KYM: Inglite ja deemonite vahel on kõik läbi[60.2/60.2+epiloog;lõpetatud!]

Asi on lõpetatud ja ma olen sellest täiesti teadlik, aga ausalt ma nii tahan kobiseda.


Ma mõtlesin küll, et ma enne kommenteerimist loeksin selle läbi, sest siis on terve jutu kohta ilusasti ülevaade olemas, aga kuna vahetpidamata on kiire ja lugemine aegajalt soiku võib jääda, siis mõtlesin ümber ja otsustasin siiski oma tegemistest sinu loomingus märku anda. Pealegi mulle meeldib enamjaolt iga osa kohta midagi kobiseda ja oi milline kommentaar sellest lõpus tuleks. Usun, et sellisel viisil saavad kõik asjad ka mainitud.

Sinu jutt algas juba väga veidralt, seega ma üldse ei kahelnud, et kas ma peaksin seda lugema või ei. Pean silmas seda „pirni“ esimeses osas, kus sa nende blondiinide vahelist teksti kirjeldasid. Pidin end pelmeeniks naerma. xD

Esiteks hakkas esimese osa teises pooles mulle silma see koht: Ta puudutas oma tulitavat põske ning kirus enda selja taga lamavat meest, kellel toss tõenäoliselt üsna väljas oli. Kõigest pindmine haav? Vahet polnud, kole oli see ikkagi. Jackson jättis seal mulle nii virila ja naiseliku mulje, et oleksin ilmselt talle jalaga virutanud, kui oleksin saanud. Ning leidsin teisest osast ühe väärt kahekõne. „Kui pikk sa oledki, 1.60?“ „1.65,“ vastas Kira. „Ja sina, kui ma ei eksi, oled 1.80.“ „Täpselt,“ vastas Jackson. „Sul on hea silm.“ „Ja sinul mitte. Miks muidu näed sa puudujääki seal, kus seda ei ole?“ Ta peaaegu muigas. „Pikkus ei ole siin maailmas esmatähtis.“ Tema silmad vilkusid kollaselt ning taas meenutas ta Jacksonile kassi. Tilluke, kuid nõtke. Kasspoiss oleks talle sobiv hüüdnimi olnud. See lihtsalt vajas üles märkimist. Teises osas oli ka üks võrdlus, mis sul ilmselgelt enam ajudevahel ei kõlgu, sest tegelikult olen ma enam kui kindel, et sul on pooled oma jutu sisse pandud asjad ununenud. Õnneks olen mina siis see jobu, kes need sulle ühte kohta kokku üritab korjata. Et siis see võrdlus: Kira tundis seda inimtüüpi väga hästi. Nad olid alati samasugused: aastast aastasse, sajandist sajandisse. Nagu puumädanik. Kardan, et see võrdlus oli juba midagi meisterlikku.

Nüüd ma juhiksin su tähelepanu sellele, et see kommentaar saab olema üks pisike ports lugemist, aga ma eeldan, et sulle lugeda meeldib ja loodan, et see sulle tüli ei valmista. Tahtsin lihtsalt nii väga sulle siia meeldetuletuseks ka selle lõigu panna. Ta oli möödunud õhtul pisut oma käsivart lõikunud – muidugi mitte mingi kontrollimatu emohoo tõttu, vaid puhtast uudishimust – ning omad vitsad peksid. Ta tundis peaaegu vastupandamatut soovi enda üle naerda. Oma põsehaava ootamatust paranemisest rabatuna oli ta võib-olla, lihtsalt võib-olla uskunud, et omab mingit seletamatut võimet, mis ta haavad kiiresti parandab. Võib-olla, lihtsalt võib-olla oli ta nagu Kyuubi no Kitsune. Suutmata vastu panna, oli ta oma teooriat testinud ning kõik, mis sellest tulnud oli, oli puhas jama. Esiteks sattus parajasti sel hetkel, kui Jackson suure andumuse ja veel suurema kööginoaga oma käsivart kriipis, kööki maja teenijatüdruk Fanny ning tema kisa oli nii vali, et kostis Jacksoni arvates ka välja tänavale. Kui Fanny tema peale umbes viis minutit järjest karjunud oli, olles ilmselgelt unustanud, et ta on kõigest teenija, kellel puuduvad Jacksoni peale igasugused vanemlikud õigused, avastas Jackson, et tema lemmiksärgi varrukas on lõbusalt punaseks värvunud ning ta pidi suure ja inetu köögirätiku oma käele suruma, et verejooksu peatada. Nii palju siis lootusest, et Naruto vaatamine talle Naruto võimed kinkis. Ja tegelikult ei vaadanudki ta Narutot eriti palju, kõigest paar osa...igal hommikul. Need osad, kus Sakura oma Sassukese pärast bitchis, jättis ta alati vahele. Milleks talle üks vinguv tibi teleriekraanil, kui ta neid juba kooliski piisavalt nägi? Ja nüüd siis minu reaktsioon selle lõigu kohta: Mida sa Jaksoniga tegid??? xD Ja Naruto vaatamisest Naruto võimed!!!!!!!! PALUN LUBA NAERDA xD

