" Rebecca "

1. Osa

" Rebecca, vaata, kui kobe poiss ta on! Ta raudselt meeldib sulle ja sina talle. Ta kogu aeg vahib sulle otsa! " ütles Marily, ilmselt talle ise see poiss meeldis. " Jäta jama, Mary! Mulle pole armastuses kohta ja eluilmaski ma ei meeldi sellele poisile, vaata mind! Ma olen ju selline peletis! Täiesti võimatu, et ma meeldin kobedale paralleelklassi poisile. Pealegi, tema käib A-s, mina B-s. Tead küll neid värke, et A surub B maha ja midagi sellist. Talle ei meeldi keegi meie klassist, usu mind! " ütles Rebecca meeleheitlikult, istudes lauataha maha ning oma lõunasööki sööma. " Öäkk, kui vastik! " ütles Rebecca, ta tegi seda vist igal korral, kui söögi endale suhu toppis. Aga lõpuks sõi ta selle ikka ära. Koolipäev möödus alati igavalt, midagi põnevat toimunud ei ole. " Tsau Rebecca! Saame peale kooli skeitpargi juures kokku! " ütles poiss, kes Marily arvates Rebeccasse olevat armunud. " Mida iganes, ausõna! " mõtles ta endamisi. Peale kooli läks Rebecca kohe koju ja hakkas õppima. Tema jaoks oli õppimine, kõige tähtsam, kui oli kõik koduülesanded teinud, läks ta sööma, kuid külmkapp oli täiesti tühi. Ema oli jätnud talle 50 krooni, et ta saaks kuskile sööma minna. Rebecca pani ennast kiiresti riidesse ja tegi soengu pähe. Meikida talle ei meeldinud, kuid ripsmetushi ja huuleläiget pani ikka peale. Rebecca nägi väga ilus välja, kuigi ise ta seda ei tunnistanud. Ta hakkas minema Hesburgerisse, kui möödus skeitpargist ja nägi seal seda paralleelklassi poissi. Ta jooksis Rebecca poole. " Tsau! Kuhu lähed? Amm... kui loll minust, ma olen George. " ütles poiss meeleheitlikult. Rebecca vahtis talle otsa ja ei teinud midagi. Poiss raputas teda õrnalt ja ütles, et tulgu maa peale. " Aaa...oihh...et...ää... Tsau jah! Ma olen Rebecca, lähen kuskile sööma. " ütles neiu kokutades. " Davai, poisid! Ma lähen! Tulen sinuga kaasa, teen sulle välja, kuhu minna tahad? " ütles George armsalt. " Ei, pole vaja minu peale raha raisata, mul on raha olemas. Hesburgerisse lähen, muidu." sõnas neiu arglikult ja nii nad koos läksidki Hesburgerisse. Kui Rebecca oli oma soovid ära rääkinud ja hakkas maksma, viskas George oma raha letile. " Ma maksan ise! " ütles George naeratades ning lõpuks nad istusid laua taha. Mõlemad hakkasid burgereid sööma.
Kuule, asi nüüd nii, et... vaata... et me lõpetame üheksanda klassi, eks? Ja... ee... kas sa tuleksid minuga lõpuballile? " ütles George. Rebecca oli hämmingus.
Eee... Okei. Aga, oot... kuna see oligi? " küsis plika.
Järgmise nädala reedel... "
Okei... Ma... Ah, ei midagi. ütles veel tüdruk.
George saatis tüdruku koju ja kallistas teda hüvastijätuks. Tüdruk jooksis tuppa, võttis telefoni kiirelt kätte ja helistas Marily'le. "Tule kähku siia! Mul on sulle midagi rääkida! " ütles Rebecca rõõmsalt ja hüppas keset tuba ringi. Lõpuks istus diivanile ja käivitas televiisori. Ta viskas hetkeks pilgu aknast välja ja nägi Marily't tema ukse poole jooksmas. Ta kuulis uksekella.
Tsau Marily! Tule sisse, istu diivanile! Et... asjalood nüüd nii, et... eemm... kuidas ma sulle nüüd ütlen... Et... tolle poisi nimi on George. Ja...eee... et, ma läksin täna Hesburgerisse sööma ja ta oli seal skeitpargi juures ja ta tuli minuga kaasa, tegi Hesburgeris välja ja... Mis kõige lahedam! Ta kutsus mind lõpuballile! Appi! Ja ta kallistas mind. Saatis mind koduni, usud sa seda Mary? " hõiskas Rebecca rõõmsalt. " Näed, kunagi sa mind ei usu! " ütles Marily ja nad naersid koos. Neil oli jututeemat palju ja kui õhtu käes, läks Marily koju. Tüdruk, aga oma tuppa. Rebeccal oli oma kass, tema nimi oli Kitty. Kitty, tule siia. Usud sa seda, ma meeldin kellelegi. Super uudis ju! See on poiss, George. Ta on hästi nunnu ja selline. Ta kutsus mind lõpuballile, ja ma olin nõus! See on nii lahe! Ma ei suuda uskuda. Aga ma ei tea, kas ta mulle meeldima hakkab... "

Loodan, et meeldib.

