Põgene, kui suudad.

Naerupall Postituste arv : 11 Age : 32 Asukoht : Saaremaa

1 osa.
Taas koolis.

„ Casey tule ruttu alla, me peame minema hakkama. „ hüüdis minu ema Stefani, kellel on alati kiire õigeks ajaks tööle jõudmisega. Ta töötab ühes Inglismaa kõige suuremas plaadi firmas advokaadina. Ema peab kaitsma enda firmat, kus ta töötab, klinetide eest, kes nende firmat kohutsse kaevavad. Seda juhtub tavaliselt igapäev, et neid kohtusse kaevatakse. Isegi mingid täiesti mõtetud kohtu asjad on minu emale ülitähtsad, ta võtab enda tööd väga tõsiselt. Ema ei suudaks vist elada ilma selleta, et saab kohtus kedagi laimata. Advokaadiks tahtis ta saada juba lapsepõlves.
„ Juba tulen ema ! „ hüüdsin talle, ise veel ripsmeid ripsmetuššiga võõbates. Kammisin enda juuksed ruttu hobusesabasse ja panin patsikummiga kinni. Jooksin riidekapi juurde, võtsin enda jaki ja panin selga, samal ajal oma toast lahkudesja trepist alla minnes. Ema juba ootas all. „ Mine autosse, tulen kohe järgi. „ ütlesin talle, külmkapi ust avades. Ema astus uksest välja, sõin kiiresti enda võileiva ära ja tormasin talle järgi.
Saabusime autoga kooli hoovi, auto parklasse. „ Tsau ! „ hüüdsin emale autost välja astudes. „ Jälle üle pika aja koolis ja lõpuklassis. „ mõtlesin rõõmsalt endamisi, kui nägin Jenniferi enda poole tulemas. – Jen on minu parim sõbranna, lapsepõlvest saadik. Meil on koos olnud palju lõbusaid ja piinlike olukordi. Tal on hästi ilusad õlgadeni ulatuvad blondid juuksed ja mürk rohelised silmad. Jen nägi täna hea välja, nagu alati. Kuna õues oli mõnus, rahulik ja soe ilm, oli otsustanud Jen selga panna õhukese rooa triiksärgi ja mustad põlvpüksid, mille juurde sobisid imehästi tema tumelillad lahtised kingad.
Lehvitasin veel kord emale, kui ta autoga minema sõitis ja jooksin Jen´i juurde, et eda kallistada. „ Noh Jen, ootad põnevusega esimest koolipäeva lõpuklassis ? „ küsisin talt, teda embusest vabastades. „ Muidugi Casey, tead meie klassi tulevad nüüd ju uued õpilased ka- „ – seletas ta mulle, kui kooli poole sammud seadsime. „ Casey ! „ hüüdis Jennifer järsku „ Sa polegi mulle veel rääkinud oma puhkusest Itaalias ! „ Rääkis ta oma ärevil häälega. „ Oh, polnud midagi erilist, võibolla üks imeline poiss, aga muud ei midagi. „ ütlesin talle sosinal. „ Mm, poiss, kas sa temast Willile ka räägid ? „ küsis ta omaarust kavalalt, ma hakkasin valjusti naerma. „ Kas sa teed nalja või ? Muidugi mitte ! „ endiselt veel õrnalt muiates jõudsime klassi ukse ette. „ Igatahes sa oled väga pruun ja see helesinine varrukatet pluus sobib sulle. „ lausus Jen ja avas klassi ukse. Tõesti olin suhteliselt pruun ja ma nägin ka enda arust hea välja. Ma kandsin helesinist varrukateta pluusi, nagu Jen juba ütles. See pluus läheb ka vaimustavalt hästi minu pruunide silmadega kokku. Minu rinnani ulatuvad helepruunid juuksed olid hobusesabas. Jalas oli mul põlvedeni ulatuv heleroosa seelik ja helesinised lahtised kingad, mis olid tegumoelt suhteliselt sarnased Jen`i omadega.
Astusime klassi, rahvast oli suhteliselt vähe veel. Tervitasin sõpru ja sõbrannasid, ning läksin Willi juurde. „ Hei iludus !“ ütles ta mulle, kui talle sülle istusin. „ Tead kõiki uusi ? „ küsisin Willilt, ise samal ajal lastes pilgul üle klassi libiseda. „ Ei, mitte eriti, aga küll jõuab . „ – jõudis Will öelda, kui uks avanes ja sisse astus õpetaja. Jooksin ruttu oma kohale, Jenniferi kõrvale. „ Tere ja head kooli algust kõigile uutele, kui ka vanadele tuttavatele. „ lausus õpetaja Jodi Miller, kes on meie klassijuhataja. „ Niisiis ma loen nimekirja järgi nimed, te tõusete püsti ja räägite endast lühidalt kõigile." Mina tulin alles suhteliselt nimekirja keskel. „ Lime, Casey palun . „ sõnas õpetaja ja ma tõusin püsti, tundsin, kuidas õrnalt punastan. „ Minu nimi on Casey Lime, olen 18 aastane ja mul on 17 juuli sünnipäev. Elan koos ema Stefaniga, õdesid-vandi pole ja isa elab Itaalias. „ Kui ma lõpetasin, siis istusin toolile. Õpetaja, aga võttis järgmise nime. „ Long, Jason palun. „ Klassi teiselt poolt äärest tõusis püsti üks ilus, blond tõmmu poiss. „ Appi, Jennifer. „ ütlesin vaikselt. „ Mida, ära sega, ma vaatan. „ vastas ta mulle enda tibiliku häälega. „ See poiss, see on tema.“ Ütlesin Jenile ärevalt. „ Kes ? „ küsis ta uudishimulikult rääkivalt poisilt pilku, minu poole pöörates. „ See, kellest ennem rääkisin, puhkusel olin temaga koos. „ vaatasin uuesti Jasoni poole, kes täpselt samal hetkel vaatas minu poole ja tegi mulle silma. „ Casey, nägid ta tegi sulle silma, kui Will seda praegu nägi, siis saab Jason peksa. „ vaevalt jõudnud lauset lõpetada visati meie lauale kiri. Ma ei saanud alguses aru, kes selle saatis, aga kui kirja avasin mõistisin – Will . „ Kes see tüüp sulle on, et ta sulle silma teeb ? On vaja talle lõuga anda ? „ nagu hallo . „ Ma tutvusin temaga, kui Itaalias olin, mis siis ? „ hakkasin kirja koku mätsima, kuid enne veel kirjutasin – „ PS. Lõuga pole vaja anda ! „ voltisin kirjakese kokku ja viskasin Willi lauale. Varsti olis kõik ennast ära tudvustanud ja kell helises tunnist välja. Tuli välja, et Jasonil on ka kaksikõde, Jodi. Ta on sama nägus, kui tema vend, tõmmu ja blond. Kui kell helises hakkasid kõik toolide ja laudadega kolistama. Läksime Jeniga välja ja Will järgnes meile. Jõudsime poole koridorini, kui tundsin, et keegi minu käest õrnalt kinni võtab. Keerasin ennast ümber ja arvake, kes seal seisis – Jason Long, muidugi .

