Kättemaks!

Aga on võimalik paralleele tuua

NT Patriot - Hummer H1
Banshee - Cobra
jne...

Parem siis juba teiste nimedega.

Teiste?
Sa mõtled selle all nagu päriselus eksisteerivaid mudeleid?

Ei. GTA nimedega.

The Thieves

Claude läks tagasi oma auto juurde, mille ta tehase territooriumile oli jätnud. Ta oli juba väravatest välja sõitnud, kui kuulis telefonihelinat. Arvatavasti jälle Chonks. Claude vaatas kella ja leidis, et päev on alles noor. Ta astus autost välja ning tõstis toru kõrva juurde.

Tuttav libe hääl hakkas rääkima:
„Ma palkasin paar varast oma korterisse sisse murdma. Nad pidid natuke asju varastama, et ma saaksin kindlustusse pöörduda. Need varganäod ähvardavad kindlustusse pöörduda, kui ma neile osa ei jaga. Suudad sa seda uskuda?
Ma jätsin vabriku territooriumile auto. Võta see ning korja need tüübid üles punaste laternate rajoonis. Siis too nad siia, et ma saaksin neile Marty vaatenurka tutvustada.“ Siis kõne katkes.

Claude’ile meenus, et vabriku müüride vahel oli tõesti olnud üks roheline Sentinel. Ta istus uuesti oma Kurumasse ning sõitis tagasi, kust ta oli äsja tulnud.

Istunud Sentineli, sõitis ta meeste järgi. Callahani silla eest läbi, piki Hiinalinna serva põhja ning seejärel mööda järgmist serva läände. Ta leidis nõutud kaks meest konutamas Margot’ bistrookohviku ees, paar sammu enne kiirteed.

Claude võttis mehed peale ning sõitis tagasi koeratoiduvabriku poole. Tee peal ei öelnud mehed sõnagi, kuid nende nägudest oli näha rõõmu ja rahulolu.

Jõudnud vabriku territooriumile, parkis Claude auto kontoriukse ette. Uks läks lahti. Vargad olid küll natuke ehmunud, kuid astusid julgelt edasi. Claude jõudis lugeda kaheni, kui hakkasid kostuma karjed ning lõpuks kaks lirtsu nagu eelmiselgi korral. Seejärel käskis hääl ukse tagant auto üle värvida ning tagasi tuua.

Nii teel Sprayshop’i kui tagasi mõlgutas Claude mõtteid uue auto hankimise ümber. Sentineli oli hea juhtida ning kiirust oli tal ka. Mitte küll päris sportauto, kuid Kurumast kõvasti etem. Neli ust, see oli Claude’i jaoks samuti oluline. Praeguse madala taseme juures võib tal veel seda vaja minna, kui jälle keegi transporti vajab.

Ülevärvimine läks maksma tonni, see on alati nii. Raha läks Claude’i taskust. Ta hakkas muretsema, ei, pigem ärrituma, et selle otsa eest ta kasumit ei pruugi saada. Polnud põhjust. Peale nüüd juba punase Sentineli parkimist oli ta 3000 dollari võrra rikkam.

Suurepärane, lase edasi.

The Wife

Juba müüride vahel oli kuulda telefonihelinat. Claude mõtiskles, et kas see isehakanu võtab nüüd kogu linna kuritegeliku klassi ükshaaval maha, kuid läks siiski telefoni juurde. Oma auto jättis ta sinnasamma. Ta teadis, mis varsti juhtub. Vähemalt nii ta arvas.

Ta võttis telefoni vastu ja kuulas.
„Mu äri läheb põhja, kui ma varsti korralikku pappi kokku ei saa,“ ütles juba tuttav libe hääl. „Mu naisel on kindlustuspoliis ning siiamaani on ta olnud ainult auk minu taskus. Ma jätsin auto tavalisse kohta. Mine ja korja mu naine üles. Ta on hetkel Klassikalistes Maniküüris. Too ta siia.“

Kõne katkes ning Claude’i niigi väike respekt selle mehe vastu kahanes olematuks. Isegi miinustesse, kui aus olla. Samas oli ta ainult tööd tegemas ning teda ei huvitanud, mis täpsemalt toimub. Tegelikult oli ta kindel, et selline asi väga pikalt kesta ei saa ja et see kas lõppeb ise või lõpetab selle keegi.

Ta läks tagasi müüride vahele ning leidis sealt luitunud beeži Esperanto. Claude hakkas imestama, et kui tüübil on näpud põhjas, siis kuidas saab ta endale lubada nii paljusid erinevaid autosid ning veel Claude’ile endale ka maksta. Kuid ta ei vaevanud oma pead pikalt.

