Felisity . [Lõpetatud]

Täitsa hea Ootan uut

no, uus osa, sellele ühele inimesele kes seda loeb xd

2. osa

Tüdruk pidi ehmatusest peaaegu juba kiljatama. Katusel oli veel keegi. See oli Henri. Felisity hakkas juba alla minema, kui poiss pea pööras ning tüdrukut märkas. "Õu, oota!" hüüdis poiss ning tõusis püsti. Felisity ei vastanud talle ning istus katuse äärele. "Mida sa minust tahad?" küsis tüdruk vaikselt, kuid kuuldavalt. "Ma tahan sinuga rääkida," sõnas poiss. "Minusugusega rääkida? Ei tea küll millest?" küsis tüdruk ja liigutas ennast. Katusel oli üsna külm. "Ära halvusta ennast," lausus Henri. "Ma ei halvusta ennast, lihtsalt... lihtsalt sina oled mingi rikka mehe laps, kes suhtleb mingite hästilõhnastatud ja ülemeigitud tüdrukutega. Ma olen kindel, et sa ei ole kunagi minusugusega rääkinud," sõnas Felisity kindlalt.


Henri jälgis tüdrukut pikalt, see tekitas Felisityl ebameeldiva tunde ning ta lihtsalt küsis: "Mida sa jõllitad?"

"Jah, ma ei ole ühegi S I N U S U G U S E G A suhelnud varem," lausus noormees, rõhutades sõna sinusugusega. Poiss silmitses ikka tüdrukut ning istus siis tema kõrvale maha. Felisity eemaldus temast natuke. "Ma arvan, et see ei ole hea mõte," sõnas tüdruk. "See et ma sinu kõrvale istusin?" päris poiss. "Jah," lausus Felisty. "Miks?" küsis Henri. Ma olen prükkar, ütles neiu. "Ära kutsu ennast prükkariks, sa pole seda," ütles Henri. "Jah? Kes ma siis olen?" küsis Felisity. "Raskustega tüdruk, kes elab tänaval," ütles Henri ning piidles Felisityt. "Jah? Ja kust sa võtad, et minul mingeid raskusi on?" küsis tüdruk natuke solvunult. Henri oli siiski mingi suvaline, mis sellest, et poiss oli talle muljet avaldanud.

"No ma oletan, et tänaval on raske elada," ütles noormees. "Siis järgmine kord oleta vähem, mul on kõik korras," lausus tüdruk. "Sul pole kohta, kus elada. Sul pole korralike riideid, sul on külm, neid asju on veel palju, mida ma võiksin nimetada," sõnas Henri.

"Mul ei ole külm," sõnas Felisty kindlalt ning tõmbas enda jalad vastu keha. "Jajah, muidugi," sõnas Henri, "Tule!"


Henri tõusis maast püsti, pühkis käega oma tagumikult natuke lund ning avastas, et katusel istumine oli ta tagumiku märjaks teinud. Seejärel sirutas ta käe tüdruku juurde, et ta saaks sellest kinni haarata. "Kuhu?" küsis Felisity. "Siis näed," sõnas poiss. "Miks ma peaks mingi suvalise inimesega kaasa minema?" küsis Felisity ning pööras pea ära, et ta ei peaks poisile otsa vaatama. "Sest ma tahan sulle ainult head, palun tule," palus poiss Felisityt.

Tüdruk ohkas ning vaatas kaugusesse. Päike oli loojunud ning õues oli peaaegu täiesti pime. Ta tõusis vastumeelselt püsti ning vaatas Henrile otsa. "Sa ei jäta mind ju nii kui nii enne rahule," lausus ta ning hakkas katuse luugi poole liikuma.


"Mul on sulle küsimus. Vaata väga kahtlane on olla, kui ma su nime ei tea," sõnas Henri. Felisity turtsatas. "Felisity olen," lausus ta külmalt ning vaatas poisile otsa. "Tore, minu nime sa vist juba tead?" küsis poiss ning võttis taskust telefoni ning tellis takso.
"Jah," sõnas tüdruk ning vaatas tänaval ringi.

