Inspiratsiooniks oli Simple Plani laul "Save You", mille peale ma hea meelega nutan Appi, milline kohutav kahepalgelisus. Nad kõik tulevad, vahivad mulle otsa ja ütlevad: "Nii kahju. Ma tean, mida sa tunned." Haah, sittagi te teate! Kurat, kui paljude minu vanatädide väikevennad on vähki surnud? Kuradi 17-aastaselt? Mitu inimest minu sugulaste karjast on pidanud nägema, kuidas neile kõige lähedasem inimene vaikselt hääbub, kuidas ta läheb, ilma et nemad selle takistamiseks midagi teha saaksid?
Ma teadsin, et ükskord jõuab see päev kätte. Et ühel hetkel vaatan ma Talle viimast korda otsa, et ühel hetkel jätan ma Temaga hüvasti, et ühel hetkel pean ma sellega leppima... Ei. Ma ei lepi elu sees sellega, et see neetud vähk Ta lihtsalt mult ära võttis.
Te ei kujuta ette, milline tunne on näha oma venda, oma kõige kallimat inimest, järsku veidraks muutumas, jälgida, kuidas ta pool tundi järjest lakke vahib, samas, kui vaid paar kuud enne ei seisnud ta pudeliski paigal... See lihtsalt rebib sisemuses kõik lõhki, see muudab nii tuimaks ja samas nii tundlikuks. Ainult Tema vaatamisest võid sa nutma hakata ja pool tundi järjest ulguda. Sa tahaksid Teda nii väga aidata, aga arstid on juba öelnud: siin ei aita enam miski...
Vahel soovisin ma nii väga, et saaksin Teda päästa. Tahtsin Talle kõik südamelt ära rääkida ja vahel tegingi seda. Lihtsalt istusin Ta voodi kõrval ja pihtisin Talle kõike, mida tundsin. Ja Tema ainult naeratas, vahel silitas mu juukseid. Me rääkisime nende viimaste kuude jooksul palju rohkem kui muidu, sest see oli kõik, mida Ta teha sai. Ja lõpuks rääkisin ainult mina, sest Temal polnud enam jõudu... Tema hääl uppus sosinasse ja lõpuks suutis Ta vaid naeratada. Samamoodi nagu täna, selles kohutavas kirstus. Ta naeratas, sest kõik oli läbi, enam polnud vaja tüliks olla. Jah, seda ütles Ta alati. Ta tundis, et on kõigile tüliks ja koormaks. Ma püüdsin Teda ümber veenda, püüdsin Talle selgeks teha, et ema ja isa armastavad Teda endiselt, võib-olla rohkemgi kui enne, aga Ta ei uskunud. Ei uskunud lõpuni välja...
Neli päeva tagasi istusin ma Tema voodi serval. Ta silmad olid kinni, tema kondine keha oli peaaegu liikumatu, ainult rind käis hingamise taktis üles-alla. Ma ütlesin talle vaikselt:
"Head ööd," mille peale ta peaaegu hääletult, sellesama sosinasse uppuva häälega sõnas:
"Ma armastan sind."
Rohkem me ei rääkinud. Mitte kunagi enam. Sest see öö jäi tema viimaseks.
Ja ma ei suuda siiani aru saada, miks tema? Mille kuradi pärast pidi tema, maailma parim väikevend - või mis väikevend, 17 pole enam lapse iga - niimoodi lahkuma.
Mulle aitab sellest peielaua ääres passimisest. Mu vend on nüüd maha maetud ja kõigil on temast edaspidi pohhui, peale nende, kes temast tõeliselt hoolivad. Nad lihtsalt tassivad igal kuradima pühal ta haua peale küünlaid. Paari aasta pärast, kui hauakühm on tasaseks vajunud, on neil ükskõik. Juba praegu võtavad nad laua ääres viina ja naeravad. Kahepalgelised värdjad. Ma ei tohiks nii mõelda, aga mõtlen. Vahet pole, ma lähen siit minema. Võtan oma MP3-pleieri välja ja panen mängima. Ja ma tean, kuhu ma lähen. Surnuaiale.
Take a breath, I pull myself together
Just another step until I reach the door
You'll never know the way it tears me up inside to see you
I wish that I could tell you something to take it all away
Sometimes I wish I could save you
And there's so many things that I want you to know
I won't give up 'til it's over
If it takes you forever, I want you to know
When I hear your voice
It's drowning in the whispers
It's just skin and bones
There's nothing left to take
And no matter what I do
I can't make you feel better
If only I could find the answer to help me understand
Sometimes I wish I could save you
And there's so many things that I want you to know
I won't give up 'til it's over
If it takes you forever, I want you to know that
If you fall, stumble down, I'll pick you up off the ground.
If you lose faith in you, I'll give you strength to pull through
Tell me you won't give up
'Cause I'll be waiting if you fall
You know I'll be there for you
If only I could find the answer to take it all away
Sometimes I wish I could save you
And there's so many things that I want you to know
I won't give up 'til it's over
If it takes you forever, I want you to know
I wish I could save you
I want you to know
I wish I could save you