Veel tooksin ma välja lõigu, kus sa oled suutnud Jacksoni loomust nii hästi kirjeldada. „Näeme kunagi hiljem.“ Palju hiljem, oleks ta öelda tahtnud, kuid enne, kui ta juhust jõudis kasutada, oli Jackson koos temaga bussi astunud. „Ma tulen sinuga kaasa,“ pakkus ta. „Mul pole nii või naa midagi targemat teha...kas tohib?“ Kira võis vaid ohata. „See, mida sa tohid või ei tohi, ei puutu minusse. Tule pealegi kaasa, kui soovid, ent palun olen mõnda aega tasa. Ma pean paari asja üle järele mõtlema ning sinu katkematu mulin ei aita mu mõttetegevusele just eriti hästi kaasa.“ „Mõtlema?“ küsis Jackson. „Las ma arvan...sa mõtled selle üle, mis koolis juhtus. Tegelikult arvan ma, et sul on selle kohta palju seletada. Mida kuradit sa seal üldse enda arvates...?“ Siin lihtsalt on nii suurepäraselt välja toodud see, et Jackson on nagu mingi paha kleeps, mis lihtsalt ei saa ära tulla. Ta kleepub su külge ja sina lihtsalt pead õppima igavesti temaga elama xD Ja nii ongi. xD

Neljandas osas mainid sa midagi sellist: Mingi Final Destination teda ei erutanud, olgu see siis 3D või 30D. Vot mina ütleksin, et see oleks võimas Final Destination

Mind ajas täielikult segadusse see kaldkiri, mis korraga Kira otsekõnesse tekkis. See oli kuidagi nii põmmdi, et ma olin täitsa segaduses. Lugesin isegi mitu koda, et kas mul on vb midagi märkamata jäänud, aga siis lõpuks loobusin ja taipasin, et aru saamiseks tuleb ilmselt lihtsalt edasi lugeda.

Kuna praegu on kool päris tasemel teema, siis hakkas silma ka üks hinnetega seonduv lõiguke, mis pani mind naerma rohkem, kui ükski muu hindeid puudutav kild. „Sain oma mata töö tagasi, kolme taga oli viis miinust. Ausõna, see mutt vist vihkab mind.“ „Kui ta sind vihkaks, oleks ta sulle ju kahe pannud?“ Kira püüdis teema vastu siirast huvi teeselda, kuid pigem kukkus see välja nii, nagu hakkaks ta kohe igavusest küüntega asfalti kraapima. „Aga ei pannud,“ vastas Jackson ta küsimusele, tema valulist näoilmet kordagi tähele panemata, „ja selle järgi ma teangi, et ta mind vihkab. Kahte saab parandada, kolme mitte.“ *naerab jälle laginal*

„Aga see oli imelik,“ vastas Tracy. „See kutt on ju täielik krevett ja peaaegu sama pikk kui sina, kuid ma ei kujutaks kuidagi ette sind Callagherile ära tegemas.“
Krevett xD Kuidas sa saad lasta mingil tüdrukul poissi/meest krevetiga võrrelda???

Viienda osa teises pooles oli ka nii mõndagi, mille ma endale igaks juhuks üles märkisin. Tegin terve aja mingeid totraid märkmeid, millest pärast kommentaar kokku klopsida ja puhtalt selle pärast, et teadsin, et kommentaari kirjutamise ajaks on head kohad ununenud ja teadsin ka seda, et ma tahan sulle endale põnevamaid ja naljakamaid kohti ette sööta. Nii et sähh... „Ma tean seda sinu kauemat küll,“ ütles ta. „Sa hulgud ringi kurat teab kus ja kurat teab kellega ja mulle ei räägi sa sellest sõnakestki!" Nii, juba hakkasid kuradid lendama. See ei olnud hea, see ei olnud kohe üldse mitte hea. Ja ma pean tunnistama, et olen meeletult armunud sinu voolavasse ja mega häid pirne täis teksti xD

Selles osa murtakse nii mõnigi kont. Minu jaoks tähendas see lause umbes täpselt seda, et minule kui lugejale saavad asjad selgemaks, aga sittagi, ütlen ausalt välja kõik on endiselt selline susser musser, et ma pean põnevuse pärast lihtsalt otsad andma. Ja see Koraani tsitaatidega kokku klopsitud tekst oli vahva seal vahel. Ülisupper hea!!!!

Osade lugemine on mul nüüd vahepeal sassi läinud, sest tekst oli nii põnev, et märkmete tegemine iga osa juures lihtsalt ununes, aga mingis osas sa mainisid koera... dalmaatslast Pongot. Mind hakkas millegipärast huvitama, et kas Pongo on dalmaatslastel mingi levinud nimi, või on see üldse mingi levinud koera nimi, sest tean kolme tuttavat, kellel on dalmaatlased ja kõigi kolme tuttava dalmaatslased kannavad nime Pongo.

