Auts loeb ka - 2017

1. Colleen Hoover ''Lootusetu''
Lehekülgi: 376
Sisu: Päeval, mil seitsmeteistaastane Sky läheb keskkooli viimasesse klassi, tutvub ta Dean Holderiga, kelle maine on kõike muud kui hea. Juba nende esimesest kohtumisest tundub noormees hirmutava, aga samas ka ligitõmbavana. Miski tema juures häirib Sky’d, toob sügavamatest mälusoppidest esile ammu ununenud mälestused. Kuigi Sky annab endast parima, et noormehest eemale hoida, purustab Holderi kõigutamatu kindlameelsus ja müstiline naeratus kõik müürid. Peagi on nad kõrvuni armunud. Ent ka Holderil on saladusi. Holder pole see, kelle ta väidab end olevat.
Kas noored suudavad leppida tõega, mis pöörab nende elu pea peale ja seab kahtluse alla kõik, millesse nad on uskunud? Vaid kohutava tõega silmitsi seismine võib parandada Sky ja Holderi hingehaavad.
Ainult kohutavale kaotusele näkku vaadates võivad nad leida tee piirideta armastuse juurde. Mõnikord tuleb valida hulga väärate valikute seast, kui õigeid pole. Sa pead lihtsalt tegema selle väära valiku, mis tundub kõige vähem vale. (Kopeeritud Rahva Raamatu kodulehelt)
Minu arvamus: Mulle meeldis selle raamatu kujundus, kaas. Ja raamatukogus selle otsa sattudes hakkas see mulle kohe huvi pakkuma. Sisu tutvustus on veidikene off aga tegelikult on tegemist väga põneva raamatuga, arvestades, mis TEGELIKULT teemaks on. See liin tundus kuidagi tuttav, nagu oleks kunagi näinud filmi/sarja sarnasel teemal või lausa lugenud midagi sarnast. Äkki isegi Eesti autori poolt...? Kui kunagi meelde tuleb, kirjutan siia ilmselt Ja peategelased. Sixi sarnaseid parimaid sõbrannasid leidub lihtsalt niiiiii paljudes raamatutes, et ksdmflkds. Sky tundus okei, kohati oli asju mis häirisid. Dean-i puhul ka kõik polnud just väga meeldiv aga üldises plaanis polnud väga viga. Mõtetut teksti vist ei olnudki väga, venitamist minu jaoks polnud.
Hinnang: Sisu poolest väga hea, meeldis et polnud selline tüüpiline laavstoori oma tõusude ja mõõnadega.  
Kümnepalli süsteemis paneks hindeks 8,5/9.

2. J.A. Redmerski ''Igaviku äärel''

Lehekülgi: 416
Sisu: Kahekümneaastane Camryn Bennett teadis täpselt, milliseks tema elu kujuneb. Aga pärast metsikut õhtut Põhja-Carolinas Raleigh kesklinna ööklubis jahmatab ta kõiki – ja iseennast –, kui otsustab jätta senise elu ja lihtsalt… sõita minema. Camryn pakib mõned hilbud, istub Greyhoundi bussi ja asub teele, et ennast leida. Selle asemel leiab ta hoopis Andrew Parrishi.
Seksikas ja põnev Andrew elab nii, nagu homset polekski. Ta veenab Camrynit tegema asju, mille tegemisest neiu kunagi mõelnudki pole, ja näitab talle, kuidas anda järele oma kõige sügavamatele ja keelatumatele ihadele. Varsti saab noormehest Camryni erutava uue elu keskpunkt, mis äratab temas armastust, iha ja tundeid viisidel, mida ta varem võimalikukski pole pidanud. Aga Andrew’s on peidus midagi palju enamat. Kas Andrew saladus liidab nad kokku või hävitab selle, mis nende vahel tekkida võib?
Minu arvamus: Ehh, kas see just kõiki seal alguses jahmatas aga nojah. Huvitaval kombel leidis see raamat mind ise üles. By the way, ma lausa jalutasin selle raamatu nimel raamatupoodi ja otsisin selle üles ning ostsin ära, sest see kõik, mida ma teadsin selleks hetkeks selle raamatu kohta, oli nii minulik, et ma teadsin, et ma ei taha seda raamatut pärast lugemist küll raamatukokku tagasi viia. Ma tahtsin ise ka kunagi kirjutada road-tripi stiilis lugu, kuid see on endiselt pooleli. Äkki ühel ilusal päeval lõpetan? Igatahes tundus, et see raamat oleks kasulik õppematerjal ka mida lugeda. Kui ma kirjutan, siis mul üks suurimaid ebakindlusi on just dialoogid. Ja see, et sisu poolest tõotas see raamat palju dialoogi, tundus väga paeluv. Aga lisaks sellele, et see raamat on päris hea õppematerjal, on see oma sisu poolest samuti väga hea. Pole mingi tiinekate laavstoori, vaid sisse ikka seksi ja värki ka topitud. Aga see on ainult hea. Ma muidugi ei taha ise kirjutada, kuidas näiteks Chad kohe tulemas on või midagi aga no läbi lillede võib Aga jah, pisut kurb raamat ka aga üldises plaanis minu jaoks väga hea.
Hinnang: annaksin hindeks 9

3. Agnes Kolga ''Varjajad''

Lehekülgi: 240
Sisu: Kas poisi ja tüdruku vaheline sõprus on võimalik? Aga kui ühel on teise vastu tunded?
Kaspar ja Kerli on parimad sõbrad, kelle suhtluses on sõpruse ja armastuse vaheline piir alati hägune olnud. Selline asjakorraldus pole kummalegi vastumeelt, kuni uus klassikaaslane kõik pea peale keerab.
Minu arvamus: Ma juba ammu tahtsin sedaraamatut lugeda, kuna see teema ise tõmbab. Lugesin mõne tunniga selle läbi ja ei oskagi midagi arvata. Lugesin Heli Künnapase blogist, et pole osatud konflikte lõpuni viia vms. No selle peale ma ütleks, et ma pole mingil põhjusel ühtegi Heli noortekat suutnud ladusalt lõpuni lugeda, seega... Plusspunktid selles osas, et mõned asjad olid ikkagi suht reaalsed. Mulle ei meeldinud, et see seksiasi sisse toodi aga samas ka see, kuidas seda kirjutati, oli reaalne Nii et ei teagi kohe. Selles osas ma Heliga nõustuks, et midagi ei toimunud, kuid samas nagu toimus ka... Natuke kurb oli, kuidas Kerlil ja Kasparil asi hääbus lõpus aga oma ilu oli ka selles. Hahaha, see koht kus Kerli googeldas neid märke, et kui kutile meeldid siis... Seal oli see nätsu asi ka ära mainitud ja siis mul tuli endal meelde, kuidas aastaid tagasi käisin ühel tüübil külas, ikka mitmeid kordi saime kokku ja siis tol õhtul olin tema korteris ja kui oli aeg mind koju viia pakkus mulle nätsu ja ma nagu ''halba'' ette aimates, ütlesin ''Ei, aitäh'' He was testing if he could kiss me Vot selline nostalgialaks siis
PS: Ma ei tea, mis raamat see oli, kus oli ka mingi kamp ja siis seal ka üks tsikk ja kutt meeldisid nagu teineteisele aga kokku ei saanudki, ja no muutis ka mind täiega kurvaks. Feels. Täiega.
Hinnang: 8/10. Miski jäi puudu, samas see 'miski' oli ka olemas. Tekst oli vähemalt ladus ja mugav lugeda, kuigi paaris kohas mõni asi häiris. Muidu täitsa oki-doki :)