Lord Voldemort... ja seitsmes raamat?

Ehk siis, see fikk on tõlgitud inglise keelst nii hästi kui ma sain Autor on harrypotterfangirl21, kes tegi natuke koostööd kuulsa Schmerg_The_Impale'iga [tuntud ka kui Musta Isanda blogi looja]. Niiet vaadake, mis siit välja tuli
Osasid on suht vähe, tegelt on ainult kaks tükki tal üleval (6) Aga mulle suht meeldib see jutt XD
Ma arvan, et osad teist teavad küll seda :d
See on tõlgitud enne seitsmenda raamatatu eesti keelset varianti... vist. Ma ei tea, igatahes ammu. No surma vägiste asemel on igatahes kirjutatud mul siin surma pühakud :p



-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*

1. Kui Lord Voldemort on suuresti häiritud

Lord Voldemorti Väga Ähvardavas ja Väga Salajases koopas, mille ta oli enda järgi nimetanud, istus Lord Voldemort oma musta laua taga, üleni mustas kontoris, imedes oma musta sule otsa. Hetke pärast hakkas ta kirjutama oma tänast mida-teha listi

Lord Voldemorti Väga Kurjakuulutav mida-teha list


1. Mõtle uus moodus Harry Potteri tapmiseks.

2. Peida Mr. Kalli-Salzar, Lord Voldemorti Väga Kuri kaisukaru, padja alla, et Nagin tema pead uuesti otsast ära ei rebiks.

3.Kutsu mõnda inimest imbetsilliks, et kõrgendada oma ohtlikult madalat eneseväärikust.

4.Mine terapeudi juurde täpselt kell 18.00. Tänane pealkiri:“Harry Potteri tapmine: Miks kõik mu plaanid nurjuvad: Retsendeeri neljanda aasta vead.”

5.Proovi lühendada tänast pealkirja. See on üpriski pikk.

6. Crucio Vingerjale, sest ta lisas koort mu musta kohvi sisse. Ma ei ole piima vihkaja, aga koor on leppimatu

7. Oma huvi eilse unenäo kohta, kus Harry Potter karjus “Ni” ja nõua põõsastikku.


Vaadates oma nimekirja, Lord Voldemort naeratas oma huuletut naeratust. Ta oli just valmis alustama oma üpriski päevinäinud koopiaga “10 tuhat unenäo tõlgendust” et läbi kriipsutada Number Seitse, kui ta kuulis nõrka koputust oma toa uksel.
“Sisse,” ütles ta kõrge, külma häälega. Voldemort kuulis jalgade sahinat, samal ajal lehti keerates, et otsida oma unenäo tähendust.
“Mu- Mu isand?” küsis Vingerjas kartlikult.
“Midas a tahad, Vingerjas?” päris ta mürgise sosinaga. Kas oli juba aeg Vingerjale Crucio saata?
“Teie pakk saabus, mu Isand. See, mida te nii innukalt ootasite.”

