"Naeratus" 1.osa

"Naeratus"
Oli vihmane sügisõhtu. Sarah ja Isa einestasid, mõlemad olid üsna vait ja kuulda oli vaid kahvli kriipimist taldrikul.
"Issi?.. Kas sina igatsed teda ka?" küsis äkitselt Sarah isalt.
"Kullake,muidugi igatsen. Me peame aru saama,et nüüd Teda lihtsalt pole-Pole Sarah.. Kõik igatsevad teda!" Jutt käis Sarahi emast Luisest,kes suri äkitselt ajukasvajasse.
Sarah pani kahvli taldriku äärele,ning lõpetas söömise.
"Ma lähen oma tuppa.. ma ei taha süüa!"
"Olgu ,hiljem tuled ja aitad mul nõudepesumasina tühjaks teha." vastas Sarahi isa.
Tüdruk kõndis trepist ülesse ja kõndis oma tuppa,lukustas ukse ja hakkas kirjutama. Nimelt oli tüdrukul oma päevik,kuhu kirjutas ta kõige tähtsamad sündmused. Täna oli see päev,kus ta julges üle pikaaja sinna midagi kirjutada.

" Tere päevik. 17.10.2004.

Mu peas kummitavad siiamaani mõtted.. mõtted oma Emast,kes lahkus meie seast 14.10.2004.. ta lahkus nii äkitselt. Lihtsalt...miks ta ometi ei võidelnud..Kas ta ei armastanud mind piisavalt või ,milles oli viga???? Ma võin ükskõik,kui kaua neid mõtteid mõelda,aga ma tean et see ei aita.. Ta ei tule enam kunagi tagasi..kunagi.
Isa ütles,et me peame sellega leppima.. Kuramus küll ma eiiii lepi sellega kunagi..Mitte kunagi. Ta oli siiiiski mu ema.. minu emme,kes mind sünnitas 14.aastat tagasi.. siis,kui ma olin üleni märg ja tegin oma esimesed hingetõmbed maapeal... Emme,kui sa näed mis ma kirjutan,siis.. ma igatsen sind!

Sarah Melpuu 14 oktoober 2004.aasta!"



Peale jutu lõpetamist sulges ta oma päeviku ja pani lukuga kinni,luku peitis Ta vaiba alla,sest ta teadis et keegi peale tema Enam tema tuba ei korista.
Tüdruku pisarad voolasid mööda põske alla ja kukkusid lauale. Tüdruk võttis arvuti ja avas läpaka kaane. MSN-i minnes Oli tal pealkiri õnnelik,kuigi ise nuttis..sest oli kaotanud Maailma kõige lähedasema inimese. Talle oli jäänud ainult isa..ainult tema kinnine isa,kes on töönarkomaan. Reit oli igav ja muusika oleks ta tuju veel halvemaks teinud.
Tüdruk otsustas välja minna,mis sest et ilm oli tõsiselt sopane, Ja vihmasadu ei tahtnud ära lõppeda. Võibolla aitaks just vihm tal eemale minna kõigest ,mis teda piinab ja leida oma elu "naeratuse" vihmalt.
Sarah tegi ukse lukust lahti ja kõndis alla koridorri jopet võtma. Isa oli telekaees magama jäänud ja oligi üks mure vähem..Ei hakanud keegi pärima,et kus tema läheb ja tänitama,et kell on palju.

Õues kõndides nägi ta kamp noorukeid,kes lihtsalt sõnaotses mõttes karjusid. Tüdruk proovis neist võimalikult ruttu mööda minna ja oma teekonda jätkata.See tal paraku ei õnnestunud,sest noorukid olid silmnähtavalt ennast täis joonud.. ja tegelikult sela kambas polnud ühtegi plikat kõik olid puhta täis poisid.


"Ouuuu piff.Kuhu minek?Tule tee meiega väikesed dringid!" karjus üks mustapeaga poiss.
"Liiga palju unistad ,mees!" vastas Sarah poistele.
" Hea meelega..tule...... "
"Jätke ta rahule kutid.. ma lähen kooos temaga." katkestas blond poiss teise jutu.
Ma lihtsalt kõndisin edasi lootes,et ta tegi mingeid lolle nalju minu kulul. Ma eksisin rängalt Ta tuligi minuga kaasa.
"Ma vabandan Micheli pärast..kui tohib küsida,siis mis on selle kauni tüdruku nimi?"
"Njahm juhtub,kui inimene end täis kaanib ja ennast kontrollida ei suuda..aniway nimi on Sarah ja sa võid njüüd ära minna..Head aega!"
"Tüdruk..nii kuri kohe? Ei mingit kurjutsemist ilus tüdruk õelutsemisega ei lähe kokku. Minu nimi on Chris ja olen 16.aastane..!"
Sarahi nägu kiskus muigele,sest niiiiiii armsat poissi ei olnud ta kunagi näinud.Tõe sõna.
"No tõesti.. sorry vaan,aga jahm.. igastahes mina olen 14 ja naiss to meet you.. Saadad mind koju äkki? max 30 sekki siit."
"Dvj..Oot sa mu uus naaber..Kolisime Fastmiim 40 tänava lõppu..meie kõrval kivist 2 korruseline maja."
"Mhm..meie jah..Aga kus sa nii ruttu tuttavaks teistega said?!"
"Ma ennem elasin Wistfeksi tänavas ,need Wistfeksi tänava poisid!"
"Oi näed kohal.." lausus Tüdruk,kui kodu juurde jõutsid.Tüdruk jättis end nii rääkima,et tegelikult nad nats kaugemalgi.
"Olgu davai tsau." ütles poiss.
"Saatmise puhul ,siis kalli ka." ütles Sarah. Ta polnud elus kunagi,kedagi kallistanud esimesel päeval. Tüdruk sai aru,et tal tõsised tunded Chrisi vastu.
Peale kallistamist jooksis tüdruk ruttu tuppa..Eees ootas teda tõsine jama..

Mis teema komadega on ?

Vahpeal pole üldse tühikut vahel, vahepeal on vales kohas tühik . See segas natuke lugemist aga muidu oli täesti loetav .

Päris palju vigu oli ka kusjuures . Ja siis see lõpp oli kahtlane :"Selliseid tundeid polnud enne kellegi vastu tundnud " vms . Ta tundis teda võib-olla minut aega, sest nende koduni oli ju 30 sekundit . Ja juba mingi love tekkinud ?

ääääh!!! jälle on lõpp ära rikutud. Miks talle pidi hakkama keegi juba esimeses osas meeldima?? Tegelikult muidu mulle täitsa meeldis

hhea (Y)

Hea kas uus osa tuleb kaa ma vähemalt loodan

Alguses tundus küll päris huvitav jutt, aga mu jaoks rikkus ka see tüüpiline armastus-esimesest-silmapilgust teema mingis mõttes terve jutu ära.. Aga kirjuta edasi kindlasti, täitsa võimalik et sellest midagi head tuleb.

D..

Te ei peagi mõistma seda. Ma vaatasin eelmise kommenteerija avatari.

Ma kirjutasin siia selleks, et üks viga ära märkida.

Tsiteerin: :

Tere päevik. 17.10.2004.

Ja siis on et ema suri 14..
Ja all on uuesti kuupäev..

Tsiteerin: :

Sarah Melpuu 14 oktoober 2004.aasta!

Et naguu...

Kirjuta palun edasi see on nii hea PALUUUUN :)
Ootan järgmist osa:)