Maailma loomine (kirjanduse kodutöö)

viieplussi sain. : )

Maailma loomine

Ta istus ja mõtles. Veel kahekümne aasta eest ei olnud Hingederiigi valitsemine nii kerge kui nüüd, ning veel kahekümne aasta eest polnud ta Hingederiigist tüdinenud. Oli ju Jumal selle valitsemisõiguse temale andnud, kui see kahesaja aasta eest loodi.
Kõik oli sel hetkel millegi pärast kahega seotud ning see tegi teda närviliseks.
Yamamoto oli mees, kes Hingederiigi auastmetel Jumala järel teist kohta täitis. Ta oli mees, kelle konarlik jalutuskepp ja kelle pikk hall habe andsid hingedele kindlust ning julgust. Kuid ei saanud salata, et nendelegi tundus pidevalt samamoodi kulgev aeg tüütuna.
Mitmete aastata järel suundus Yamamoto Hingederiigi suurima mäe tippu. Kohta, kus ta oli alati suurima ettevaatusega käinud Jumalalt juhtnööre saamas.
"Mis sind siia toob?" See alati lahke hääl, mida vaid vähesed kuulnud olid, oli üllatusest pisut kõrgem kui tavaliselt.
Väsinult toetus Yamamoto oma konarlikule jalutuskepile ning silmitses helehallide silmade välkudes tulelindu. Viimased seitse korda oli Jumal end sel kujul näidanud.
"Pole midagi halba, kurja või seletamatut. Kuid on ometi midagi, mis segab hingi ning mind. Midagi, mida pole veel olemas, kuid on tarvis luua." Yamamoto vaikis ning pilgutas silmi, et tulelinnu näost midagi välja lugeda. "Ma arvan, et see on Maailm. Maa. Koht, kus elaksid hingede eelkäiad... inimesed."
"Yamamoto!" Jumala hääl polnud vali vaid vihane. "Miks räägid sa midagi sellist? Kas sulle ei piisa, et oled ühe tähelepanuväärse koha juht? Säh - siin on sulle su maailm!"
Taevast lõhestas vali kärgatus ning pärast seda võis märgata pilvede taga väikest täppi, mis üha suurenes. Nii sündis maakera. Kuid erinevalt Hingederiigist, mis oli taevas, ei valitsenud seda headus. Maal leidus ka tumedam pool, mis tekkis Jumala vihast Yamamoto äkilise palve peale.
Tahtmata selle süümepiinaga üksi elada, saatis Maailma loomises "süüdi" olnud mees hinged Maale. Iga kord, kui nad oma ühe elu seal ära elasid, võisid nad tagasi Hingederiiki tulla ning kohtuda kadunud sõprade ja tuttavatega. Ning et maailm päris tühjana ei seisaks, loodi hingede poolt teisigi elusolendeid.
Yamamoto aga valis välja kaksteist hinge, kellega koos sai ta Jumala tahtel Kolmeteistkümneks Väravavahiks, kes hoolitsesid Hingederiigi ning Maa tasakaalu eest.
Ning lisaks kõigele muule hakkas Jumalale Maa meeldima, mistõttu tumedam poolus vähenes ning paljud halvad asjad kadusid.

Täiesti hea jutt ju (Y)