Selle peale kukus unenäoraamat tuhmi mütsatusega mustast marmorist põrandale. Voldemort ei teinud katsetki seda ülesse korjata. “Noh? Kus see on?” nõudis Must Isand õhinal.
“Siinsama, mu I-Isand,” vastas Vingerjas närviliselt, kui ta tõi oma riiete alt välja kandilise pakikese.
“Lõpuks!” sosistas Voldemort, jõllitades pakki aukartusega. “Jäta see lauale.”
Vingerjas tegi, nagu kästud. “Kas on veel midagi, mu Isand?” küsis ta vabisedes.
Voldemort nipsas laisalt oma võlukepiga, ilma et oleks pilku saadetiselt keeranud. “Ma nõuan, et sa ei paneks mitte kunagi koort minu kohvi sisse,”rääkis ta üle Vingerja valukarjete. Umbes minuti pärast lõppesid kriisked ja Vingerjas tuikus ukse juurde, endiselt veid**e tõmmeldes. “Ja tühista mu psühhiaatriga kohtumine!”karjus Voldemort, kui uks oli sulgunud.
Sel hetkel, kui uks kinni vajus ja Vingerja jalgade sahinat polnud enam kuulda, Must Isand hüppas ülesse ning rebis paberi ära oma skeleti-taoliste sõrmedega. “Lõpuks,”sosistas ta, “Lõpuks on see siin!”
Voldemort vaatas seda hellal ning naeratas säravalt. Ta laskis kuuldavale vaikse juubelduse, ise koha peal hüpates ja kallistas raamatut. Varsti ta mõistis, mida ta teeb, ja lasi kähku lahti. Mustad Isandad ei juubelda hüpates, meenutas ta endale vaiksel, kui ta maha istus. Ta sirvis lehti oma pikkade sõrmedega, kuni jõudis esimese peatükini.
Ilma, et oleks proovinudki täita oma Number Seitsmendat kohustust nimekirjast, hakkas Voldemort lugema. Kui ta oli esimese peatüki läbi saanud, pidas pausi, vaadates endassesüvenenult musta kergelt käikivat seina, millelt või näha tema peegelpilti
Ta oli erakordselt kahvatu ja tema punased silmad olid kirsimaitselise köhakommi värvi. Tal ei ole juukseid ega nina, millest rääkida, aga see muu moodustas tugeva kurjuse aura tema umber.
Siiski, need ei olnud mõtted, mis tema peas keerlesid. Lord Voldemort mõtles oma võimalustest..
Oli võtnud ekstra nädala, et Harry Potter and the Deathly Hallows tõlkida ussikeelde, aga vaev oli seda väärt. Ta omas ainukest koopiat maailmas, mis oli kirjutatud tema eelistatud keeles, nagu ka raamat oli ainult talle tõlgitud. See oli osa kokkuleppest, millele ta alla kirjutas, kui J. K. Rowling tahtis kirjutada temast ja ta erinevatest varjupooltest.
Nagu raamatute popularsus kasvas, Voldemort ja Harry polnud näidanud ühtki märki Viimase Lahingu hukkamise teostamises, kogu eelmine raamat oli olnud täielik väljamõeldid–seal oli ju öeldud, et Voldemort sureb.
Ja see pani Voldemorti suurt hirmu tundma, emotsoon, mida ta seaostas ainult Vingerjaga. Kui ta “sureb” ei taastu ta enam iial. Suremine, otsustas ta kaua aega tagasi, oli kõige suurem nõrkus, mis olemas oli.
Ta polnud märganud, et Nagin oli tuppa liuelnud, kuni too sisistas. “Kas tead, ma võin seda lugeda ja öelda, mis juhtus.”
“Ei.” Voldemort, katkestades uneluse, pöörates silmad eemale mustast pinnast, et vaadata suurt madu, kes oli end kokku kerinud tema jalge ette. “Ma loen seda ise.”
“Hästi,” ütles Nagini, “aga loe seda valjul häälel, eks? Ma arvan, et ma ei suuda kauem teadmatuses oodata.” Ta vaatas meest anuvalt, õigemini nii anuvalt, kui madu saab.
Voldemort kallutas oma pead veid**e noogutuseks ja alustas ussikeeles “Esimene peatükk: Must Isand tõuseb.” Ta pöörles oma mustal nahktoolil ja luges…

Hiljem kui öösel…

Voldemort pani sõnatult käest raamatu “Harry Potter and the Deathly Hallows: Ussikeelne väljaanne”Lõpetnud raamatu, keerlesid emotsioonid tuulispasana tema sees. Voldemort oli itsitanud mõne naljaka koha peal, kindlas kahjurõõmus hõisates, mõeldes, et Harry sureb. (Õigupoolest oli ta välja nõidunud peomütsid endale ja Naginile enne jätkamist), ja oli isegi pisara valanud, kui Nagin ja tema tapeti kõige alandavamal moel. Aga nüüd oli ta raevus. Kuidas ta JULGEB Naginit tappa? Kuidas Harry JULGEB saada“Kõik oli hästi”lõpu!
“SEE EI OLE AUS!”kisendas ta. Siinkohal Nagini hiilis toast välja, hirmunud oma isanda vihast. Voldemort heitis pilgu kellale ukse kohal. See näitas viite.
“Vingerjas?”kutsus ta.
“Jah, mu I-Isand?” kogeles Vingerjas, lohisedes ruumi
Muuda mu terapeudiga kohtumise aega.”
“Kohe, mu isand.”
Ja nii jäeti Voldemort üksi, põletama neid lehti, kus tapeti Nagin