Möödus paar minutit, kui kohale jõudis takso. Henri lasi Felisityl esimesena istuda ning istus ise tema kõrvale. "Kuhu me läheme?" küsis tüdruk. "Võta rahulikult, siis näed," seletas Henri ning ütles taksojuhile aadressi. Tüdruk oli vait ja vahtis takso aknast välja, aadress ei öelnud talle midagi.

Nad sõitsid terve tee vaikuses. Sõit kestis umbes pool tundi, kui takso seisma jäi. Henri võttis taskust rahakoti ning maksis sõidu eest. Felisity astus taksost välja ja vaatas maja, mis tema ees oli. See oli tohutu suur. Henri tuli ja seisis tema kõrvale. "Siin ma elan," lausus ta vaikselt ning kiikas tüdruku poole. "Ahah, okei. Miks sa mind siia tõid?" küsis Felisity pead poisi poole pöörates. "Sest sa elad nüüd siin natuke aega," lausus poiss. Felisity hakkas naerma. "Kuule, unista edasi. Ma ei taha siin elada." "Mis siin siis viga on?" päris poiss. "Mul ei ole sinu kaastunnet vaja. Ma tahan ise hakkama saada," lausus tüdruk vihaselt. "Okei, ma räägin isaga. Tal on linnas üks korter üle.." seletas poiss, kui tüdruk tema lause poole pealt katkestas. "Ma just ütlesin midagi! Ma ei taha sinu raha!" hüüatas Felisity. "Mu perekond lihtsalt siis aitab sind natuke. Palun luba meil aidata. Kui sa ei võta seda pakkumist niisama vastu, siis sa võid ju käia tööl ja mu isale selle summa tagasi maksta," pakkus poiss.

"Ma ei arva, et sinu vanemad tahaksid aidata mingit suvalist last tänavalt," ütles tüdruk kulme kortsutades. "Tahavad küll. Ma olen nende ainus laps. Mul on kodus kaks lapsendatud venda. Üks vanem, teine noorem. Mul on poolõde, isa oma, enne kui ta emaga abiellus ja üks lapsendatud laps on juba välja kasvanud. Elab üksinda ja käib meil vahest külas," seletas poiss ning naeratas, kui nägi, et Felisity näole tekkis muie.

Felisity ohkas raskelt ja vaatas siis poisile otsa. "Olgu," sõnas ta lõpuks. Henri naeratas ja kallistas tüdrukut. "Kuule, see ei olnud hea mõte," ütles Felisity. "Miks?" küsis poiss naerdes. "Sa haised nüüd," lausus Felisity külmalt. "Mul suva," lausus poiss ja avas puldiga värava.


Henri astus väravast sisse ning paitas talle vastu tulnud kahte koera. Felisity oli tema järel ning lasi koertel ennast üle nuusutada. "Ära karda, nad ei tee midagi," sõnas poiss ning liikus maja poole.


Maja oli suur, valget värvi ja paljude akendega. Aed selle maja ümber oli samuti suur. "Meeldib?" küsis poiss. Felisity noogutas. "Pole harjunud nii suurte ja korralike majadega,"


Henri koputas uksele. Keegi ei avanud, ta otsis taskust võtmed ja lasi Felisity sisse. "Mine ülemisele korrusele, teine tuba vasakut kätt," seletas ta.


Felisity noogutas ning läks teisele korrusele ning avas ukse, kuhu Henri ta saatnud oli. See on ilmselt tema tuba.. mõtles tüdruk ning vaatas seal ringi. Nagu rikkuritele kohane oli ka seal toas telekas, arvuti, suur voodi , mis pani tüdruku naeratama ning suur garderoob, kuhu ka Felisity sisse kiikas.

Mõne minuti pärast astus tuppa ka Henri sisse ja ulatas tüdrukule puhtad riided ja käsnakalle pildiga rätiku. "Need on mu õe riided. Hetkel kõlbavad küll. Homme lähme ostame sulle uued," ütles poiss ning näitas tüdrukule kus vannituba on. "Pane uks ka lukku, sest siin majas on palju inimesi, kellel on vajadus koguaeg vannituba külastada," ütles Henri ja naeratas.

