Õudusjutt.

Tsau, siis !
Kirjutasin kiiruga ühe jutu :)
Kommige & kritiseerige palun.
<Loodan, et midagi välja ka tuli>
ˇKellele ma seda juttu, siis kirjutan, kui te ei konni ega kritiseeri ??ˇ

"Lõpuks."Sosistasin vaikselt."Lõpuks ometi on ta surnud."Irvitasin täiestkõrist."Ma tegin seda."Nutsin ning narsin korraga seda endale öeldes.Lõin laipa jalaga ning nautisin seda.Nautisin seda verd.Vere lõhna ja punasust."Ma tegin seda."Korrutasin endale vaikselt.Istusin laibajuures olevale diivanile ning naersin nii kõvasti, kui suutsin.


"Lõpiks ometi sain temast kah lahti."Muigasin omaette nagu hulluks läinud inimene."See on vägev.Mulle meeldib see mu elus kõige rohkem."Naersin nõia naeru ja vahtisin laiba peale.


Mõteteis naersin ikka veel."Mu töö on tehtud."Ütlesin mõteteis ning pühkisin käsi vastu diivanit.Hingasin kogujõust seda verelõhna sisse.See oli mu lemmik lõhn.Kiitsin ennast jällegi oma enda mõteteis."Ma sain sellega üle mitme aasta hakkama."Korrutasin endale.


Tõusin diivanilt püsti ja võtsin laiba käest kinni.Sealt diivani juurest lohistasin ta rõdule ning nuga tema järel.Panin noa talle pihku nagu ta ise oleks ennast tapnud."Hmmm.Mul on hea meel, et surnud oled vähemalt ei pea ma su piina tundma."Rääkisin laibaga.Jätsin rõduukse lahti ning pühkisin diivani juures oleva vere tema enda jakiga puhtaks ning viskasin ka selle rõdule.


"Korras ja nüüd võin, siis minna."Ütlesin endale.Mu jalad viisid mu ukseni kust ma lipsates alla läksin.Kuna korter oli 9-ndal korrusel otsustasin liftiga minna.Vajutasin nupule, et lift üles tuleks."Perse.Lift ka veel katki ja armastus ka katki ja....."Ütlesin taas omaette kuni lift ikka tuli.


Astusin uhke näoga lifti ning karjusin."T Ö Ö O N T E H T U D!"Ma ei pannud tähelegi, et liftis oli mingi meesterahvas ka peale minu."Vabandage mis töö?"Küsis meesterahvas viisakalt."Mis see sinu asi on?"Küsisin meesterahvalt ülbelt."Eeeee-Migagi ja vabandage mind."Kokutas meesterahvas.


"Põrgu päraslt!Millal see lift alla jõuab?"Küsisin meesterahvalt."Me pole korruse numbri pealegi vajutanud."Ütles meesterahvas naerdes.Vajutasin, siis korruse number, number ühe peale.Ja ma ei pannudki tähele, kui kiiresti see lift juba all oli.Astusin liftist välja ning läksin trepikojast rõõmustades välja.


ˇOOTAN ARVAMUSI!ˇ

Jalutasin kohmakalt oma majani.Tõstsin pea püsti ning keerasin ukselukust lahti.Mu kortes asus lagunenud viie korruselises majas.Muidugi oli minu korter hubane ning puhas.Nii puhas ja hubane, et keegi ei arvaks kes ma tegelikult olen.


Jalutasin selg küürus viiendale korrusele ja keerasin võtmega ukse lahti.Astusin suure sammuga korterisse sisse ning viskasin oma tumemusta mantli suvaliselt nagisse.


Panin sussid jalga, mis oli minu jaoks väga suur ime.Tegelikult pole ma midagi nii äkiline tüdruk.Täiesti tavaline pikkade blondide juustega ning pruunisilmne blondiin.


Ma tegelikult kiitsin end ikka veel oma mõtetein.See kuidagi käis nagu peale või midagi sellist.Läksin suurde tuppa ning viskasin diivanile uinakut tegema.