***


Just siis, kui Voldemort oli jõudnud lõpule viimase lehekülje põletamisega epiloogist, kuulis ta kerget piiksatust. Hääl tuli tema muguarvuti kõlarist, mis talle meeldis oma büroos hoida, et “kursis olla mugu-uudistega” ja postitada surmasööjatele kokkusaamise aegu (kuigi tihedamini võis teda Solitari mängimast leida).Ta liigutas hiirt, tema Musta Märgiga ekraanisäästja kadus ja vahetus aknakesega, kust võis lugeda:

MustIsand: Äravalitu on kutsunud su vestlema. Nõustud?

Ilma mõtlemata, Voldemort klikkis “Jah.” Sekundi pärast hüppas sõnum ekraanile.

Äravalitu: Sa oled Voldemort, eks ?

Voldemort ei raisanud palju aega vastamisele.

MustIsand: Jah. Ja sa oled Harry Potter, õige?

Äravalitu: Mitte nii loll, kui paistab, jah?

Enne, kui ta sai aega vastust trükkida, sai ta juba uue teate.

Äravalitu: Oled juba seitsmendat raamatut lugenud? Või su“spetsiaalne” ussikeelne eksmpalr ei ole jõudnud postiga?

MustIsand: Ei, see tuli. Ja ma lugesin. Mis on siis?

Äravalitu: Ah ei midagi… lihtsalt et… MA KILLISIN SU! HA HA, LUUSER!

MustIsand: See on raamat, juhmard. See ei ole näitaja, mis peaks juhtuma päris elus. Surma pühakuid tegelikult EI eksisteeri.ja kasuta võimaluse korral õiget grammatikat. Vilets grammatika on üks nendest vähestest „halbadest” asjadest, mida ma ei salli.

Äravalitu: OK, sain aru. Aga ikkagi! SA SURID, VOLDYKINS!

Voldemort muidugi solvus sellise ebaõiglase hüüdnime peale. Tegelikult oli ta nii vihane, et põhjustas tahtmatult oma Päevaprohveti koopia (millel juhuslikult oli esilehel suur pilt Harryst) tules põlemise.

MustIsand:Kuidas sa JULGED mind nii kutsuda! MU NIMI ON LORD VOLDEMORT, IDIOOT.

MustIsand: Samuti tuntud kui Must isand, Tead-Küll-Kes ja See-Kelle-Nime-Ei-Nimetata.

Äravalitu: Need ei ole sinu nimed.

Must Isand: On küll.

Äravalitu: Ei ole.

MustIsand: On jah.

Äravalitu:EI ole.

MustIsand: ON KÜLL!

Äravalitu: EI, NEED EI OLE!


Voldemort hakkas nüüd juba pahaseks saama. Tema ämblikulaadsed sõrmed peaaegu tagusid klaviatuuri, kui ta vastas.

MustIsand: Olgu, kui mu nimi ei ole Must Isand, siis mis see olema peaks?

Äravalitu: TOM MARVOLO RIDDLE.

Äravalitu: Vabandust, ma mõtlesin“Tom Marvolo Riddle.” Ma unustasin Caps Lock’i. Ma ei tahtnud kõlada nagu ma karjuks.

MustIsand: Noh, sa oled seda teinud alates viiendast kooliaastast... aga mis paneb sind arvama, et see on mu nimi?

Äravalitu: Varikätk ütles mulle. Tore, kena päevik... kahju, et basiliski hammas selle hävitas.

MustIsand: MIDA? Ma arvasin, et ta VALETAS selle kohta!

Äravalitu: Eip. Ja Dumbledore sai sõrmuse ka. Enam ei lähe kaua...

MustIsand: Aga ülejäänud pole õiged! Sa ei leia neidmitte kunagi! MITTE IIAL!

Äravalitu: Ma võin proovina, Tommy-poiss.

Mustisand:ÄRA KUTSU MIND TOMMY- POISIKS!

Äravalitu: Kes NÜÜD tarvitab liialt Caps Look’i?

Siinkohal langes Voldemorti pilk arvutikellale. See näitas 17.50. Tema kohtumine psühhiaatriga hakkas kümne minuti pärast

MustIsand: Hästi, nii ärritav kui see vestlus ka polnud, ma pean nüüd minema. Ma jään muidu hiljaks

Äravalitu: Hiljaks millele?