Naine oli just seal, kus pidi. Maniküüris. Claude sai mehest aru. Naine oli juba oma parimad aastad ammu mööda saatnud, kuid riietus litsakatesse, kallitesse, kuid maitsetutesse riietesse. Küüned olid tal hoolitsetud arvatavasti liialt suure raha eest, näol oli tal sentimeetripaksune meigikiht. Kui ta autosse istus, ütles ta:
„Mu mees tahab mind näha? Hea küll, aga kiiresti, mul on veel vaja soeng teha.“

Claude jälestas seda naist. Ta lootis, et tema naine, kui tal see peaks kunagi tulema, selliseks ei muutuks. Jõudnud vabrikusse, läks naine uksest sisse, just nagu eelmised. Möödasõitev rong summutas karjed.

Claude hakkas juba oma auto juurde minema, kui tuttav hääl ukse juurest käskis tõenditest lahtisaamiseks auto merre saata. See oli midagi uut, kuid õnneks oli Trenton (nii oli selle ladudest koosneva linnaosa nimi) mere lähedal. Claude sõitis Esperantoga kõige idapoolsema kai juurde ning lükkas auto vette. See töö tõi talle jälle kaks tonni sisse.

Claude hakkas tagasi telefoni poole jalutama, õhtu oli veel noor. Tõusis udu.

Her lover

Telefon helises just nagu Claude oli eeldanud. Marty Chonks oli mees, kellel oli palju probleeme. Tõstnud toru, kuulas Claude järjekordset probleemi:
„Persse, nüüd olen jamas. Tuleb välja, et mu naisel oli afäär ühe tüübiga, kellele ma võlgu olen. Ta on nüüd vihane ning otsib kättemaksu. Ma nõustusin temaga kohtuma, ta vist arvab et ma maksan talle tagasi… aga tundub, et Liberty City koerad saavad sel kuul veel ühe uue maitse.“

Claude läks vabriku müüride vahele. Seal oli järjekordne uus auto. Seekord helepunane lahtise katusega Stallion. Claude rõõmustas. See oli juba sportauto hõnguga. Ta lõi autole hääled sisse ning sõitis nõutud meest otsima.

Chonks ei olnud küll öelnud, kust tema naise armukest leida, kuid eelmiste sihtmärkide järgi otsustades suundus Claude Punaste laternate rajooni poole. Ta oli oma arvamisega täppi pannud. Ühe korterelamu trepil, täitsa rajooni servas oligi mees, kes silmnähtavalt ootas kedagi. Tal olid blondid juuksed ning sportlase kehaehitus. Meenutades, et see on proua Chonksi armuke, sai Claude aru, et ta kas üritab vabrikut üle võtta või on lihtsalt kehva silmanägemisega. Ta istus autosse ning küsis:
„Marty saatis su, jah. Ma veel näitan sellele närakale sõna „äri“ tähendust!“
Tema põu pungitas kahtlaselt, kuid Claude ei teinud sellest välja. See oli tema jaoks vaid töö, pealegi oli Marty Chonks tema jaoks samuti päris ebameeldiv limukas.

Jõudnud vabrikusse, märkas Claude, et vabriku omanik on õue vastu tulnud. Järelikult oli asi tema jaoks oluline. Sportlane astus välja. Marty tervitas teda võltssõbralikkusega:
„Tere, Carl! Mul on vaja rohkem aega, et sulle raha leida, kuid… ee… kui sa tuleksid minu kontorisse…“
Asi hakkas minema vanaviisi, kui Carl tema lahke pakkumise katkestas:
„Selle jaoks on juba liiga hilja, Marty! Sul oli võimalus, kuid nüüd võtan ma äri üle!“ Seda öeldes võttis Carl põuest välja pumppüssi ning lasi kogu laengu Marty Chonksile rindu. Surnud. Siis pöördus ta Claude’i poole.

„On sul vastuväiteid?“ küsis ta. Claude raputas rahulikult pead, tema näost oli näha, et ta oli sündmuste käiguga rahul. Talle polnud Marty kordagi sümpatiseerinud. Selle asemel hoopis müüs ta Carlile maha Stallioni. 4000 dollarit jälle juures. Ta lasi Carlil sisse minna ning kuulis juba tuttavat tümpsu ja lirtsatust. Järelikult oli tegu lõksuga. Ega Claude ei oodanudki, et Marty hakkaks ise lööma. Kõik eelmised olid surnud mingi mehhanismi läbi.

Claude’il sai sellest vabrikust villand. Nii võttis ta oma Kuruma ja sõitis oma ööbimispaika. Selleks päevaks talle tegevusest aitas.