Eem...
Noh ee... Kuidas ma nüüd sinu juttu kommin, Jäns?
Eem... Igatahes erineb see su imelikust reidijutust
Aga kõik toimus fucking kiiresti:D

Sellele poisile vist meeldis Rebecca enne kaa .

Sa kirjutad iroonilisemalt kui mina (a)

kas läheb edasi ?

Läheb.

2. osa

Veits lühike, aga loodan, et elate üle.

Peale selle mõtlemist uinusin. Ärkasin üles õudse onenäo pärast. See hirmutas mind väga. Olin kuskil keset kesklinna üksi, kedagi teist polnud. Poes töötasid mingid õudsed asjad, need polnudki inimesed, ega vampiirid, vaid mingid asjad. Igatahes, proovisin selle unenäo unustada ning panin ennast riidesse, et kooli rutata. Asjata, olin lolli peaga laupäeval kooli läinud. Mul oli häbi. Koju jõudes sai vend naerukrambid. Ta on enda arust maru äge. Aga siis läksid mu mõtted jälle George'i peale. Mulle tundus, et olin temasse juba armunud. Tema rosinapruunid silmad. Ma armastasin neid vaadata, lihtsalt super. Peale unistamist käisingi poes peoriideid vaatamas. Seal oli palju ilusaid kleite ja ka hind oli päris suur, kuid sellepärast ma ei muretsenud, sest teadsin, et koolilõpus ostab ema selle mulle. Olin unistanud juba väikesest peale saada üht ilusat kleiti, kuid see mulle enam ei meeldinud. Leidsin veel palju ilusaid kleite ning peale seda lahkusin poest. Mõtlesin ka veidi internetist soenguid vaadata, seal oli palju kauneid, kuid samas labaseid soenguid. Ka make-up'i leidsin sobiva soengu, ning tulipunase kleidi juurde. Ma juba unistasin sellest päevast, kui kostus uksekell. Ukse taga nägin George'i. Tervitasime üksteist ja rääkisime veidi juttu, kui George küsis mind oma tüdrukuks. Ma punastasin ja vastasin, et pean mõtlema. George'i nägu läks mossi, kuid samas ei saanud ta midagi teha. Ma jäin teda vaatama, ta suutis rääkida pika jutu lõpuballist, kui mina alles ' oma mullist ' naasesin. Mul oli veidi häbi, kuid samas ajas see naerma ja me naersime ning rääkisime veel oma tund aega. Peale seda pidi aga kahjuks George lahkuma, pidi oma tuba koristama. Mina läksin ja saatsin ta ära. Peale seda, aga vajusin jälle ' oma mulli ' ning mõtlesin, kuidas lõpuballil olla.

oioioioioi. Nooh. Esimese osa algus ma mõtlesin, et isegi normaalne, aga lõpp läks käest ära. Jaa nagu suvakas kutsub sind endaga lõpuballile ja pärast seda hakkate ilma kohtumisteta käima? ebaloogiline. Aga jah. Tõesti , lõigud!!!!! Raske on ilma lugeda.

Keiti kirjutas:

oioioioioi. Nooh. Esimese osa algus ma mõtlesin, et isegi normaalne, aga lõpp läks käest ära. Jaa nagu suvakas kutsub sind endaga lõpuballile ja pärast seda hakkate ilma kohtumisteta käima? ebaloogiline. Aga jah. Tõesti , lõigud!!!!! Raske on ilma lugeda.

jah...
Keiti: Jälle sama Mis värk on..?

hahha. lihtsalt juhtub nii. mul vist norimise tuju.

Ma ei nimetaks seda norimiseks :)
Juhus.
Võibolla see ka et ma passin pealehel ja kui mõni uus jutt tiirleb selles asjas loen selle läbi :)

tegelt mõtlesin rohkem jutu autori norimist. (pean kõikidele halvasti kirjutama)