MustIsand: Um…surmasööjate kokkutulek. Palju inimesi on vaja piinata.

Äravalitu: Õige …

Äravalitu: Nii et sa ei pidanud terapeudiga täna kokku saama?

MustIsand: Miks ma, erinevalt mõnest inimesest, peaksin vajama terapeudi?

Äravalitu: Ah, las ma mõtlen…Sa oled kole, vihatud, SURNUD SEITSMENDAS RAAMATUS ja mõrvalik psühhopaat.

Voldemort otsustas seda eirata.

MustIsand: Kuidas sa teatsid, et mul on temaga kohtumine?

Äravalitu: Muukisin lahti su mida-teha listi.

MustIsand: Sa veel sured sellepärast, Potter.

Äravalitu: …sest sa ei ei tapa ming nagunii.

MustIsand: Ma JUST pidin Avada Kedavrat sinu poole saatma. Aga nüüd, ma tapan su sõbrad ja alles siis piinan sind! Muwahahahaha!

Äravalitu: Puutu neid ja Mr.Kalli-Salazar läheb paberhunti.

Voldemori punased silmad läksid kergelt punni. Potteri kasutas tema varikätki väljapressimiseks! (Lõppude lõpuks, mitte keegi ei kahtlustaks, et Voldemort valis varikätkiks kaisukaru, eks?)

MustIsand: Sa ei teeks seda.

Äravalitu: Teeks.

MustIsand: Okei, okei, sinu võit. Pilla karu maha ja keegi ei saa haiget.

MustIsand: Muidugi väljaarvatud sina.

Äravalitu: Tore. Ma ilmun sinna.

Äravalitu logis välja.

Ohates printis Voldemort välja vestluse ja sulges arvuti. Tema psühhiaater vajas tõestust, et see jutuajamine üldse aset leidis.
“Mu-mu Isand?” koputasVingerjas.
“Ja-jah, saada ta sisse,”ütles Voldemort, keerutades võlukeppi oma sõrmede vahel.
Harry Potter astus Voldemorti kontorisse, karu ühes käes, võlukepp teises. Ta ei tunnistanud kohe Voldemorti kohalolekut, vaid vahtis suurt mürgirohelist joonisatud Musta Märki, mis hõlmas kogu seina
“Noh, Potter?”küsis Voldemort vaikselt. Harry pöördus viivitamatult tema poole.
“Mul on su kallis kaisukaru,” sülitas Harry. Ta tõstis karu ülesse ja osutas võlukepiga selle poole. KuiVoldemort paistis olevat hämmingus, selgitas Harry:“Kui sa proovid mind tappa, jääb mõmmik peast ilma.”
Voldemort sisises. “Pane ta maha ja lahku,”sosistas ta mürgiselt, “ning ma ei tapa sind.”
Hoides endiselt võlukeppi kaisukaru suunas, asetas ta selle aeglaselt põrandale. “Nägemiseni, Tommy-poiss,” ütles Harry. Ta kadus enne, kui sai Voldemort sai tema mälu kustutada. Teist korda sel õhtul ohates, tõstis Voldemort ettevaatlikult Mr.Kalli-Salazar’i oma lauale ja kadus oma terapeudiga kohtumisele

Päris hea juu
Väga meeldib
naljakas ja värkki ^^
Uuut! =)

naerukad.

suht hea, eriti see msnivestlus. voldykins XD

Armas!

Oh, kuidas ma nii totu sain olla ja selle jutu ära unustada 2. osa on kaa ju olemas




“Tere õhtust, Tom,” ütles vana mees. Või õigemini vana mehe portree.

Voldemort ohkas, kui tema mugunime kasutati, aga ta teadis, et Dumbledore’iga oli mõtetu vaielda.

“Oled sa juba seitsmendat raamatut lugenud?” küsis Dumblodore pilt..

“Jah, olen,” ütles Voldemort, heites pikali diivanile, mis oli Albus Dumbledore portree ette tekkinud. “Kuidas ta JULGEB mind tappa? Ma vannun, kui ma J.K.Rowlingu leian…”

“Rahu, rahu, Tom,”ütles Dumbledore rahustavalt. “Sinu psühhiaatrinat ei soovita ma teda tappa. See võib ainult su vererõhku tõsta.