Mind paneb ikka imestama, mismoodi eksivad sellised väga veidrad arutelud sinu sorava teksti sisse. Näiteks: Supermani matlipärija, kuigi tal oli hoopiski keep jne. Püüdsin siiralt uskuda, et see sinna teksti vahele mingi uitmõttena ära eksis, aga samas sobis see sinna nii hästi, et kohe ei teagi mida uskuda.

Kaheksas osa oli minujaoks kuidagi väga õõvastav. See Tracy lämbumise asi tuli nii haigel ajal, et paremat ajastust polekski saanud leida. xD Noja siis see ka, et tal tegelikult polnudki astmat. Mingi sasipundar, ausalt ka. Ja mulle meeldis väljend „Kadus nagu vits vette“. Kena väljend selline

Nii nii ja sa sõna otseses mõttes suutsid minus tekitada sellised tunded, et mitte iialgi, mitte mitte iialgi ei söö ma samal ajal kui sinu juttu loen, sest just täpselt sel ajal kui ma sõin endale kõige meeldivamat sööki, sattusin ma sinu jutus lugema seda kohta, kus sa rääkisid kellegi sisikonna söömisest. Tõesti see oli nii rõve, et ma ei suutnud enam süüa ja nüüd ei suuda enam meenutada, kes kelle sisikonda süüa soovis. xD

Ja väga õel oli Kira siis kui Jackson üritas talle deemonitest rääkida ja selle peale Kira teda lihtsalt idikaks tembeldas. Oled tõbras, et Kira tõpraks tegid.

See tekst, sinu mingist osast (loendamine endiselt sassis) oli midagi sellist, mille ma lihtsalt pean punaselt välja tooma. Ta komistas ja käis nii kähku põlvili, et isa Marcus ei jõudnud esialgu ahhetadagi. Hiljem ta muidugi ahhetas, aga alles siis, kui Jackson juma maapinnaga kolmanda astme lähikontakti saavutanud oli. Vot tak!!

Ja muide, sellises kohas nagu oli sinu jutus Asian Empire, tahaksin mina ka süüa. Omnjom Mulle ei meeldi see kihvade või teravate hammastega tropp, kes ihkab inimeste siseorganeid süüa ja ta tundub üldse mingi eriliselt ülbe ja perversne olend olevat. Ennasttäis tõbras. Hakkab noori tüdrukuid ahistama ja posse ka. :S xD

Ja veelkord üks nupuke, mis on sinu tekstist ja minu reaktsioonist kokku miksitud. xD Vaatas, kuidas üks valge pervert talle näkku naerab. Oi jumal, just seda ma eelmise osa kommentaaris silmas pidasingi. Libahunt New Yorgis, lihtsalt priima. Lihtsalt priima on see, milliseid lahedaid välgatusi sinu jutust leida võib xD Korraga oli ta Jacksonile nii lähedal, et viimasele tekkis õudne mõte, et deemon kavatseb teda suudelda -ta oli kusagilt kuulnud, et deemonid olid ühed igavesed vastikud ligitikkujad –ja nende jubedate teravate kihvadega oleks see kindlasti õudne olnud... Ja mina veel arvasin, et paremaks minna ei saa. xD „Ma annan sulle jalga perse,“ ütles ta tõsiselt, olemata samas enam kui kindel, et vaevalt tal see korda läheb. Mina küll ei julgeks mingile kihvadega värdjale sedasi öelda Jackson maandus millegi erakordselt külma ja kõva peale ning järeldas automaatselt, et tegemist on põrandaga. Misasja peale ta siis lootis maanduda. Mingi vatihunniku sisse lootis potsatada või? ning võtlus deemoniga kell 21.00 oli üks asi, mida ta kohe kindlasti oma kalendrisse ei olnud märkinud. Väga tobedad mõtted on sellel vennal, arvestades seda, et ta vahib tõenäoliselt iseenda surmale otsa Ja mida??? See deemon tantsis mingi poolsurnud Tracyiga ja siis kui see enam põnev polnud, lasi tal lihtsalt maha kukkuda??? Lihtsalt nii kriipiii. Kuule, ma loodan, et sa ise oled ikka aru saanud, et sa oled ühe koledalt ilge olendi välja mõelnud. Halb hakkab. :S

Ja viimasena siis see: Kui sa suudaksid vähemalt teha nägu, et sul ei ole koguaeg okas perses, siis võiks sind peaaegu normaalseks pidada. Kui sina koguaeg selliseid ajuvabalt naljakaid asju välja ei mõtleks, siis usuksid ka minu korterikaaslased, et olen normaalne.

Siin maal olen mina oma lugemise järjega ja kuna mul pole õrna aimu ka, kuidas sina sellistesse kommentaaridesse suhtud, siis ma käsin sul kohe häält teha, kui see kuidagimoodi ebasobiv oli, sinu arvates. :)

*läheb ja loeb nüüd edasi*