Ma tean, et nii ei tohiks !

1. osa

Täna ongi see imeline hommik, kui Nanci koju läheb. Ta pakib oma asjad ja astub campingu uksest välja, et laagris hüvasti jätta. Üsna pea ongi tüdruku ema tal järgi. Tüdruk jookseb ema juurde, kallistab teda ja nad istuvad autosse. Muidugi ei alga see sõit ilma jututa, ema küsib kuidas läks, tüdruk vastab hästi jne. Nad jõuavad ilusa, suure, valge maja ette ja astuvad autost välja.
„Nii hea on kodus olla“ ütleb tüdruk ringutades.
„Muidugi, Maria ka igatses sind“ vastas ema ja pani auto uksed lukku, ning sammus maja poole.
Maria on Nanci viie aastane õde, kes teda alatihti tülitab, aga nüüd on tüdrukul tunne, nagu tahaks terve päev oma õega mängida. Nanci sisenes koju ja seal ootas teda Maria, kes tüdrukut kohe kallistas ja oma armsa häälega lausus:
„Mul on nii hea meel, et sa kodus oled“
„Mul ka, õeke“ vastas Nanci ja liikus oma toa poole.
Ta jõudis oma tuppa ja viskas ennast voodile pikali. Ringutades, mõnuledes ja haigutades oli Nanci nagu taevas. Nanci telefon helises ja helistajaks oli tundmatu number.
„Halloo, kes sa oled“ oli Nanci otsekohene.
„Sa oled Merli onju“ küsis tundmatu.
„Ei, Nanci. Teil on vist vale number“
„Oi kui ilus nimi, kus sa siis elad ka“
„Misassja, kes sa oled. Mulle ei meeldi sellised naljad“ oli Tüdruk paanikas.
„Ära karda, ma tulen sulle külla kunagi ja siis teeme kalli ja musi ja ja ja“
„Mida? See on esimese klassi poiste nali ja ma ei oleks uskunud, et teievanused ka nii madalale laskuvad“ Ütles Nanci ja pani toru ära.
Issand, kui ebameeldivad inimesed, see on väga alatu nali. Tüdruk lootis, et nad olid ikka vanemad, kui esimene klass, sest muidu oleks tal endal mark olnud. Ta pakkis oma asjad lahti ja läks arvutisse. Mingi tundmatu oli ta enda msni lisanud. Tüdruk lisas vastu, lootes, et see on keegi ta sõpradest.

Keegigi says:

Meeldis sulle see telefonikõne?

Nanccccccci says:

Midafakki, kust sa seda tead? Jaaaa! Sina olidki ju see.

Keegigi says:

Loogiline nagu oleks, aga kahju, et sul reidi kasutajas ka mõned aadressivihjed on!

Nanccccccci says:

Haha, sa ei julgeks elusees siia tulla nah.

Keegigi says:

Ei usu? Eks sa ise tead.

Nanccccccci says:

Nojah, aga okei! Pakaaaa keegigi, mul on vaja teisi asju teha, kui mingi haige tati nalju kuulata. Tsau!

Nanci lahkus msnist ja läks alla sööma. Söök söödud, laagri elamused räägitud, läks tüdruk omatuppa tagasi. Ta telefon helises, kuid helin lõppes juba siis, kui Nanci hakkas seda kätte võtma. Nancil oli kokku 4 vastamatta kõnet ja kogueg oli helistanud see sama number, kes ennegi. Tüdruk ei viitsinud vastata ja ta läks alla telekat vaatama. Kuna Nanci ema töötab õhtuti karaoke lauljana baarides, siis ta ema oli ka juba kodust läinud. Ta pani õe magama ja vaatas telekat edasi. Järsku helises uksekell ja Nanci läks ust avama. Uksel seisid välimuselt kaks viieteist aastast poissi.
„Tere, kes te olete?“ küsis tüdruk ehmunult.
„Helitajad, tundmatud“
„Haiged olete siis, mis teil mureks muidu?“ oli Nanci rahulik.
„Tead, et sa oled päris kena tüdruk“ ütles üks poistest.
„Ahahh“ naeratas tüdruk.
„Helistan sulle veel siis“ ütles poiss ja nad lahkusid.
Tüdruk sulges ukse ja jäi mõttesse. Ta ei ole ju eriti ilus, tal on sinised silmad, blondid juuksed, mis hoiavad koledasti ja ta nina on suhteliselt lai. Ennast igatahes tüdruk ilusaks ei pea. Ta läks msni ja see kutt, kes teda ilusaks pidas oli ka seal.

Nanccccccci says:

Kas ma olen tõesti sinuarust ilus?