Voldemort seisatas, et korraks järele mõelda. “Okei, ma ei tapa teda. Lihtsalt, et mu eneseväärikus on isegi juba madal ja nüüd ta tapab, samal ajal, kui Potter saab “Kõik on korras” lõpu? See on ülekohus!” karjus ta, tõustes diivanil istuli. Ta tõmbas võlukepi välja, olles valmis Dumledore maali põlema panema.

“Tom, kas sa oled kaalunud, et Harry võis väärida “Kõik on korras” lõppu? Või et sa väärisid surma?” küsis Dumbledore osutavalt.

Voldemort peatus, langetades aeglaselt oma võlukepi. “Ei mõelnud. Ma lihtsalt teesklesin, et ta tappis mind sellepärast, et ta vihkas mind või ei tahtnud,, et väikestel lastel oleksid õudusunenäod. Aga Potter EI vääri head lõppu!”Ta sai peaaegu pidama ja hakkas rahunema..

Nüüd oli Dumbledore kord paus lõpetada. “Sidruni sherbetti, Tom?Need on mu laual olevas karbis.”

Voldemort lõpetas maha rahunemise ja pilgutas viisteist korda järjest Dumbledore poole silmi. “Räägime selle selgeks,”alustas ta aeglaselt. “Ma teen läbi oma isiklikud kriisid. Sina, kui minu therapist, peaksid mind selles osas aitama. Aga selleasemel pakud sa mulle sidruni sherbetti?”

“Jah, sul on õigus. Ma samuti rahustan sind maha.Ja senimaale see töötab,” ütles Dumbledore. Ta paistis olevat endaga üpris rahul

Voldemort oli võimetu rääkima ja lihtsalt tõstis oma kiilaka pea ülesse.

“Nüüd, Tom, tagasi meie vestluse juurde. Nüüd, kui su ohtlik raev on möödunud, tunnen ma, et on ohutu pöörduda tagasi meie arutellu. Esiteks, ma EI mõelnud, et J.K. Rowling lihtsalt tahtis sind tappa.Siiski, sa osutasid väga heale punktile:Kui sa oleks elama jäänud, väikesed lapsed üle kogu maailma oleksid praegu voodis, tekid ninani tõmmatud.” Dumbledore peatus korraks, sinised silmad vilkumas. “Aga ma ei nõustu sinuga, et Harry EI vääri õnnelikku lõppu.”

Enne, kui ta sai ühtegi sõna öelda, Dumbledorei tasakaalukas hääl summutati Voldemorti karjete poolt “Oh, MUIDUGI! Nõustu temaga! Lihtsalt sellepärast, et ta tegi mõned VALIKUD ja ei muutunud PAHAKS, ei vääri ta MIDAGI halba terve elu jooksul! Potter lihtsalt väärib üksijätmist! Mõeldes selle peale, et ta ŠANTAŠEERIS mind enne Mr Kalli-Salazar’iga ILMA PÕHJUSETA, ei vääri ta MIDAGI!”Isegi ilma trükkimata, Voldemorti armastus Caps Locki vastu oli ilmselge
“Ta pressis sult välja?” küsis Dumbledore.

“JAH, seda ta TEGI!” kisendas Voldemort. Ta köhatas hääle puhtaks. “Jah, ta tegeles väljapressimisega,”lausus ta, hoides suure vaevaga oma häält ühtlasena, “Arvuti jututoas. Samuti ta mõnitas mind seitsmendas raamatus suremise pärast.”

“On sul mingit tõestust?”küsis Dumbledore vaikselt. “Ma ei suuda ette kujutada, et Harry midagi sellist teeks..”

“Oojaa,” pomises Voldemort, tuhnides oma keebi sisetaskutes, “Jah,ma printisin välja. See kõik on siin kirjas.”

Voldemort hoidis paberit Dumbledore portree juures, et mees saaks lugeda.

Kui Dumbledore oli lõpetanud, ütles ta:“Noh, Tom, mul on väga kahju selle pärast. Mul polnud aimugi, et Harry midagi sellist teeks ja tema järgmisel kohtumisel minuga ma kindalt tõstatan selle teema ülesse, käsitledes tema tagasihoidlikust ja viha samaaegselt. Kas ma võin selle tõestuseks endale jätta?
Voldemort noogutas ja pani paberi tema ette lauale.