***tund aega hiljem, peale uinakut.***


"Aaaah."Ringutasin ning haigutasin.Mul tuli mõte minna laiba juurde tagasi, kuid see tundus praegu nagu natuke ohtlik."Ma ei tohi ju ennast reeta."Ütlesin endale.


"Hellouu.Ma olen kodus!"Hüüdis mu suurem õde."Keda see huvitab?"Küsisin karjudes."No ma lihtsalt teatasin."Hüüdis mu õde mulle vastu."Ma vihkan sind."Karjusin õele.


Õde tuli järsult minu juurde."Mis sul on?Midagi on valesti."Küsis mu õde mult."Ma tapsin ta."Ütlesin naerdes ning võidurõõmu tundes."Kelle?"Küsis õde uudishimulikult."Tema.Minu enda Andrease."Ütlesin talle."AaAAA."Ütles õde mulle ning pani jooksuga suuresttoast minema.


Mu õde on alati hull olnud.No olgu.Mina ka.Aga siiski.Ma tunnen siiamaani seda verelõhna.Hakkasin I´pod´ist muusikat kuulama ning mõtlesin ainult temale ja tema verele.Tema ehk Andreasele ja tema verele.


"Can't read my,
Can't read my
No he can't read my poker face
(she’s got me like nobody)
Can't read my
Can't read my
No he can't read my poker face
(she’s got me like nobody)"Ümisesin oma lemmik laulu kaasa.

Palusid lugeda ja kommenteerida
1.osa kohta :
Leidsin kirjavigu :
ˇKellele ma seda juttu, siis kirjutan, kui te ei *konni* ega kritiseeri ??ˇ
Nutsin ning *narsin* korraga seda endale öeldes.
Istusin *laibajuures* olevale diivanile ning naersin nii kõvasti, kui suutsin.
*"Lõpiks* ometi sain temast kah lahti."

"Eeeee-*Migagi* ja vabandage mind."Kokutas meesterahvas.

"Põrgu *päraslt*!Millal see lift alla jõuab?"

Muidu oli päris huvitav jutt, kuigi nagu tavaliselt mitte täiuslik.Häiris see, et väga palju kordus sõna "mõtteteis".

2.osa kohta:
Vead:
Tõstsin pea püsti ning keerasin *ukselukust* lahti.
Mu *kortes* asus lagunenud viie korruselises majas.
Ma tegelikult kiitsin end ikka veel oma *mõtetein*

Esimene osa oli parem.
Aga loen ka kunagi järgmist osa.
Need laulusõnad ka lõpus ei meeldinud!

Aitähh !

Tõusin hommikul üles ning ohkasin ja haigutasin."Ma kahetsen seda."Ütlesin endale."Doora!"Karjusin õele(Doora on mu õe nimi).Ei mingit vastust."D O O R A!"Karjusin nüüd täiestkõrist.


Jälle ei mingit vastus."Jälle on ta lesta tõmmand."Vihastasin enda peale."Ärrr.Ta tõmbab koguaeg lesta.Ta on ikka tõeline "BITCH"!"Karjusin omaette."Kindlasti see laip haiseb."Mõtlesin endamisi ning selle mõttega tuli mul külmavärin ülekeha.


"Ta läks vist jälle Martini juurde."Ütlesin voodipeal hupates endale.Niisiis võtsin rahakoti kaasa ja läksin rongi ootama.Panin endale vastavalt ilmale soojad riided selga ning hakkasingi asuma teele.


Tulin korterist välja ja keerasin ukse lukku.Tulin jookstest trepist alla niiet käsipuud oleksid peaaegu katki läinud.


Rongijaam asus mu kodu lähedal ning mul polnud vaja kuhugi kaugele minema hakata.Vaatasin huviga kella."20minuti pärast tuleb rong."Mõtlesin endamisi ning läksin poodi.