Keegigi says:

Ei, minu arust mitte, aga Martini arust küll.

Nanccccccci says:

Ta oli ka päris kena jah, aga minuarust ma ka kena ei ole, aga kuidas ma siis temaarust olen?

Keegigi says:

Pole sinu asi, jäta meid rahule nüüd.

Nanccccccci says:

Kuule, teie alustasite selle värgiga ja nüüd nõuate, et ma teid rahule jätaksin, ma võiksin teid politseisse kaevata.

Keegigi says:

Ei huvita, ela oma elu.

Nanci solvus, sest ta tahtis selle Martiniks nimetatud isikuga rääkida, võiks öelda, et tüdruk oli poissi kergelt armunud, ta tahtis temaga veel kohtuda, sest Nancile pole mittekeegi öelnud, et sa oled kena.

Emh... huvitav algus.
Ootan uut.

Okei

2.osa

Tüdruk läks jälle telekat vaatama. Ta mõtles ainult sellele Martinile, aga mida rohkem Nanci talle mõtles, seda rohkem ta temasse armus. Telefon helises üsna peagi ja helistajaks oli see sama number mille pealt need poisid olid helistanud. Nanci kahtles pikalt kas ikka võtta vastu, sest msni jutu järgi oli üks poiss talle öelnud, et Nancinad rahule jätaks. Tüdruk vastas siiski, sest ta lootis kõigerohkem Martiniga rääkida.
„Hallo“ vastas tüdruk telefonile.
„HalloHallo“ olen Martin nagu sa mu venna jutu järgi aru said“ ütles teiselpool selle kena kuti hääl. Nanci süda sulas, ta tõmbas paar hingetõmmet ja otsustas flirtima hakata.
„Selge ja milles probleem“ küsis tüdruk kavala häälega.
„Tahtsin ainult rääkida, kas sa oled päriselt ka nii kole, nagu mu vend sind kirjeldas?“ küsis poiss äkitselt. Nanci jäi hetkeks sõnatuks, ta ju ise nägi tüdrukut ja nüüd küsib niimoodi.
„Mismõttes, sa ju ise veel ütlesid, et ma olen ilus“ ei saanud tüdruk mõhkugi aru.
„Nojah, aga ma ütlesin seda niisama, kas sa siis ei saanud aru ühest asjast?“
„Misassja, millest?“ ehmatas tüdruk veelgi ennast.
„Ma olen PIME“ ütles poiss ruttu.
„Ahhhh?“ jäi Nanci pahviks. Kust ta peaks teadma, et see järjekordne nali pole?
„Oota, aga kust ma peaks teadma, et see nali pole?“ kordas tüdruk oma mõtet kõvasti.
„Lihtsalt, sa pead mind uskuma“ ütes poiss.
„Vaata kuidas te täna lolli olete mänginud ja mind hirmutanud jne. ja mina peaksin teid veel uskuma?“
„Meil oli igav ja otsisime reidist suvakate numbreid ja sina olid ainuke kes vastas ja veel rääkis pikalt kaasa“
„Okei, ma saan aru, et teil igav oli, aga ma ei usu sind ikka“
„Ise tead siis“ ütles poiss ja hakkas kõnet katkestama.
„Oooooooooooooooooota“ karjus tüdruk ruttu.
„Mis on?“ küsis Martin.
„Meil jäi alguses jutt pooleli, mäletad millest me rääkisime?“
„Jah, et sa oled kole“ ütles poiss ülbelt. Nanci murdus hetkeks, sest ta oli ju Martinist sisse võetud. Nancile meenusid poisi sõnad: „Ma olen PIME“. Suurepärane, mõtles tüdruk.
„Ma ei ole kole, see on su venna jutt“ ütles tüdruk kavalalt.
„On või? Okei, kas ma usun oma venda või võõrast?“ küsis poiss seepeale.
„No eks sa ise tead, aga äkki su vend ei taha, et sa ilusaid tüdrukuid endale saaksid?“ oli Nanci kaval.
„Tead sul võib isegi õigus olla, aga räägi mulle, kui ilus sa siis oled“
„Mul on blondid, pikad, kohevad juuksed. Sinised silmas, armas väike nina, paksude huultega suu ja ilus keha“ ütles Nanci, endal suu suitses.
„Okei, mulle meeldivad blondid juuksed ja sinised silmad“ ütles poiss meelitades.
„Vägahea“
„Kas sa kokku ei taha saada?“ tegi poiss ahvatleva pakkumise.
„Tahan, aga kuidas sa tulla saad, kui sa pime oled“ küsis tüdruk murelikult, kartes, et üteldu oli nali.
„Mu vend juhatab mind“ ütles poiss.
„Okei, aga kuna?“
„Homme kell viis sobiks?“
„Loomulikult“ rõõmustas tüdruk.
Nad ütlesid üksteisele veel viimased tsaud ja pikk kõne oligi lõppenud. Nanci läks oma tuppa ja otsejoones msnni, mõttega, et läheb räägib oma sõbrannale, enda plaanist. Ta sõbranna oligi sees.
Nancike says:

Tsau kalla, tead mis on?

