Tulevikufikk

1. Osa.

Harry Potteri suule tekkis tahtmatu muie. Seejärel avas mees suu ning vaatas näiliselt kurja ilmega tagapingis istuvat kahte slytherinlast. "Potter ja Simon, palun võtke vaiksemaks," lausus ta.
Muie laienes veelgi, kui ta Albus Severuse näol üllatust nägi. Poisi suu moodustas juba sõna "isa!" kuid häält ta siiski kuuldavale ei toonud. Slytherinlased olid kahe pilavõlukepiga võidelnud, meenutades Harry'le kohutavalt teda ennast ja Ron'i kunagi muundamise tunnis. Pärast seda, kui nad olid ära leppinud.
"Nii. Praegu räägime me peletistest, kuna te olete kolmas klass ja ma usun, et selles aines piisavalt kogenud," lausus ta selga sirgu ajades ning kergelt naeratades. Nii mõnegi õpilase näole tekkis midagi paanika sarnast, kui Harry endale meelde jäänud Hermione sõnu kordas ning seejärel ühest klassinurgast suure kapi enda juurde hõljutas.
Susannah vaatas Severuse poole ning kergitas kulme, ajades sellega majakaaslase naerma. Albus hakkas kergesti naerma, eriti asjade peale, kus tema midagi teadis ning teine teadmatuse tõttu kummalise näoilme esitas. Poiss sosistas kiirelt sõnad "küll näed" ja võttis oma isa käsu peale rivis ühe koha, lastes suuremeelselt Susannah'l enda ette minna.
Mustade Jõudude Vastase Kaitse õpetaja andis neile käsuks loitsu enda järel korrata ja seejärel välja mõelda oma suurim hirm. Ja see naljakaks muuta.
Esimesena astus peletisele vastu keegi Gryffindorist, kes kartis üle kõige maailmas madusid. Susannah ja Albus keerasid pilgud kõrvale, et mitte naerma hakata. See oli ometi nende maja sümbol. Seejärel astus ette kindlameelne slytherinlane, kes küllaltki kerge vaevaga pimedust täitnud klassiruumist üle sai.
Pärast viit õpilast hakkas Susannah kergelt paanikasse sattuma. Tüdruk keeras end Severuse poole ja sosistas: "Aga ma ei tea, mida ma kardan! Ja veel vähem - kuidas seda naljakaks muuta."
Poiss tema selja taga vaatas mõtlikult sõbrannat. "Ma arvan, et kui sa sinna ette astud, siis ta muutub muidu ka millekski hirmsaks. Ja siis sa pead lihtsalt hästi kiiresti nalja mõtlema," lausus ta viimaks pisut ebaleval toonil. Sellegi poolest usaldas Susannah majakaaslast ning astus julgesti edasi, kui tema ees olev gryffindorlane loitsu sooritas.
Mõne hetkega muutus peletis klounikübaraga kurjast vanaeidest libahundiks, kes kujutletava kuu poole ulus. Susannah'i käsi värises, kui ta võlukepi kõrgemale tõstis ning sellega loomale osutas. "Riddiculus," lausus ta pisut kõhklevalt. Hunt jäi endiselt samale kohale. Ta pidi tervelt kolm korda loitsu kordama, enne kui loom naljakaks kassipojaks muutus ja kahel käpal õpilaste vahel ringi käima hakkas. Nii mõnedki turtsusid naerda, kuid Susannah pillas võlukepi põrandale.
Harry sammus paari pika sammuga slytherinlase juurde, pani talle käe õlale ja juhtis eemale. Albus Severus vaatas neid kortsus kulmul, kuid peagi tuli tal rohkem tegemist teha oma peletisega, mis teda narrivaks James'ks muutus. Teiste naerapahvakute saatel lausus ta loitsu ning muutis selle endaks, kes James'i närvi ajas.
"Kõik korras?" päris Harry pisut murelikult ning andis Susannah'le tema võlukepi. Tüdruk noogutas, kuid sellegi poolest pidas õpetaja paremaks ta koos oma pojaga haiglatiiba saata. Albus oli niikuinii pahane, et kõik tema hirmu ennast naljakaks olid pidanud.
Kui tund viimaks lõppes, toetus Potter seljaga vastu külma seina ning ajas pea pisut kuklasse. Tal oli raske nüüdki oma kurbust varjata, kui Lupini kaotusest oli nii palju aega möödas. Tuima ohkega pistis ta võlukepi taskusse ning suundus oma kabinetti, et sealt vahetunnis seitsmendale klassile lisaõpikud tuua.

Päris huvitav tundub
Edasi ! =)