete mööblit liigutanud!" muigasin naeratades. Alati perekond Collins liigutas iga nädal, harva ka iga kuu, oma mööblit.
Võtsin jalanõud jalast ja riputasin jope varna. Kabuutsi panin mütsi ja kindad.
Läksin edasi ja läksin Marybeli juurde, kes askeldas köögis. Täna pidi tulema meil tüdrukuteõhtu. Vaatame filmi ja pool kümme pean ära minema.
"Mis filmi me vaatame? Õudusfilmi, armastust, fantaasiat?" küsis Marybel ja kallas krõpsud kaussi. Ma aitasin tal viia asju elutuppa.
"Fantaasia on äge!" ütlesin ma ja läksin tal filmide, raamatute ja muude vidinate riiuli juurde. Kükitasin maha ja vaatasin igasuguseid filme. Leidsin sealt Let Me In'i, Twilight'i kõik viis osa ja muidugi ka paljusid teisi filme. "Kas sa Let Me In'i tahad minuga vaadata?" küsisin ja vaatasin plaadikarpi.
"Muidugi. Isa alles üleeile ostis selle mulle ja ma polegi seda vaadanud!" hüüdis Mary köögist ja naeratasin. Panin selle karbi klaasist laua peale ja istusin bee¾ikale diivanile.
Kui meil oli film lõppenud, ringutasime mõlemad. Ja hakkasime siis mõlemad naerma. "Põnev ja natuke õudne film oli!" ütlesin ma ja vaatasin, kuidas Mary pani teleka kinni.
Ta noogutas ja vaatas mind, ning siis kella. "Kuule, kolme minuti pärast saab pool kümme. Äkki helistaksid oma vennale?" küsis Mary ja vaatas jälle mind.
Ma noogutasin ja koukisin oma teksapükstest välja oma Samsung Galaxy telefoni. Valisin numbri ja helistasin vennale.
"Hey! Kuule , tuled siis? Meil on vaadatud!" ütlesin ma telefoni.
"Mhm, ma kohe hakkan siis sõitma" ütles ta telefoni ja pani seejärel toru kinni.
Läksin nagi juurde ja panin jope selga ja mütsi pähe. Siis pistsid saapad jalga ja panin kindad kätte. Kallistasin veel Marybeli ja läksin välja.
Ootasin teda, kuid ta ei tulnud. Ma ei näinud ühtegi autot, ega autotulesid. Hakkasin telefoni välja võtma, kui Brandon juba helistas.
"Kuule, ma ei saa siit edasi. Siin ehitatakse midagi ja siis on terve tee kinni pandud. Äkki tuled läbi metsa ja siis sealt bussijaama. Ma ootan seal." rääkis ta ja ma noogutasin. Aga siis tuli meelde, et ma ju räägin telefoniga.
"Jah" ütlesin ma mitte väga lõbusas tujus. Mulle pole kunagi meeldinud öösiti metsas käia. Aga midagi polnud parata ning võtsin suuna metsa poole.