Kas oli ikka hea mõte?(1)

Ärkasin hommikul, kui taevas veel päris valge polnud.Otsustasin, et ärkan üles, sest und mul enam ei olnud.Läksin oma õe tuppa ja nägin, et ta magab alles, naeratasin ning ma ajasin ta korraks üles ja ütlesin:" Lily? ".Ta pööras pea minu poole ja ütles:"Hommikust, kas lähme täna sinna kuhu plaanisime?"
Vastasin jaatavalt ja lubasin, et helistan varsti teistele ja räägin kõik üle jne.
Kuna mul oli veel päris palju aega siis ma mõtelsin, et käin koeraga õues. Võtsin koera ja läksimegi õue.
Kui olime väljas ära kainud, siis magasin veel veidi ja ärkasin siis kui õues oli juba valge.
Lily oli juba kõik ära jõudnud korraldada.Järsku hüüdis ta mind:"Lisanna??!?!" .Jooksin ruttu alla.
Kui alla olin jõudnud lausus ta:Merilin, Kalle, Siim, Paula jõuavad varsti siia seega, pane valmis ennast."
Läksin ennast valmis seadma.Võtsin oma seljakoti ning panin sinna sisse taskulambi, igaksjuhuks nööri, taskunoa, veidike riideid ja natuke söögi poolist.Meie sõbrad saabusid ja me hakkasime minema.
Meil oli plaan ööbima ühes vana mõisas, kus jutu järgi pidi kummitama.Me ajasime teel juttu ja äkki küsisin oma õelt:"Sa emale ja isale ikka rääkisid meie plaanidest?".Õnneks oli ta seda teinud.
Tee oli päris pikk, aga kohale jõudsime.Õues oli juba pime ja Kalle ütles:"Olete kindlad, et tahate teha seda?Räägitakse, et siin on varemgi noori ööbima jäänud, aga keegi pole eriti siit tagasi jõudnud."
Paula lausus selle peale:"Ah, kuule mis meil ikka juhtuda saab?Pealegi, me oleme kõik koos ja me oleme nii pika maa maha kõndinud, seega lähme nüüd sisse!".Sisenesime sinna suurde ja pimedasse majja.
Me otsisime sealt kõige parema toa, kus magada sai.Leppisime kokku, et kuna mõis on suur ja üsnagi õudne, siis liigume kas paaris või kõik koos, aga üksi keegi ei lähe kuskile.Mõnda aega oli vaikne, kuid siis pakkus Merilin välja idee pisut ringi liikuda, millega me kõik nõus olime.Me leidsime ühe päris suure toa, mis ilmselt kuulus ühele pisikesele tüdrukule.Lily ütles järsku:"Vaadake seda tuba, kui kena ja suur tuba.
Paula ütles:"Kuigi see tuba on nii roosa, siis on see tõesti kadestusväärne.".Me kõik nõustusime.
Me vaatasime veel mõisas ringi, kui Siim väitis, et ta on väsinud ja avaldas soovi magama minna.Loomulikult nõustusime, sest me leppisime kokku, et me jääme kokku.Aga siis ehmus Kalle ära ja hüüatas:"Lisanna?".Ma vastasin talle:"Kalle, kas kõik on hästi?".Kalle küsis seepeale:"Kus Lily on?".Selle peale ehmusime kõik ära, eriti mina.
Sellest algaski meie seiklusrohke ja õudne öö!
Merilin:"Oodake, ärme nüüd kohe pead kaota, võib olla, läks ta magama?".Ma rahunesin hetkeks, ja laususin:"Okei, mina ja Merilin jääme siia ja Paula, Siim, Kalle, te minge vaadake meie tuba üle.".
Kalle:"Teeme nii.".Kalle, Paula, Siim läksid toa poole.Merilin jäi minuga ja püüis mind rahustada.
Me märkasime veidi aja pärast kuidas nad meie juurde tagasi tulid ja Siim ütles meile:"Lisanna, su õde pole seal, aga te jääge siia, me lähme vaatame seda roosat tuba, äkki on ta seal?"
Olin sellega nõus ja pühkisin samal ajal näost pisaraid.Juba oli möödunud 20 minutit kui nad tulid tagasi, näod kaamed.Siim:"Su õde ei olnud seal, aga me nägime vist vaimu.".Ma ütlesin hirmul olles:"Palun...palun lähme siit majast minema...lihtsalt otsime mu õe üles, võtame asjad ja lähme!!".Sellega olid kõik nõus.
Läksime Lilyt otsima, samal ajal mõtlesin:"Alles hommikul oli kõik hästi, alles päeval ta naeratas mulle...kõik oli korras...".Mu käsi mille ma olin 2 päeva tagasi kuuma veega kogemata ära põletanud, hakkas valutama ja seda valu oskas ainult Lily ära võtta.Me jõudsime jälle ühte suurde tuppa, aga see oli hoopiski sinine, mitte roosa aga kuulus ka ilmselt mõnele tüdrukule.Ma kohkusin ja osutasin voodi peale...seal nägin ühe tüdruku vaimu, kes nukralt istus oma voodi peal, justkui ootaks kedagi.Me kõik olime juba nii hirmul, nii väsinud, et see oli lihtsalt JUBE, ÕUDNE, KANNATAMATU!.Me kuulsime karjumist.Ma hüüdsin:"Kuulsite?See on Lily hääl!"Me jooksime sinna kust olime häält kuulnud.Jõudsime ühte kontorisse, mis polnud just teab mis korras.Ma pole kunagi midagi nii jubedat kogenud kui see!MINU õde, lebas maas, käed verised, nägu lilla nagu oleks teda kägistatud, riided aukus.Ma hakkasin juba ümber kukkuma kuid Siim püüdis mu kinni.
Siim ütles peaaegu hüüdes:"Me peame, kohe ta haavad kinni siduma ja kiiremas korras siit majast välja saama!!"Õnneks, oli Siimul ja Kalles esmaabi tarbed kaasas.Siim võttis mu õe sülle ja ja kuna mina enam kõnida ei suutnud suurest hirmust, võttis Kalle mind sülle.Jooksime oma asjade poole, minul, Merilinil ja Paulal olid pisarad silmis, minu õde oli aga teadvusetu ja verine...Tahtsin, et see lihtsalt lõppeks.
Asi läks ainult hullemaks, sest...



