kool mägedes

Igatahes mu essa jutt ootan kriitikat ja ma kujutan ette kui palju vigu siin olla võib. Ning see tuleb ka suht lühike.
.

Proloog


"Andie tule juba," ütles Marc tüdinenult. "Kohe kukub lagi sisse." Andie vaatas kahtlevalt Marci: "Marc me ei saa seda süütut last siia jätta. Ta sureks siin ära." Mees kõndis lapse juurde ja lausus : "Andie kas sa saad aru, et selle lapse vanemad jätsid ta siia surema mitte meie. See on ta saatus niiet lähme ennem kui me siia sisse põleme." ütles Marc ülbelt. "Ei," karjus Andie hüsteeriliselt. "Me ei jäta teda siia, jutul lõpp." Andie jooksis lapse juurde ja võttis ta sülle. "Minu väike tütar," lausus Andie. "Ma panen sülle nimeks Angel, et sa teaksid kuidas sa muutsid mu elu."
"Marc see," osutab lapsele enda süles, "on meie väike tütar Angel." Marc vaatab naist kahtlevalt. "Andie see ei ole meie laps. Sellega," ostutab lapsele, "Sa minu autosse ei istu. Nii et vali mina või laps." Andie vastab talle kõhklemata : " muidugi valin ma lapse." Seda öelnud läheb ta minema.

Kas oleks mõtet jätkata?

Ehh... See on tõesti liiga lühike, et midagigi öelda. See on lihtsalt üks väike lõik. Kui sul mõte jookseb, siis jätka kirjutamist.

1 peatükk
"Angel, kas sa oled juba valmis?" karjus Andie teisest toast. "Jaa, kohe." Ma kuulsin kuidas ema liikus minu tuppa ning seepärast panin ma oma asjad väga kiiresti kokku. "Angel White meil ei ole enam aega siin passida," ütles Andie, kui ta tegi mu toa ukse lahti. "Uued elanikud kolivad kohe sisse, me peame minema." Ma tõusin voodist püsti ja vaatasin oma toas ringi. See oli esimene maja kus me olime elanud rohkem, kui kolm aastat. Ma olin leidnud endale koolis sõbrad, keda ma jään igatsema. Ma võtsin enda kohvri ja liikusin alla. Jälle jääb mu elu selles linnas pooleli ja ma olen kindel, et me ei tule enam iialgi siia tagasi.
Sõit oli pikk, aga kui me jõudsime Chigagosse, meie uude majja, jäi mul üllatusest suu lahti. Meie maja oli kahekorruseline, väljast lihtne ja valge. Mu sisetunne ütles, et siia jääme me kauemaks. Järgmisena vaatasin ma koheselt naabreid, meist vasakul oli moderne valge, suurte akendega, luksuslik maja, mille aias päevitas umbes minu vanune tüdruk. Paremal pool, oli tumedamates toonides suhteliselt suur elamu, kust ma nägin välja minemas üh;te väääga kena poissi. Koheselt hakkas mulle teine maja rohkem meeldima, ning seepärast võtsingi ma endale, mille vaade on parempoolsele majale. Minu tuba oli suur ja rohelistes toonides.
"Angie mul on sulle üks uudis," hõikas Andie teisest toast. "Palun tule kohe alla."
"Angie mul on sulle üks uudis." ütles Andie ärevalt. "Okei And...emps, aga ennem miks meil niii tohutu suur maja on?" küsisin ma imestunult. "Ma kohtusin New Yorgis ühe väga toreda härrasmehega, kelle ma kutsusin meile elama." lausus Andie mulle rõõmsalt. "Mida sa tegid?" karjusin ma talle näkku. "Ära muretse, tal on sinuvanune poeg Nate, kes elab su kõrvaltoas." ütles Andie ja läks endale süüa tegema. "Millal nad jõuavad?" küsisin kahtlevalt. Andie vaatas kella: "Kuskil niimoodi viieteist minuti pärast." vastas Andie ja läks üles, enda tuppa riideid vahetama. "Angie ma ostsin sulle uue kleidi. See on sul voodi peal, palun pane see selga." hüüdis ema mulle enda toast. Kohe, kui mu tee sai valmis jooksin ma üles enda tuppa. Mul jäi üllatusest suu lahti. Kleit oli heleroheline, põlvedest natuke pikem ning rinnast allpool oli kuldne korsett. Ma imetlesin seda kleiti kuskil viis minutit selle katkestas Andie, kes mind alla kutsus. "Oota emps ma teen lokke" valetasin talle. Ma tõmbasin endal kleidi selga ja otsisin välja enda lokitangid ja juukselaki. Ma jõudsin valmis täpselt siis, kui uksekell helises. Kiiruga tõmbasin ma kotsad jalga ja tegin kiire meigi. Ühe pilgu peeglisse heitnud olin ma tulemusega rahul ning jooksin alla. All nägin ma enda tulevast kasuisa ja tema poega...

