50 Shades Trilogy

Vaatasin ja uurisin ning ei leidnud, et sellel veel oma teema oleks.
Niisiis! Kes on lugenud? Millised on emotsioonid, arvamused? Hea? Halb?

Ise olen esimese osa eesti keeles läbi lugenud, teine osa inglise keeles on hetkel käsil.
Peaks ütlema, et väga lihtne lugemine. Isegi inglise keeles(ega ma siis mingi proff pole). Kaasahaarav, samas etteaimata. Lugesin hiljuti üht arvustust, kus oli lause, et kui joomismängu mängida, siis teise pt lõpuks on purjusolek garanteeritud. Ja nii ongi. Sõnakordused on kohutavad!
Eesti keelne trükk oli muidugi kirjavigu täis.

Hästi palju on vaieldud pealkirja üle. Just eesti keelse tõlke kohta. Mis siis see õige oleks? Milline paremini sobiks?

Noh, ma usun, et tõlkesse oleks võinud Grey sisse jääda, kuna seal ei ole mõeldud halli, vaid siiski inimest.
Proovisin siis ka lugeda, et näha, miks see inimestele niimoodi meeldib. Ja ma ei saanud 100 lk-st kaugemale. Kui tulid mängu need lepingud, siis tekkisid mul sellised feministlikud mõtted, et hoia ja keela. See võim, mida Grey Ana üle tahtis ja fakt, et Ana oli pmst kohe kohe nõus peaaegu seda kõike Greyle andma... kui nad olid üksteist vaid natukene aega teadnud. Ma lihtsalt ei mõista, kuidas naine sai naistele kirjutada sellise naisi solvava raamatu ja kuidas see naistele meeldib.
Mul üks meessoost tuttav surus end esimesest raamatust läbi, edasi lugeda ei kavatse. Aga talle hakkas vastu see, kui palju Grey Ana peale kulutas: autod ja mis kõik olevat mees talle ostnud. Mis oli väga huvitav nurk sellele loole. Solvab mehi ka järelikult. xD
Ühesõnaga ma lugesin lõpuks triloogia kokkuvõtte ära ja olin headdesk ja läksin eluga edasi, va vahel mõne inimesega selle loo üle arutlemine (nii palju kui ma oma 100 lk-ga kaasa rääkida oskan).

Mulle vaatas täna Rahva Raamatu vaateaknalt vastu "Viiskümmend tumedamat varjundit". Ma ei osanud arvata, et nad selle nii kiiresti ära tõlgivad, ma ei ole teise raamatuga inglise keeles proloogist kaugemale saanud ja ilmselt ei saagi, kuna olen juba selle vastu huvi kaotanud Minu arvates oleks selle pealkiri võinud olla "Viiskümmend varjundit tumedam", aga kuna eelmine pealkiri oli juba "Viiskümmend halli varjundit" selles järjekorras, saan ma aru, miks teise osa pealkiri on tõlgitud samal põhimõttel ja kolmas osa tuleb selle loogika järgi ilmselt "Viiskümmend vabastatud varjundit".

"Fifty Shades of Grey" oli minu jaoks halb lugemiselamus, mis oleks võinud üldse olemata jääda, kuid ma olen ka uudishimulik, eriti kui mõni raamat saab nii kuulsaks nagu see. Lugesin seda eelmise aasta lõpus ja selle sisu hakkas mulle üsna vastu. Tavaliselt on armastusromaanides, mis pole tihti sugugi vähem siivutud, ka lurjustest meespeategelastes vähemalt midagigi, mis ei lase neil muutuda antikangelaseks, aga seda Christian Grey minu jaoks paraku oli, ning Ana karakter ei jätnud mulle samuti erilist muljet, välja arvatud nendes lõikudes, kus ta järjekindlalt söögist keeldus. Pidi tal alles õnne olema, et ta kogu aeg söömise asemel seksile mõeldes ellu jäi ega surnuks ei nälginud
Ka mina ei mõista, miks naised sellest raamatust nii vaimustuses on, eriti selle tõttu, et minu meelest on aastasadu võideldud selle nimel, et naised ei peaks meestele allumist loomulikuks, kuid see raamat jätab mulje, nagu oleks selles midagi põnevat, mis suudab lahendada kõik paaride probleemid, ja et kõik peaksid seda tegema. Minu sees on vist ka feminist peidus
Üks mu sõbranna on sellest raamatust minust palju paremal arvamusel ja ta ütles mulle, et Ana ja Christiani armastuslugu on väga ilus, aga ilusat armastust ma sellest raamatust ei leidnud, ainult valusat.

Jee, ma juba ootasin, millal see teema tekib.

Lugesin seda pdf-ina ja telefonist ja inglise keeles, sest tõlkes läheb palju kaduma ja originaalkeel on endiselt äge, ning nii kaua kui ma ei teadnud, et tegemist ei ole originaalfiktsiooniga, lugesin seda üsna innukalt - mitte et selline värk mulle peale läheks või ma mingeid romantilis-erootilisi fantaasiaid omaksin/omada tahaksin, aga jutt sujus ja lugeda oli seda igatahes mõnus, props for that. Sisu ise ei tundunudki nii jama, kui täiesti aus olla, pigem sai kogu see triloogia sapise maigu just sellepärast, et inimesed praktiliselt rikkusid selle minu jaoks ära. Jätsin selle pooleli - üle poole teosest oli loetud, kui tõde ka minu jaoks kohale jõudis ja E. L. Jamesi vastikuks inimeseks muutis. Natuke kahju on - oleks rohkem aega (lol ei ole, isegi Camus'd ei saa lugeda), alustaks esimest osa uuesti, sest ilmselgelt olen ma vähenõudlik lugeja, mis puutub lihtsalt kirjutatud raamatutesse, ja ma olen selle vihkamislaine vastu, mille osaks James ja tema triloogia saanud on, #swag. Olgu siis rip-off, olgu, väga tore, aga elu läheb edasi ja tuleb hullemaidki raamatuid.

Tõlkimisest ja tõlkest nii palju, et mul pole olnud au eestikeelset versiooni käes hoida, aga pealkirjas häiris ka mind see, et "Grey" tõlgiti ära, kui see on ilmselgelt viide raamatutegelasele, mitte ühe värvi ameerika inglise keele versioonile. (Keegi võiks nendele agaratele turakatele öelda, et nimesid ei tõlgita... khm Troonide mäng khm...)

Esimene osa eesti keeles on läbi loetud. Ei olnud midagi muljetavaldavat, kuid seda ma arvasin juba Delfist loetud katkete järgi.

Oma 2013 lugemispäevikust: Ana "sisemine jumalanna" tundub olevat peast soe ning toimetamisel juurde lisatud. Varjundite mäng algab raamatu teises pooles, jättes jällegi mulje, et on lõpuks juurde lisatud ja minu jaoks on küll vahel näha Edwardi ja Bella liine. Ja kui ma tahan midagi erootilist lugeda, siis ma võtaksin pigem jällegi ette Maa laste sarja. Kui kolmas osa ka eesti keeles ilmub, loen lõpu läbi, sest kuigi ma tean mis seal juhtub, siis vahepeal võib ju lugeda roosat mannavahtu. Aga rohkem aega ma vist sellele kulutada ei taha.

Algul arvasin tõesti et ei piina end teise ja kolmanda osaga, ent kuna ma soovin neid ka edaspidi kritiseerida, siis oleks minust viisakas need läbi lugeda.