Mike Lips last lunch

Üles ärganud, otsustas Claude endale normaalsema koha magamiseks leida. Kuid sellega oli aega. Ta otsustas minna Joey juurde. Ta oli seda lubanud kaks päeva tagasi. Niisiis sõitis ta tagasi Trentonisse. Joey garaažis oli ta juba käinud. Niisiis astus ta lihtsalt sisse. Joey tegeles arvutiga ning Misty istus tööriistakastil ning igavles. Claude kuulas jutukatket.

„Mul on igav, millal sa mind puurima hakkad?“ küsis Misty. Talle vist ikka väga meeldis Joey seltsis olla. Joey aga vastas:
„Hetke pärast, kullake, mul on üks asi vaja korda ajada.“
Siis pöördus ta Claude’i poole.

„Mul on sulle üks töö, sõber. Vennad Forellid on mulle juba liiga kaua raha võlgu, nüüd on vaja neile austust õpetada. Lips Forelli käib oma paksu keha täitmas St. Marco Bistroos, nii et võta tema auto ning vii see 8-Balli autotöökotta Hartwoodis. Sa ikka tead 8-Balli, eks?“
Claude teadis 8-Balli, kuid ei teadnud, et tal autotöökoda on. Claude oli aru saanud, et tegu on pommieksperdiga. Joey aga jätkas.
„Kui autol on pomm küljes, pargi ta sinna, kust sa ta leidsid. Siis jälgi ilutulestikku, aga tee ruttu, ta ei söö igavesti!“

St Marco Bistroo asub linna kirdenurgas. Claude sõitis sinna. Ainus auto parklas oli üks helesinine Idaho. See oli arvatavasti Forelli auto. Ta murdis sinna sisse ning sõitis Hartwoodi. Kasutatud autode müügikoha juures nägi ta silti. See suunas pinnasteele, mis viis ühte garaaži. Garaažis pani 8-Ball talle pommi põhja alla ning ühendas süütesüsteemiga. Claude jõudis 8-Ball’ile vaid tunnustavalt noogutada, kui ta juba pidi minema kihutama.

Ta parkis auto oma kohale ning kõndis eemale. Vahepeal tuli trepist alla ka tulevane ohver. Lips Forelli kandis luitunud särki, pruune velvetpükse ning lottis kübarat. Kui ta hakkas autosse istuma, nägi ta Bistroo tunnuslauset – „Eat till you explode“. Ta naeratas endamisi, kui ta autosse istudes plahvatust kuulis. Kes ütles, et Jumalal pole huumorimeelt. Ta sõitis Joey juurde enda tulemusest teatama.

Farewell „Chunky“ Lee Chong

Claude sõitis tagasi Joey garaaži juurde. Joey ise oli BF Injectioni põhja all ning tegeles seal millegagi. Claude’i nähes ta ütles:
„Päris kõva pauk. Siiamaani oli kuulda. Sa oled oma 10 tonni auga ära teeninud.“ Ta rullis end auto alt välja ning rääkis edasi:
„Chunky Lee Chong jagab spanki mingi uue gängi jaoks Kolumbiast… või Coloradost.. kuskilt sealt. Ma pole kindel. Kellele ikka neid detaile vaja on. Tal on nuudliputka Hiinalinnas. See rott on müünud oma viimase woki. Ma tahan et sa ta maha võtaksid. Kui sul on relva vaja, siis mine AmmuNationi taha. Seal on sulle üheksane, sa ju tead, kus se on, eks.“

Ta rullis end tagasi auto alla, kui talle midagi meelde tuli.
„Kuule,“ ütles ta Claude’ile,“ vaata Hiinalinnas ette. See on triaadide territoorium.“
Siis ronis ta tagasi auto alla ning asus uuesti tööle.

Claude sõitis samale suurele äritänavale, kus ta oli Maxiga „rääkinud“. Seal servas oli Punk Noodles nimeline söögikoht. Sealt pääses ka jalakäijate tänavale. Claude võttis püstoli välja

Läinud sellele tänavale, nägi Claude kolme hiinlasest kappi kurikatega. Nad valvasid väikest letti, mille taga seisis valge põlle ja pilotkaga paks pilusilm. Lee Chong

Claude’i lähenedes karjus ta midagi hiina keeles ning pani siis jooksu, kui kolm kappi Claude’i poole tormasid. Claude tegi kiire lasu ühe kapi suunas ning too vajus kokku. Claude hakkas jooksma, tõmmates samal ajal välja Uzi. Ta jõudis „Chunky’le“ järele ning lasi terve salvetäie kuule tollele selga. Seejärel jooksis ta ümber nurga, et maha raputada kurikatega löömamehi. Relva laadida polnud aega. Claude jooksis ümber kvartali uuesti oma auto juurde ta istus sisse ning andis gaasi.

Hiinalinnast kõige otsemat teed pidi välja jõudnud, võttis ta suuna Joey juurde.

Lihtsalt suurepärane. Man, I love this story.