Stiina luule

Ma pean kahetsusega tunnistama, et ei ole luuletaja, kuigi ma armastan luulet. Vägagi.
Vahel tekivad üksikud kritseldatud read kuskile vihikusse tundide ajal. Erilist riimi või ühtset rütmi, neis otseselt ei ole, kuid mulle endale meeldib ning see ongi põhiline.

1.
Mul on tunne,
nagu oleksin armunud ma kujutluspilti,
mis pole päris tõeline,
mitte õieti ehe,
kuid mis siiski hinge mul värelema loidab,
nagu habras küünlaleek hingematval ööl.
***

2.
Ma vaatan sind
Sina mind
Roheline kohtub sinisega
Loomulikult,
nagu suvi vahetub sügisega.

Ma vaatan sind
Sina mind
See on nii loomulik,
kuid samas mingil viisil harilik.

Sa vaatad mind
Mina sind
Rohelistes peegelduvad tunded
saavad sinistes korraga moonded.

Sa ei vaata mind
Kuid mina sind
endiselt oma silmadega söön,
oma vabaduse tunnetele ohvrianniks toon.

Aeg jookseb liiva...

Tik - tak

Ööd on alati pimedad
mõned rohkem teised vähem
kuid mingil viisil on nad alati pimedad
ja nii ka täna

astun vana tamme varju
läidan sigareti
seisan seal ja suitsetan
rahus

puud kõrguvad mu kohal
kõrgusid juba siis kui olin väike
tuul tantsib pimeduses
välejalgne ja pehme sammuga - see tuul

*

autod liiguvad maanteel
mööduvad sellest tühisest külast
sellele mõtlematagi

neile ei tule hetkekski pähe
et kuskil seal on keegi
nad ei mõtle sellele
nende peas kasvab vaid mõte mida nad teevad siis
kui oma sihtpunki jõuavad

*

tik tak

maailm on vaikne
ja korraga ka nii häälekas

aeg liigub kiiresti
lapsed saavad suureks
suured jäävad vanaks

liiga palju on neid kes
ei jõuagi midagi saavutada
liiga palju on ideid mis
ei jõua iilagi maailma ette

ideed sünnivad iga päev
sajad tuhanded miljonid ideed
ja enamik neist jooksevad liiva
kuna mõtlejale on need vaid üheks uitmõteks
nad ei kaalugi neid tõeks viia

*

tik tak

viie aastasele on kõik sõbrad
seitsmene ei soovi endiselt eriti sipukatest välja astuda
kuigi kooli tee on siis veel uus ja huvitav

üheteistkümnene vaatab juba seitsmesele ülevalt alla
üleolevalt uskudes et tema on ülem
kuna tema on targem kogenum
rohkem maailma näinud

aga kolmeteistkümnene teeb
üheteistkümnese igal hetkel maatasa
kuna ega tegelikkuses ei teagi üksteist elust midagi

viieteistkümnene leiab ennast juba suure inimese rollist
talt nõutakse asju millega pole varem pidanud tegelema
jah viisteist juba mõtleb et tema elu on pikk olnud
aga erinevalt kolmeteistkümnest ja üheteistkümnest
kadestab tema viite ja seitset
sest neil on veel oma lapsepõlv

*

tik tak

ähmaselt hõõguv sigarett lendab soppa
ja kustub
puud nagisevad vaevaliselt
tuul pole nende vastu hell

puukoor mu sõrmede all on krobeline
ja seda katab sammal
mitmete kümnete aastate jooksul kasvanud sammal

vaatan üles ja mõistan
et need puud on paigal
ja on seal paigal ka arvatavasti kümne aasta pärast
meie nende ümber muutume
aga nemad jäävad seisma

tik tak

***

Me paradiisilinnud
Kõrgel sinitaeva all
Me paradiisilinnud
Üleval ja teie - all

Elu on pilt

Me armastame
sest me vihkame
Me naudime
sest me piinleme
Me unistame
sest me vajame

Üks on üksik
Alati üksikum
kui kaks

Elu on pilt
Kord sünge
ja kurb
Elu on pilt
Kord kaunim
kui kuld

Mis mõtet
on ingli tiibu kärpida
Mis mõtet
on Erose andeid larpida

Homme on homme
Ja eelmine päev
on alati eile
Kuid see mis loeb
on see mis on
Ja see mis on
on alati täna

Täna on päike
Ja soolane vesi
Liival on väike
tekk kus lesid

Täna on kauge
- unistuste hõlmas
Tee meil on lauge
Selleks retkeks ta kõlbas

Homme on uni
Ja eile on pilt
Lõputa mõte
on kõnekaim silt

Kõik on pöördumas.

Mu toal on neli seina
Üks aken ja üks uks

Mu toal on neli seina
Kõik rääbakad ja tühjad
Koos hämarate nurkadega

Üks aken on mu toal
Seal vahel helgem pilt
Kui ülejäänud elul

Üks uks on mu toal
Seal paistab igavik
Läbi ähvardava prao

Mu toal on neli seina
Üks aken ja üks uks
Üks voodi ja üks padi
Üks kummut, igav lagi

Ja mina

Mina olen oma toal
Omandatud tema poolt
Vaikselt vangis
Kurtmata
Juba terve igavik...

***


Pirn, õun, ananass
- mis veel?
Vahel kiivi, vahel kirss...

Vaarikas, sõstar, maasikas
- vahel paremad.
Teinekord mustikas, murakas...

Ploom või virsik
- kokku persik.
Siiski päriselt meil vahet pole.

Mari või vili?
Magus või mõru?
Hapu või mahlakas?

Õun, pirn, ananass,
kiivi, kirss.
Vaarikas, sõstar, maasikas,
mustikas, murakas.
Ploom, virsik,
persik.

Nautimus.

***

Väike lilla päevavari
hambatikk ja ilupaber
väike lilla päevavari
kokteiliklaasi äärel

Mulle ka meeldivad :)

***

Pikutan vaikuses
Vale

Pikutan lärmis
Tõde

Kuigi olen üksi
On kõik ümber lärmakas

Minu ümber on tühjus
Ja tühjuses valitseb lärm

Kõik on sassis
Kõik on valesti
Kõik on läinud

Pikutan lärmis
Ja vaatan küüni aukliku lage

Vihma sajab
Piisad langevad mu näole

Vihma sajab
Jahedad piisad lohutavad
Pööravad tähelepanu valult

Pea valutab
Rinnas valutab
Süda valutab
Hing pitsitab

Viimane sigaret kustus
Iseseisvalt põles lõpuni
Unustatuna lebab koni
Lebab õndsalt heinal

Hing pitsitab
Süda valutab
Rinnas valutab
Pea valutab

Üksinda
Lärmis
Pikutan

See viimane jäi kuidagi hinge, sest mu toakaaslane keeras endale väikesest taskupiiblist tihti sigarette. Meeldivad.

Sa ju tead, et mulle meeldib!