Britha says:

Tsauka, No ?

Nancike says:

Saadaru, täna helistas mulle jumala suvaliselt üks number ( reidist oli leidnud ) ja siis lõpuks läks asi niikaugele, et mingid kaks poissi tulid mulle külla ja üks ütles mulle, et ma olen nii kena. Pärast helistasid mulle veel, kui nad olid ära läinud ja tuli välja, et see kes mulle ütles, et ma kena olen on PIMEEEEEEE ! Ta veel ütles nii, et ta vend oli öelnud, et ma ei ole kena ja siis ma ütlesin, et ma olen küll kena. Mõtle kui hea võimalus oleks see mulle, ma saaksin endale poisiiiiii! Ma olen juba 13, miks mul ei võiks olla omapoissi ?

Britha says:

Minepekki. Hästi siis. Kuule, sul peaks ammu juba endapoiss olema nah. Agajahh, tore, ma nüüd eemale Tsau muss.

Nancike says:

Tsauks muahh

Nanci oli veidike pettunud, ta sõbranna ei olnud tema õnnest vaimustuses. Tegelikult, kui aus olla, siis pole Nancil õiget sõbrannatki. See Britha on tema klassiõde, kes teda alatihti üle laseb ja see on Nancile valus, kuid mingi sõbranna peab ju tal olema, muidu ei oleks ta seltskonnaski. Kell lähenes kaheteistkümnele, tüdruk oli väsinud ja ta tahtis magama minna. Enne magama minekut tegi ta veel ühe suitsu. Jah Nanci suitsetab, juba aasta aega, sest ta vihkab ennast, sest, kui jällegi aus olla, on ta kole.

Mulle meeldib.
Uut.

Tore, kui meeldib
Üritan täna teha uue, aga võibolla ma ei viitsi Ma veel vaatan, kuidas tuju on

Emh.... veider osa.
See pimeda-teema on kahtlane... Aga samas, kui Nancy "kole" on, siis armub Martin temasse lõpuks tema enda pärast, ma pakun.

Ma tean, et on kahtlane, aga selles point ongi, et see poiss on Pime ja ta ei näe kui kole see tüdruk on

;D

Meeldib!!
Pimeda koht on kummaline. Aga tegelt see just ongi huvitav.
Uut!!

mulle meeldib ...huvitav
ootan uut

Tänan, tänan :)