Pealkiri: Re: Põgene, kui suudad. 30/12/2008, 19:35

Lahe !
Uut osa ;D

Naerupall Postituste arv : 11 Age : 32 Asukoht : Saaremaa

Aitäh . :)

varsti .

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu

Sisu oli huvitav, kuigi ühe osa kohta raske öelda.

Aga silma jäid KLK vead ja lõigud võiksid ka olla, parem järge hoida. Wink

Naerupall Postituste arv : 11 Age : 32 Asukoht : Saaremaa

mis mõttes raske ?

jamh.

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu

Sesmõttes, et ühe osa lugemisega ei saa terviklikku pilti kogu jutust.

Naerupall Postituste arv : 11 Age : 32 Asukoht : Saaremaa

mmm, okei .

Pealkiri: Re: Põgene, kui suudad. 1/1/2009, 23:19

mm.. kui see armastusjuttude all oleks, siis ma seda vist edasi ei loeks.
aga kuna see on põnevusjutt.. siis ma tahaks küll teada mis edasi saab. =)
Uut Wink

Võlur Postituste arv : 66 Age : 31 Asukoht : Tallinn (A)

Hea... uut ruttu(A)

Naerupall Postituste arv : 11 Age : 32 Asukoht : Saaremaa

aitäh. :)

Naerupall Postituste arv : 11 Age : 32 Asukoht : Saaremaa

2 osa.

Istun oma toas, voodi peal ja mõtlen sellele, mis oli päeval juhtunud. –

„ Tere Casey. „ ütles ta rõõmsalt. Ta helesinised silmad tekitasid tunde, nagu näeks ta minust läbi. „ Tere Jason. „ vastasin talle vaikselt. „ Tule ! „ ütlesin talle ja tõmbasin käest, sest Will oli hakanud tigedalt poisi juurde minema. „ Hoia teda kinni. „ ütlesin Jen’ile temast möödudes. Läksime Jasoniga uksest välja, kooli hoovi. „ Jason, ma loodan, et sa saad aru, et siin me ei saa olla rohkemat, kui sõbrad. „ lõpetasin lause kiirelt, ohkasin, tahtsin edasi rääkida, aga ei saanud, sest ta suudles mind.
Will avas kooli välisukse ja sammus hoovi, sel hetkel, kui Jason mind suudles. Will tuli otsejoones meie juurde ja virutas Jason’ile rusikaga. „ Hoia Caseyst eemale !“ kisas ta Jason’ile ja võttis mul käest kinni, ning tiris kooli sisse. „ Miks sa nii tegid ?“ röökisin läbi pisarate. „ Ta ei teadnud, et sinuga koos olen, enne tänast päeva.“ Alles nüüd julges Will enda pruunida silmadega mulle otsa vaadata. „ Vabandust Casey, aga sa ise ütlesid, et olete lihtsalt tuttavad.“ lausus ta sine äärde maha istudes. Läksin ja istusin ta lõrvale, ning me kallistasime. Jason tuli välisuksest sisse ja läks meile otsa vaatamata WC’sse. „ Tore esimene koolipäev.“ Ütlesin Willile püsti tõustes. „ Kuhu sa lähed ?“ küsis Will samuti püsti tõustes. „ Tundi.“ Vastasin talle ja läksin piki koridori klassi ukseni, ning astusin sisse, Will tuli kohe minu järel.
Nüüd siis istun enda toas, voodi peal ja mõtlen, mida järgmine päev tuua võib.