“Igatahes, Tom, tagsi meie eelmise arutelu juurde, kas Harry väärib õnnelikku lõppu. Ma usn, et sa olen märganud sarnasusi teie elus? Mõlemad orvud, talunud armastuseta kasvamist, kummalgi polnud aimugi võlumaailmast enne üheteist aastaseks saamist. Harryl olid samad valikud, mis sul, Tom. Aga ta tegi paremaid… Enamikus, muidugi.

Voldemort lasi juhuslikult augu seina pärast selle kuulmist. Enne, kui ta oleks saanud midagi karjuda, rääkid Dumbledore edasi.

“Harry oleks võinud valida Slytherini. Ta oleks võinud minna sama rada pidi, mis sinagi, Tom. Ta oleks võinud pöörduda kurjaks, ilma sõpradeta inimeseks;ta oleks võinud isegi olla surmasööja. Aga ta valis sõpruse, vapruse ja headuse raja. Isegi kui ta on küllaltki temperamentne – ta võiks selles tegelikult sinuga võistelda – ja isegi kui ta pressis sult välja, tegi ta üldisemalt paremaid valikuid. Niiet jah, ta väärib ‘kõik on korras’ lõppu. Ja sina mitte. Kõik, mida ta vastu on tahtnud, on pere ja armastus, samal ajal, kui sina küsid võimu, kuulsust, ja tasuta maasika-banaani Jamba Juice’I mahlu. Tegelikult ei saa ma süüdistada sind selles, et sa neid mahlu tahad, nad on küllatki maitsvad.”

Voldemort kortsutas Dumbledore’I peale kulmu, kui ta lasi veel ühe augu seina.” Aga see on kõigest RAAMAT, vana mees. Ta ei või elada. Ma EI LUBA tal elada! HARRY POTTER SUREB!!”

Ning nende sõnadega lahkus Voldemord direktori kabinetist, jättes maha kõrbevate servadega augud seintes ja läbikukkunud Albus Dumbledore portree.

***


Lord Voldemorti Väga Kuri mida-teha list


1. TAPA HARRY POTTER.
2. TAPA HARRY POTTER.
3. TAPA HARRY POTTER.
4. Osta Naginile mõned maokrõbinad PetCo’st.
5. TAPA HARRY POTTER.
6. TAPA HARRY POTTER.
7.TAPA HARRY POTTER.
8. Pane põlema psühhiaatri Albus Dumbledore portree


Voldemort pani käest oma kotkasule ja sügas oma kiilaspead. Kas asi oli temas, või tulnud tänane nimekiri kuidagi korduv? Äkitselt kuulis ta pehmet plingi oma arvutist. Kui see on jälle Potter, mõtles ta, siis ma tapan ta! Oh, oota… ma pidin seda nagunii tegema. Ma piinan teda ja siis tapan! Jah, see peaks aitama!

Aga kui Must Isand ekraani vaatas, nägi ta seal hoopis midagi muud:

MustIsand: FööniksidRuulivad on kutsunud se vestlusele. Nõustud?

Voldemort klikkis ettevaatlikult “Jah” nuppu. Varsti ilmus ja sõnum ette.

FööniksidRuulivad: Tom, mul on vaja sinuga rääkida. Sinu psühholoogina olen ma mures su eilse vihahoo pärast.

Voldemort oli väga segaduses. See oli Dumbledore varinimi, aga maalid ei saanud trükkida

MustIsand: kas see oled jälle sina, Potter?

FööniksidRuulivad: Tegelikult see ON Potter, dikteerimas Dumbledore portreed.

MustIsand: Tõesta

FööniksidRuulivad: OK…tõestamaks, et Dumbledore on siin, ütlen ma, et sa olid koolis McGonagallist sisse võetud.

MustIsand: Olgu, ma usun sind.

FööniksidRuulivad: Ha ha ha ha ha ha ha! -Harry

FööniksidRuulivad: *köhatab*. Dumbledore uuesti. Igatahes, Tom, kas sa mäletad, miks sa vajasid terapeudi?