Varsti tuleb uus ;D

3.osa

Hommikul ärkas tüdruk kella kümne paiku ülesse, pesi hambad ja näo ning viis oma õe lasteaeda. Tagasi jõudes läks tüdruk rõdule kohvi jooma, selle kõrvale tõbas ta ka ühe suitsu. Ta oli suhteliselt äksi täis, sest ta kohtab täna seda nunnut Martinit uuesti. Ta loodab, et kõik sujub ja nad hakkavad käima, suured lootused võimis? Nanci hetkel kõige suurem unistus on tavaline teismeliste tüdrukute unistus - suudelda poisiga.
Tüdrukul oli tervelt kella viieni vaba aeg. Ta vaatas telekat, sõi, oli arvutis jne. Nancit häiris vaid üks asi. Nad ei leppinud kokku, kus kohas nad kohtuvad. Tüdruk otsustas msni minna, et temaga rääkida, aga tal meenus, et poiss on pime ja kes teab, mida see vend seal kokku valetab. Nanci proovis helistada.
„Hallo, kes räägib?“ küsis Nanci.
„Mida sa tahad?“ küsis igav hääl teiseltpoolt vastu.
„Martiniga rääkida“ vastas tüdruk.
„Kuule, teeme ühe asja selgeks, ära valeta mu vennale, et sa nö. "ilus" oled, eks“ ütles hääl kurjalt ja hakkas kõnet lõpetama.
„Oota, korra“ ütles Nanci ruttu.
„Noh“
„Palun, ära otsusta oma venna eest, lase mul temaga rääkida. Kas sa oled tema eestkostja v? Ilma, et tema käest küsiksid. Anna mulle kohe Martinit“ ütles tüdruk ärritudes.
„Noh“ ütles poiss ja andis telefoni Martinile.
„Tsauu“ ütles Nanci rõõmustades.
„Tsau jah“ vastas Martin.
„Kuule, meil jäi eile arusaamatuks, tähendab me ei arutanudki seda. Kus me kohtume?“
„Ma mõtlesin, et me tuleme sinna!“ ütles Martin, nagu tal oleks kõik selge.
„Aa, okei. Siis on selge. Tsauu“ vastas tüdruk, Poiss vastas samaga. Õnneks läheb ta ema seeaeg ära ja nad saavad vabalt sinna minna. Nancil oli põnev, sest ta ei olnud kunagi enne poissi endale külla oodanud. Kell hakkas lähenema viiele. Nanci oli viibinud kõnest saati oma toas, aga kuna ta ema hakkas lahkuma pidi ta emale ikka tsau ütlema. Nanci läks trepist alla.
„Ema, kus oled“
„Siin, pane siis Maria õigel ajal magama ja mine ise ka normaalsel ajal voodisse. Võid toad ka korda teha ja loe raamatuid ka onju“
„Jah, aga kuna sa tagasi jõuad?“
„Oi, mul läheb kindlasti mingi kolmeni öösel“ pani naine endale juba jalanõusi jalga.
„Okei, Tsau siis“
„Tsau emme“ hüüdis väike Maria teisest toast.
„Tsau, Tsau“ astus ema Ly uksest välja.
Nanci tahtis rõõmust lakke hüpata, sest ta emal läheb suhteliselt kaua ja tal on niipalju vaba aega. Tavaliselt jõuab ema mingi kaheteist aeg, kui Nanci veel üleval on.
Kell oli peaaegu, et viis ja Nanci koristas veel viimaseid tolmukübekesi. Heliseski see kauaoodatud uksekella helin. Tüdruk hingas kolm korda sisse välja ja kõndis rahulikult ukse juurde. Ta avas ukse ja nägi seal Martinit ja tema venda, mille üle tüdruku süda oli rahul, sest ta kartis miskipärast, et nad ei tule.
„Tsau, tulge edasi“ ütles tüdruk.
„Ee, ma jätan Martini siia, ma tulen talle järgi, helistage siis mulle“ ütles Martini vend vägagi sõbralikult, üllatav võimis?
„Okei“ naeratas tüdruk ja tiris kättpidi Martini tuppa.
„Noh, siin ma siis olengi“ ütles Martin.
„Jah, seda küll, tule lähme suurde tuppa ja räägime seal edasi“ ütles Nanci ja tiris jällegi Martinit endaga. Ta ongi pime, rääkis tüdruk mõtetes.
„Jah“ ütles äkitselt poiss, jäi mulje nagu oleks ta mõtteid lugenud.
„Misassja?“ ehmus tüdruk.
„Ee, ei ma jäin mõttesse ja vastasin su öeldu peale: lähme suurde tuppa“ naeratas poiss.
„Okei“ vastas Nanci ja vaatas veidralt. Peagi oli see unustatud.
Nad istusid diivanile ja Martin alustas juttu.
„On sul kunagi enda poissi olnud?“
Nanci häbenes, kuid ütles lõpuks „Ei, aga sul tüdrukut?“.
„Jah, siis kui veel nägin, aga peale nägemise kaotamist ei ole olnud nagu“ vastas poiss.
„Selge, aga vanalt sa nägemise kaotasid?“
„Kaks aastat tagasi, 12 aastaselt“ vastas poiss jällegi.
„Okei, järelikult oled sa 14“ ütles tüdruk.
„Jah, seda küll, aga muidu teeks midagi“ ütles Martin ohates.
„Okei, mida sa teha tahad?“ küsis Nanci.
„Kus sa oled?“ küsis poiss vastu.
„Siin“, andis tüdruk oma käe talle.
Poiss hoidis tüdruku käest kinni ja tõmbas teda endale lähemale, ta katsus õrnalt tüdruku nägu, üritades talle silma vaadata ja ta ei tea siiamaani, kas tal see õnnestus. Ta mõtles ainult tüdrukule ja tüdruk temale. Ta liikus oma näoga Nanci näo poole. Nanci kartis suudelda, sest ta ei osanud seda, aga lõpuks see juhtus - Martin ja Nanci suudlesid. Tüdruk suudles nii, kuidas oskas - ta keel oli kõva ja ta ei liigutanud oma suud. Martin lõpetas suudluse.
„Ära pabista, ma saan aru, et see on su esimene suudlus, aga lase keel lõdvaks“ lausus Martin ja suudles tüdrukut edasi. Nanci tegi nii nagu poiss soovitas - lasi keele lõdvaks. Nad suudlesid umbes viis minutit korraga ja õnneks Martin pause ei teinud, järelikult oli ta rahul.
„Õde, tule pane mulle uus arvutimäng“ hüüdis Maria teisest toast ja Nanci lõpetas suudluse.
„Oota, ole siin tasakesi, ei ole vaja, et ta sind näeks“ sosistas Nanci Martinile ja läks oma õe tuppa.
„Noh, kas sa ise ei oska panna?“ sai tüdruk vihaseks, et õde oli tema unistuse kulgemist rikkunud.
„Ma tahtsin tegelikult rääkida sinuga“ sosistas väikene.
„Millest“ mängis Nanci kaasa.
„Kes see poiss siin on, kellega sa keeled kokku panid?“ küsis Maria.
Nanci sai aru, et õde oli neid näinud. Kurat, vandus Tüdruk oma mõtteis ja vastas siis: „Ta on sõber, aga ära emale ütle, muidu ma ei ole su õde enam, ma lähen siis ära siit kodust!“ hirmutas Nanci oma õde.
„Okei“ ütles Maria koheselt ja keeras ennast ruttu arvuti poole. Nanci teadis, et kui ema sellest teada saab, on ta koduarestis. Tüdruk läks tagasi poisi juurde.
„Lähme minutuppa, aga enne teeme sellise asja, et mu õele tunduks, et sa ära läksid, eks?“ sosistas Nanci.
„No okei, juhata mind siis ukseni ja siis võid oma tuppa viia“
„Okei“
Tüdruk viis poisi välisukseni tegi selle korra lahti ja pani kinni, seejärel viis ta poisi ülesse ja käis veel korra all, et kindel olla, kas õde jäi teda uskuma - jäi küll. Tegelikult oli Nanci selles ise süüdi, et ta õde teada sai. Ta ei pannud isegi õe toa ust kinni.

