Miks minuga üldse ühendust võtsid? Sest miski sinu sees käskis seda teha? Ehk see oli suur must auk sinu tühjas südames. Mis nii kurvalt ja üksikult verd soontesse pumpas.. veel pumpas. Ehk oleks seismagi jäänud, kui me poleks tutvunud?
Arvad, et see oli juhus? Oh, ei, kallis, see ei ole juhus. Juhuseid ei ole olemas. Sa ei jäänud ju ometigi kogemata bussist maha, jäid, kuna ajal oli vaja seda. Oli vaja, et sa aega ootaksid, paluksid ja kummardaksid. Et lõppeks pilkane igatsus. Et sa mõistaks kui magus on tegelikult kibe ootus. Kurb ja sünge igatus, mida oleks saanud ravida vaid kallima hella embusega. Et südamed saaksid tunda üksteise tukslemist. Tuksuda koos ja ühes rütmis. Igavesti ühena. Lõppeda ühena.