Songin jälle vanades asjades, aga ma lihtsalt ei saa suud siinkohal kinni hoida.
Mainiks ära, et mul on mingi kiiks, et kui ma laulu kuulen, siis sõnadesse enam süveneda ei saa. Ja mina, tobu, asusin muidugi kohe kuulama, sõnadest lasin enne vaid vilksamisi silmad üle. Aga ma kommenteerin siis laule endid. Alustuseks olen ma üüratult kade- mina ei suudaks nii selgelt inglise keeles laulda, tõesti teeb kadedaks. Rääkimata sellest, et viisid olid ka sellised mõnusad ja muhedad.
Ja kuna pean häbiga tunnistama, et inglise keel hakkab pisut võõraks jääma (pole nagu tarvis läinud viimasel ajal, soome keelega tegelen rohkem), siis ma tõesti ei oska mingeid muid keelelisi või ülesehituslikke kommentaare lisada.
Jätka aga samas vaimus :)