.3,2,1...!

Hei!...õhtust...lõunast...hommikust...
Kuidas alustada?-õige vastus on üldse mitte alustada.
Millest kirjutada? - ei tea.
Millisest väljamõeldud tüdrukust täna rääkida? - äkki iseendast, sest kes teab, võibolla olen ma kellegi väljamõeldis. Väga hea, las siis tema mõtleb välja ka minu jutu teema.
Kuidas läheb? - milleks küsimärk? Ma näen ju ise ka, et läheb. Kui täpne olla, siis kõnnib hetkel.
Hmm, kell on pool neli. Äkki peaks Kuidas'sest eeskuju võtma ja kooli poole jalutama hakkama, sest kell neli hakkab tund. Kui aus olla, siis ei taha hästi...no halvasti ka ei taha.
Nii...üks leht kukkus, tegelikult liugles, puu otsast, oksa küljest, maha...Kollane, kui täpne olla ja mitte maha, vaid rohu peale.

Vaikus, üksindus, igatsus - toredad sõnad, tunded.
Muusika, tuul, jahedus, kas tuleb ka pisar? - ei tule, täna pole naeru läbi pisarate. Täna pole ma väike tüdruk, sest ei nuta ju suured tüdrukud.
Kuid kes ma siis olen? Suur tüdruk? - pole õrna aimugi.
Maailma jaoks keegi, kellegi jaoks maailm? - võimalik...
3,2,1...!