Poes võtsin ma endale igaksjuhuks toidu ja joogi varusid kuna ees ootab tervelt päeva pikkune sõit.Ostsin kaasa paki viineripirukaid, kus oli sees neli viineripirukat, söögiks ostsin ma veel paki krõpsu ja joogiks suure kaheliitrise Coca-Cola.


Jooksin ning sain viimasel minutil rongipeale.Valisin endale kõige taga koha ning asusin krõpse näkitsema."Mmm.Maitsvad.Teinekordki.&quot;Ohkasin endamisi.Rongi tuli palju-palju inimesi.Päris kitsas oli.


Panin kõrvaklapid ka pähe, et keegi mind ei segaks ning panin jällegi oma lemmik laulu Lady GaGa-Poker Face ning ümisesin kaasa.Umber kümme minutit kuulates segas mulle midagi vahele.Sain aru.See oli telefon mis seeliku taskus vurises.


"Halloo."Võtsin telefoni vastu."Kus sa oled õde?"Küsis mu õde läbi telefoni."Tulen Martini juurde."Vastasin talle kõrgel häälel."Mmm, okei, siis."Vastas õde ning pani toru ära."Küll on ülbe plika."Kostsin tasakesi ning laiutasin edasi.


Vaatasin aknast vahepeal välja ning taevaski oli juba rooskas ning päike loojas.Midagi tegi korr-korr.See oli mu kõht, mis oli tühjaks läinud.Võtsin ühe viineripiruka ning hakkasin seda sööma.


"Täpselt!"Karjusin üle rongi."Täpselt sõin ära ja juba kohal!"Karjusin seekord nii kõvasti, et peaaegu terve rongi tähelepanu tuli minu peale.Punastasin natuke ning jalutasin rongist välja.

Asjad, mis häirisid:
Ma kahetsen seda."Ütlesin endale."Doora!"Karjusin õele(Doora on mu õe nimi). See mis ta õe nimi on oleks võinud huvitavamalt sisse kirjutada.

Ostsin kaasa paki viineripirukaid, kus oli sees
neli viineripirukat, söögiks ostsin ma veel paki krõpsu ja joogiks
suure kaheliitrise Coca-Cola.
VIHKAN otsest toidu kirjeldamist!

Panin kõrvaklapid ka pähe, et keegi mind ei
segaks ning panin jällegi oma lemmik laulu Lady GaGa-Poker Face ning
ümisesin kaasa.

Ei meeldinud, et laulu nimi on ka kirjas.

KIRJAVEAD:
"Ütlesin voodipeal *hupates* endale.

Panin endale vastavalt ilmale soojad riided selga ning hakkasingi asuma teele.

Hästi segane lause on see lõpust.

Teinekordki.*&quot;* ??
*Umber* kümme minutit kuulates segas mulle ...

Midagi tegi korr-korr.

Väga kahtlane lause on see!

Jutu enda kohta ei oska midagi öelda.Rohkem pöörasin tähelepanu vigadele.

Sa IKKA OSKAD KRITISEERIDA.
AITÄHH MUIDU!

SORRI KIRJAVIGADE PÄRAST
KUI TE EI LOE EGA KRITISEERI, SIIS OSASID ENAM EI SAA!

No, sri!

kirjavigu oli tõesti nagu jääd Antarktikas. näiteks juba punktide kasutamist. pärast seda on grammatiliselt korrektne jätta ühe ühik vahele enne järgmist lauset.
Need otsekõned võinuks eraldi ridadele kirjutada, siis poleks pidanud seda "ütles õde mulle"; "vastasin ma õele" jmt kirjutama. See rikkus kohati asja ära. Lauseehitus lonkas veidi ja kusagil sa kirjutasid "peale ...." kus pidanuks olema pärast*.

aga muideks, Keit: osasiD*

jutt oli üldiselt veidi segane. võinuks rohkem horrorit ikka olla ja kohati oli tunne, et tšikil on tähelepanuvajadus või lihtsalt puudega. et rohkem actionit, vähem sõnu
muidu, võiks paar osa ikka veel kirjutada

lahedad jutud . ei oska muud öelda .