Mis saab ? Seda loete juba järgmises osas. See oli minu esimene jutt mille ma olen üldse kirjutanud, seega loodan, et meeldib. Varsti tuleb uus osa ka!! :)

Aga ometi ei tasu sellest ära ehmatada, sest nii alustasime me kõik ju. Nii et lase kindlasti samas vaimus edasi ja ära anna sind ennast arendava kriitika pärast alla. :)

Okei, tänan :)

Nii, ma lugesin ka läbi :). See meenutas mulle mu enda esimest juttu siin foorumis, vigu pungini täis. Aga nagu Cilen ütles, lase edasi ja ürita oma vigu tähele panna siis ajapikku neid enam polegi nii palju :).

Aga kuna Vaimude Tund tegi nii põhjaliku töö juba läbi siis ma lihtsalt panen siia asjad, mis tuleks 100% ära kaotada.
Lühendit jne ei tohiks kohe kindlasti siin sees olla. Kui ongi palju tegevusi siis tulebki need üksteise järel välja kirjutada või hoopis ära kaotada kui need tegelikult on mittemidagi ütlevad.
Küsisõnade ees on alati koma (kas, miks, kuidas jne).
Siis sellised asjad nagu: Berta: "blablabla." võiks ära kaotada.
Nagu ma ka teistele olen maininud siis otsekõne võiks alata uuelt realt.
Sellistes pikkades kohtades nagu sul oli palun...palun lähme siit majast minema jne võiks ... asemel olla koma, mis mõjub sama tõhusalt.
Selle kõige viimase lause võiks ikka lõpuni kirjutada, sest ei ole ilus sedasi lõpetada (ma pakun, et oled mängukoopas ka kirjutanud, sest seal on selline lõpetamine hästi levinud). Mitte ükski kirjanik ei jäta ju sedasi peatükki lõpetamata
Aga minu meelest on pealkirjaga kõik tiptop ja teema võib küll olla üsnagi läbikammitud, kuid see seda vähem õudsemaks ega huvitavamaks tee.

Aga jätka edasi, mina tahan küll teada, mis edasi saab