Voldemort ei raisananud aega vastamisele

MustIsand: Et välja nuputada, kuidas mõrvata Harry Potterit.

FööniksidRuulivad: Mulle ei meeldi see! -Harry

FööniksidRuulivad: Noh, jah. Aga kas sa mäletad, mik sa VEEL otsisid abi? —Dumbledore

MustIsand: Ei mäleta. Äkki värskendaksid mu mälu?

MustIsand: Ja ma ei HOOLI sinu meeldimistest, Potter.

FööniksidRuulivad: Sa otsisid abi oma vihahoogude vastu, Tom. Sa tahtis teada, kuidas kontrollida oma väljapurskeid nii et sa lõpetaksid, ütleme, surmasööjate tapmised, keda sa vüiksid kasutada oma plaanides, mis on Harryga seotud. —Dumbledore

Voldemort vaatas kulmukortsutusega ekraani.

MustIsand: Mis siis, et ma seda tegin?Võib-olla ainus võimalus jõmpsikat hävitada on minna korralikult vihaseks.

FööniksidRuulivad: Hei! —Harry

FööniksidRuulivad:Ma lihtsalt ütlen, Tom, et oleks mõistlik aeg maha võtta ja vaadata, mida sa teed. —Dumbledore

Ta kortsutas endiselt kulmu, aga Voldemort teadis, et ta on löödud. Äkitselt meenus talle küsimus, mida ta oli juba ammu Dumbledore käest küsida tahtnud..

MustIsand: Okei, okei, ma töötan selle kallal. Aga mul on sulle küsimus, Dumbledore.

FööniksidRuulivad:Küsi aga, Tom. —Dumbledore

MustIsand: Harry ei ole varikätk, ega? Ja kui ma ta tapan, ei ärka ta enam ellu, ega?

FööniksidRuulivad: ... —Dumbledore

FööniksidRuulivad: Oh, ei. —Harry

MustIsand: Mis viga, Potter? Just mõistsid, et sul pole minu vastu võimalust?

FööniksidRuulivad: Ei, see pole nii. —Harry

MustIsand: Mis on siis?

Nagu tavaliselt, Voldemorti pulss kiirenes.

FööniksidRuulivad: Dumbledore keeldus kommenteerimast mõlemat: “Kas ma olen varikätk”JA “Kas ma ärkan uuesti ellu” küsimust. —Harry

MustIsand: Ja siis?

FööniksidRuulivad: Ja siis, see tähendab ilmselt jah’i. Ma olen varikätk ja jah, kui sa mind tappe üritad, siis ma tõusen taas. —Harry

Selle peale lasi Must Isand kuuldavalt metsiku raevukarje ja vaevu kogus end, et vastu tippida, kasutades väga tugevalt toksimist caps lockiga.

MustIsand: EEEEIIIII!

FööniksidRuulivad:Igatahes, ma lähen nüüd. Nägemist, Tommy-poiss! —Harry

FööniksidRuulivad on välja loginud

Ja koos sellega Voldemorti veripunased silmad pöördusid sissepoole ja ta minestas koheselt, pea kukkumas mürtsuga vastu klaviatuuri.

*väänleb naerukrampide käes*
*näeram hüsteeriliselt krampides*
*...*

Kas seda juttu on kuskil rohkem, kus?
Naersin terve selle lugemise aja. Tõesti, ülihea!

sama super kui need blogid

ja mulle täiega meeldib, et harry selline nõmedik on (nagu ta ka tavaliselt on)

*ding dong*
Dumbledore'i maal on Voldy terapeut, Suurepärane.
Harry ja Dumbs ühes kasutajas... Hold on. Meenutab kangesti mind, kui ma kõiki MSNis segan kogu aeg. xD
*mõtleb* Voldy on MustIsand, Harry on Äravalitu, Dumby on FööniksidRuulivad. xD Hermione oleks ilmselt MaÕpinPraegu ja Ron ChudleyKahurid.

Ühesõnaga, kogu see kupatus kahe sõnaga: NEETULT SUUREPÄRANE! Ma ei tohi seda juttu edasi lugeda kahjuks, muidu ma suren naeru kätte.

haha, üliülihea ma ilgelt naeran siin oli McGonagallist sisse võetud..