Ei tahaks uskuda, et ma ainus olen, aga ma tänan :) Tõesti hea jutt on, paluks edasi!

Mina loen kaaa! Aga ma olen reidis juba mõned edasised osadki ära lugenud ja ma ei hakanud kommima (a)
Aga vääga hea jutt on jah! :)

Väga hea ideega jutt tundub olevat. :)
Ootan huviga uut.

Hea!!!
Ootan edasi! :)

Väga hea! (Y)
Mina tahan kaa uut! :)

Minu meelest on see vägaväga hea jutt! :)
uut!

6.

Terve tee vahtis Felisity vaikuses aknast välja ning mõtles selle peale, mis paari viimase päeva jooksul temaga juhtunud on. „Mis mõtled?“ küsis Henri järsku. Felisity pööras pea poisi poole ning muigas. „Ei midagi erilist, selle peale, mis paari päevaga juhtunud on. Kõik pöörati peapeale,“ lausus tüdruk ning vaatas jälle aknast välja. Auto sõitis viru keskusest mööda. „Emps, kuhu me lähme?“ küsis Henri, kui sai aru, et Felisity rohkem midagi ei ütle. „Ma ei tea, tegelt, ma pööran tagasi, lähme kristiinesse,“ lausus naine ning pööras järgmisel ristmikul vasakule ning nad sõitsid kristiine poole.

Kristiines läksid nad esimesena Zarasse, kus Felisity proovis endale erinevaid teksaseid jalga. „Nohh, meeldivad?“ küsis naine ning ka Henri kiikas riietusruumi kardina vahelt sisse. Felisity kehitas õlgu ning vaatas pükste hinda. „Liiga kallid,“ lausus ta ning ajas Henri kardina vahelt ära, et hakata pükse ära võtma. „Lõpeta ära, hind ei ole tähtis. Kas sulle meeldivad need püksid?“ küsis naine ning Henri ütles oma ema selja tagant kõvasti. „Ta nii kui nii ei ütle ja, ostame ära ja lähme minema. Felisity turtsatas naerma ning ulatas poisi emale püksid. „Olgu,“ ütles ta vaikselt ning ajas oma vanad püksid jalga tagsi.

„Nii, sa oled mu tütar, sa ei pea muretsema selle raha pärast. Mul on raha. Ma tahan, et sa saaksid kõik, mis sulle vajalik on nii et kui midagi jääb silma võta kätte ja hakka proovima, kui meeldib ostame ära, on selge?“ küsis naine pahase tooniga kuid hakkas kohe naerma. Felisity naeratas ning võttis kohe kaks pluusi, mis talle enne olid silma hakanud ning jooksis neid proovima.

Umbes kümne minuti pärast väljus ta riietusruumist ning vaatas oma emale otsa. „Meeldisid?“ küsis naine. „Jah,“ lausus tüdruk, nii et tema põsed natuke roosakaks tõmbusid.

Henri tuli ka nende juurde. „Emps, ma leidsin ühed teksased, mis mulle meeldivad, ma lähen proovin neid ja kui on parajad, siis ostame ära?“ küsis ta näidates Felisityle teksaseid.

„Jajah, mine,“ pobises naine enda rahakotti otsides, tegemata väljagi, mida ta poeg temalt küsinud oli. Henri kehitas õlgu ning liikus riietusruumide poole.

Mõnekümne minuti pärast väljusid nad Zarast. Felisityl käes kott, kus sees olid teksased ning kaks pluusi. Henril käes kott teksastega.

Mõne tunni pärast väljus kogu see seltskond Kristiinest. Felisityl kotte kõvasti juurde tulnud, nii et mõnda kandis isegi Henri.

Tagasisõit toimus rääkides, Henri sai Felisity’st kõvasti rohkem teada ning kui nad koju jõudsid oli kell juba 11 õhtul. Henri näitas tüdrukule kätte toa, kus ta täna öösel magab ning jättis ta oma asju lahti pakkima.

Felisity oli saanud endale kolm paari teksaseid, ühed mustad, ühed sinised ja ühed punased, siis hunniku pluuse, kaks paari converse ning kolm pusa ja ühe jope. Nohh ja muidugi hulga aluspesu, aga see ei vaja rohkem kirjeldamist.