Peatükiks on nii lühikest asja ikkagi liig nimetada.

võinohh see oli hetkel pool sellest teine pool on hetkel kirjutamisel

Mõttekas oleks panna üles terve peatükk korraga, sellisel tükeldamisel ei ole mõtet, eriti kui tükid tulevad nii lühikesed. Tore oleks ka, kui pealkiri algaks suure tähega.

Panin terve peatüki üles.

All nägin ma enda tulevast kasuisa ja tema poega, kes oli ühtlasi... poiss kes mulle meeldib. "Tere," laususin ma arglikult. "Hei kuule sa olid ju see Annabel, sealt teisest koolist." ütles Nate. "Tegelikult olen ma Angel." vastasin ma kurvalt. Nagu näha pole mul võimalustki kui ta ei tea isegi mu nime. "Tere, mina olen Adrian," tutvustas mulle ennast Andie peiks. "Eee... Tere, Angel."tutvustasin ennast. "Me võiksime sööma minna," ütles Andie. Ta oli ennast korralikult üles löönud. Andiel oli seljas põlvedeni punane kleit, sellel oli must vöö ning ta oli endale jalga pannud mingid kenad mustad kontsad, juuksed olid vabalt õlgadel ja peas oli mingi peavõru. Minu suureks imestuseks oli Andie meik väga nooruslik, punane huulepulk ja suitsusilm. Ta ei peaks ennast niimoodi riietama kui lapsed ka siin juures on. See ajas mind närvi. "Khmm," köhis Nate. "Angel sa võiksid ka meiega liituda." ütles ta sarkastiliselt. "Ohh jahh muidugi" ma tõstsin klaasi üles ja ootasin ,et keegi midagi ütleks. Me istusime seal lauas mingi kaks tundi, kuni emps ütles, et ma võiksin Natele ta tuba näidata. " Eee... okei" ütlesin ma tüdinenult. Nate tõusis juba püsti ja hakkas liikuma ülemisele korrusele. "Oota!" ütlesin ja läksin kööki. Ma võtsin endale veel palju,palju kooki ja läksin Natele järgi. "Ehm... su tuba on siis see," ütlesin ja avasin ukse mis oli mu toa vastas. Nate tuba oli sinine ja seal oli suur must voodi. "Ilus, aga kus sinu tuba on?" küsis ta uudishimulikult. "Seal," ütlesin ja näitasin enda tuba. "Okei kui midagi vaja on siis ma võin tulla, jah?" küsis ta. "Okei, aga palun koputa ennem kui sisse tuled. Tänan!" ütlesin ja läksin enda tuppa. esimese asjana otsisin ma endale riideid esimeseks koolipäevaks. Lõpuks valisin ma välja lühikese musta seeliku ja roosa poolpikkade varrukatega pluusi, et valikus kindel olla mõtlesin neid selga ka proovida. Kui ma olin kleidi seljast võtnud kuulsin kuidas mu toa uks lahti tehti. Ma ei teinud sellest algul välja kuna ei olnud kuulda kedagi kõndimas. Äkki võtsid mingid külmad käed mul piha ümbert kinni. Ma ehmatasin täiega ning alles siis, kui ma ümber pöörasin märkasin, et ma olen aluspesus. "Nate," ütlesin ma läbi hammaste. "Miks sa siin oled?" Nate naeratas ja ütles "Sorryy ma tõesti ei teadnud et sa, paljas oled." Ma panin endale kiiresti seeliku ja pluusi selga. "Nii, igatahes mis sa tahtsid?" küsisin ma . ülbelt. "Paps ütles mulle, et nad läksid andieha kusagile spa'sse ja nad tulevad alles homme või ülehomme õhtul niiet me oleme kaks päeva üksi." ütles ta naeratades. "Ahahh okei, veel midagi?" küsisin kannatamatult. "Ei.. Oot on ikka küll. Su emps ütles, et sa võid tema punase kleidiga homme kooli minna." ütles ta ja lahkus. Ma panin endale selga lühkarid ja mingi suure kampsuni ning läksin essale korrusele.
..