Uut. ^^

Homme teen, täna ei jõua enam

Äll kuule .. Kähku Uut!!
Hullult Hea, Ootan põnevusega

See, kes kannatab, see kaua elab :D

Aga ma muidu homme kindlalt teen

wuhuu , täitsa hea , edasi !

OKEI

Nii.
1. Vahepeal on mainitud liiga palju Nanci nime, võib leida ju ka sünonüüme, nagu ta; tema; tüdruk jne. (neiut ja tütarlast ei soovita eriti kasutada,kipub magedaks minema)
2.väga-väga reidijutt tundub olema. Et lampi mingid tüübid helistavad ja lampi tulevad ukse taha. Ja siis Nanci läheb itsi täis, et kas ma olen tõesti ilus. Ja siis tüübid, kes ise helistavad ja Nancile närvidele käivad, käsivad Nancil neid rahule jätta. See jällegi minu arvamus, vbteistele see just meeldib.
3.Ok, ma mõistan, pime poiss armub tüdrukusse, sest tüdruk on nii särava iseloomuga, ning tüdruk temasse. Teema vb liiga ärakasutatud, aga pole viga. Kuid minuarvates pole see piisavalt hästi välja toodud. See pimeda poisi helistamine Nancile oli veidi kahtlane. See on nagu tõsiselt nõme, et poiss ütleb tüdrukule, et ta on kole. Isegi jutus ei peaks nii olema. Sest kamoon, maitsed on erinevad ja ei saa kellegi teise arvamuse põhjal otsustada. Ilu on väga suhteline mõiste.
4. Mind kohutavalt häirib selline tibilik kõnepruuk msnis. Mingit et tsau muss, minepekki, ja see et kirjavahe märkide ette ja taha jäetakse tühikud. Nagu need muahhid, musid, kallid ja kiisud võiksid jutus ära jätta.
5. See enesehaletsemine ja suitsetamine on liiga tüüpilised. Jällegi, ainult minu arvamus.
6.Paljud asjad selguvad kuidagi liiga hilja. Et ah, Nanci tõmbab suitsu ka. Ja seda ka et ta ema on karaokelaulja baaris jne.
7.See ilu üle vaidlemine on nõme. Ja pealegi, kui Martin pime on, siis why should he care?
8.Pimedad peaksid nagu suht ettevaatlikud olema. Ma küll ei läheks võhivõõraga üksinda eiteakuhu.
9.Ladusam võiks jutt olla, aga jah, see tuleb ainult kirjutamisega. Niiet ära lase end minu kriitikapommist heidutada ja ära kindlasti solvu! Ega ma ise ka suur kirjanik pole, aga KÕIK TULEB HARJUTAMISEGA! Edu!

Eks igale inimesele meeldib omamoodi .