Tüdruk oli ka endale ostnud ühe musta märkmiku. Tema vana päevik oli läinud kaotsi , see oli jäänud kuskile linna ja nüüd oli tal vaja uut alustada. Ta otsis välja ühe pastaka ning vajus voodisse kirjutama.

Hei, sina oled siis nüüd see, kellesse ma hakkan oma südant puistama. Haha, see oli nali ;d Tegelt vahest seda ka, aga tõesti ma pole nii ammu midagi kirjutanud ja nüüd ma kirjutan kõik välja, mis vähegi tuleb. Absoluutselt kõik : )

Nii kõik algas paar päeva tagasi, kui ma endale raha kerjasin ja üks suvaline kutt tänavalt mulle ühe sajase viskas. Pärast seda nägin ma teda linnas päris palju ja siis ta vedas mind siia..oma koju. Tal on üli lahke perekond, muidugi isa ja ühte poega pole ma veel näinud, aga ema.. ta ostis mulle täna ülipalju riideid , ta on hästi sõbralik. Ta on hele blondide juustega, keskmist kasvu naine. Vanus jääb umbes 35 – 38 vahele.

Tal on üli sõbralik poeg - Henri. Tumepruunide juustega. Ilmselt mingi üli – üli populaarne tüdrukute seas. Linnas nägin ma teda ka mingite ülbete tšikkidega koos, kes olid ülemeigitud ja kandsid väga kehapaljastavaid riideid, keset talve. Henri on 16.

Siis on Carol – Carol on Henri poolõde. Neil on erinevad emad. Ma ei tea teda eriti veel, pole nii palju suhelnud. Ka temal on tume pruunid juuksed, ilmselt on nende isa tume pruun. Mul olid täna Caroli riided seljas. Ta on peenike, ta riided ei olnud mulle väga suured, ainult natuke : ) Ma tema vanust ei tea, Henrist vanem, ilmselt 17

Ja kõigelõpuks Marcus ! Ta on lapsendatud. Deem, see kutt võlus mind kohe kui ma teda nägin. Ta on kena, ma ei tea. Ma ei tohiks temasse ära armuda, sest tal on kindlasti tüdruk olemas.. Ah mida ma jahun ? ;D Igastahes, ta on kastanpruun, tal on pikk lõng ja ta on ülinunnu näoga. Tema naeratus on kõigekenam : )(L) Marcus on 15. Meil on ainult pool aastat vahet. Ma saan varsti 15.

Okei, ma siis kirjeldan ennast sulle ka Ma olen tume pruunide juustega tüdruk, ma olen neliteist. Mu sünnipäev on märtsis : ) Ehk siis paari kuu pärast. Ma elasin tänaval paar kuud, see oli kohutav. Ja ma loodan siiralt et ma ei peaks enam kunagi seda taluma. Seal oli külm ja hirmus !

hhmh, miks lõpp?

tglt see viimane lõik või see lõpupoole värk läks nati segaseks, mai saand aru kas ta siis meeldis sellele poisile või ei?

aga jamh, muidu, hästi hea jutt

meeldis jaah.
Nad rääkisid Henriga alguses kellegist teisest ja siis tüdruk mõtles, et ta ei meeldi ja põgenes oma tuppa, aga tegelikult just tema meeldib tollele tüübile, mitte mingi muu tüdruk.
Vot tak!

Tegelt ma ei tea kas mul on õigus, ma niisama üritan tarka panna, aga nii sain mina aru.

Aa, et..Henri mõtles hoopis mingit teist tüdrukut. Ja siis Marcus ütles, et et see teine tüdruk on kena ja värki aga mulle meeldib keegi teine ehk Felisity. Aga tegelt. Mulle oleks meeldinud kui sa seda juttu edasi oleks kirjutanud. Et umbes nad hakkavad hoopis Henriga sebima, sest algul oli neil küll Henriga midagi ju. Aga noh, sinu jutt.

Aga väga hea jutt.

Aga kas tüdruk siis kolib ära või mis?
Kuidagi lahtine lõpp oli
Aga muidu hea jutt :)