Ärkasin hommikul kella tirisemise peale üles, lõin kella kinni ja jooksin vannituppa. Varsti olin pestud, riides ja meigitud. Läksin alla korrusele, kus ema veel laua taga istus. „ Valmis ?“ küsis ta minult püsti tõustes. „ Kohe.“ Vastasin ja sõin ruttu paar võileiba ning jõin tassi kohvi.
Varsti olin koolis ja istusin oma laua taga, ning vaatasin kuidas matemaatika õpetaja midagi jahub, sest olin suhteliselt unine, ning ei viitsinud kaasa teha. Järgmine tund on meil bioloogia ja seda annab meie klassijuhataja. Täna peaks loosimine ka toimuma. – Igal aastal, kui meie klassi tuleb üle viie uue õpilase, toimub selline projekt nagu „ Aita uusi“. Sel aastal on see jälle ja nüüd pean mina ka osalema, sest ma pole varem osalenud, Will osaleb ka . Uusi õpilasi on seitse.
Kell helises, matemaatika tund sai läbi, jäime samasse klassi , sest bioloogia algab seal. Vahetund möödus kiiresti ning õpetaja Jodi tuli klassi. Umbes kümne minuti pärast alustati loosimist. Õpetajal olid lipikud laua peal ja iga vana õpilane, kes osales pidi püsti tõusma, siis õpetaja võttis lipiku ja ütles kelle ta sai. Ma lootsin ainult, et ma ei saa Jason’it. Kolm esimest olid ära teinud ja neljas tõusja oli Will. Ta sai Jason’i piltilusa kaksikõe, Will tundus rahul olevat. Mina olin peale Willi ja jäänud oli veel kolm uue õpilase nime: Jason, Sarah ja James. Arvake ära, kelle ma sain, muidugi Jason’i. Jason oli õnnelik, mina õnnetu ja Will kuri. Tund sai päris kiiresti läbi, vahetunni ajal läks Will Jason’i juurde. „ Käed hoiad eemal.“ Ning komberdas edasi Sibelle juurde. Nad rääkisid juttu ja mulle tundus, et Will flirtis temaga.
Otsustasime Jason’iga lihtsalt mööda linna ringi sõita ja hiljem kuhugi sööma minna. Õhtul saatis ta mind ilusti koju, ilma suudluseta ja puudutuseta.

*Mõni kuu hiljem*

Ärkasin hommikul üles ja vaatasin kalendrisse. Olen koolis käinud juba kuus kuud, jõulud ja uus aasta on möödunud ja palju asju on juhtunud. Mina, Will, Jason ja Sibelle oleme nüüd lahutamatud, me saame neljakesi imehästi läbi. Jenniferiga suhtlen ka , aga enam mitte nii palju ja ta on ka natuke solvunud sellepärast. Mina käin nüüd Jason’iga ja Will Sibelle’iga. Täna otsustasime lihtsalt tehaste vahele lumesõda tegema minna, sest lumi oli maha tulnud.

Meil oli väga lõbus, kuni läks hämaraks ja otsustasime koju minna. Läksime mööda otseteed, mis viis ühest tehasest otse läbi. Me olime sealt päris tihti läbi käinud, kuigi siin ei ole lubatud meil kolgutada. Me astusime tehasest sisse ja meile avanes hirmus vaatepilt. - Ülikonnas mees seisis ühe mehe kohal, kes nägi väga rätsitud ja pekstud välja ning lasi talle kuuli pähe, sel samal hetkel, kui meie just sisse astusime. Me tahtsime ruttu ära joosta, tagasi sinna, kust tulime, aga see mees nägi meid. „ Hei teie seal, tulge tagasi.“ kisas ta meile, aga me ei peatunud, vähemalt mitte enne, kuni mingid mehed meie teele ette tulid, autoga.

Pealkiri: Re: Põgene, kui suudad. 5/3/2009, 19:16

Tõsiselt hea jutt.
KRIITIKA:
SA OLED TUBLI,
LÕIGUD VÕIKS OLLA,

JA UUUT

Hüsteeriline naerja Postituste arv : 929 Age : 33

veidike imelik (a).. kuid kui uus osa tuleb, loen ikka edasi. See tuletab mulle meelde ühte mu enda juttu, mida ma ammu vihikusse kirjutasin Cool

Aga üldine mulje on ikka hea flower

Pealkiri: Re: Põgene, kui suudad. 18/4/2009, 20:48

Kahju et sa sees ei käi, siiski nõuan uut afro