Kui te praegu minuga sinna tuppa siseneksite, märkaksite te alustuseks tohutut hulka segamini jalatseid vedelemas üle terve esiku. Neid on tohutult. Kohe pärast seda tajuksite te ära kuskilt tuleva muusika. Ei, te ei eksi. Frank Sinatra. Te ukerdaksite minuga läbi selle kossimere ja ilmselt võtaksite istet nahkdiivanil elutoa akna all. Sealt on hea ülevaade kõigele. Klassikalise klaasist lauakese peal on klassikaline pooltäis viskipudel ning poissmehele omane üks klaas. Kui pilguga edasi minna, näeb suurt plasmatelerit ning tipptasemel arvutit kõrvuti. Võiks peast päris kade mõte läbi käia.
Lagi paistab olevat alles remondijärgus, kuigi korter hoolimata kogu segadusest on.. ultramoodne? Jah, ma arvan, et me võime seda sõna kasutada. Suhteliselt pisikese esiku, kolme elevanti mahutava elutoa ning mugava, kuid pisikese köögi laes ripub juhtme otsas ainult üks väike elektripirn. Ka on mõnes kohas näha üleval värviparandusi, ning paar pragu, mis on pahtliga täidetud. Vetsu pole selle istekoha pealt näha, kuid võiks ju oletada, et see on samasugune. Lagi jätab tõesti soovida. Te jälgiksite mind köögis midagi toimetamas. Võib-olla külmikust õlut otsimas? Võimalik.
Otse teie ees, plasmateleri kohal, külje peal, ning ka all on telekakapp ning selle ümbrus täidetud peamiselt tablettidega. Leidub ka paar tuubi, ning pudelikest. Eraldi võib märgata seitset-kaheksat lohakalt ülejäänud kolist eraldatud süstalt vedelemas kõige kõrgema riiuli paremal äärel. Need on kasutamata.
Ohoo... Mis seal siis on? Paistab nagu seif. Te tõuseksite püsti ning kõnniksite sinna. Te avaksite kapiukse, ning leiate, et see oli hoopiski paberipaki ning valguse tulemus. Kõige peale on kirjutatud ladina tähtedega: "Martin Luhamets". Edasi jätkub midagi hieroglüüfidega. Kui te viitsiksite süveneda, siis võttes paki kätte leiaksite, et kolm lehte edasi on ka ingliskeelne tõlge kõigele, kuid see ei huvitaks teid.
Te uuriksite veel natuke toas ja märkaksite kindlasti, et enamustele tabletipurkidele on peale kirjutatud "Metozok", "Claritine", "Gastrocaps" või midagi sellist. Ja ühele tuubile on ka kirjutatud "Sufran", mitte kummiliim. Te rahunete. Ei ole narkomaan. Nojah.. Võib ka nii võtta. Kui jätta väiksed värvilised tabletid ühe tumedast klaasist purgi sees märkamata, ning väike Omega-3 kalaõli pudel moonivedelikuga märkamata.
Nüüd tuleksin lõpuks mina võileibade ja kahe õllega tagasi ning asetaksin need klaaslauale. Te istuksite minuga diivanile, me lülitaks teleka käima, lööks pudeleid kokku ning võtaksime kumbki suure lonksu. Aga te ei tule minuga. Niiet tulen mina üksi. Jätan ukse enda järel lahti, tambin üle jalanõude diivanile ning heidan sinna pikali. Ma elan siin.