pole kaua midagi teinud. Olid väiksed probleemid. Ja selle aja jooksul oli mul palju mõtteid. Minuni jõudis ühelt POISS osaliselt kiri. Nimed tärnitatud. Tundus et pean selle lisama ja kirjutama sellele juurde enda poolse jutu.
Tuleks huvitav.
A ja ärge enne komenteerige kui olete lõpuni lugenud...
Tahan ära
Tere. Ma tean, et on masu aeg, aga tuleb leppida sellega, mis sul on ja loota kõige paremat. Siiski tuleb tõdeda, et ma olen hetke seisuga väga keerulises olukorras. Ma tunnen, et ma ei suuda enam edasi... Ma tunnen, et pean selle kõik kirja panema... Ma tahaksin nutta, tahaksin sulle rääkida, aga sa oled eemal... eemal teises koolis... Mul käsi väriseb... Ma kardan... Tahan ära siit... Armastan Sind H****... Ma ei taha, et sa haiget saaksid... Ma ei lähe homme kooli... Ma olen segaduses... Ma ei suuda keskenduda... mitte millelegi... Mu käekiri lonkab, sest mu käsi väriseb nüüd rohkem... Ma ütlesin U***’le, et sa tahad teda näha ja ma oleks peaaegu uuesti nutma hakanud... Nii raske on... Ma ei taha teda lubada sinu juurde... Ma olen väga kade ja kardan väga sinu pärast... Ma usun, et sa ei sebi U***’t ja et U*** ei sebi sind, aga ma kardan ikkagi... Ja nüüd töötab mu süda täis võimsusel ja väga tugevasti... käsi väriseb juba nii, et käekiri on loetamatu... Tahan ära siit... Ma arvan, et mu koht ei ole siin... Tahan, et sa ei muretseks mu pärast... tegelikult tahan... Ma vajan Hoolitsust... Sinu Hoolitsust... Ma ei saa aru, mida õpetaja räägib... Ma olen omas mullis, kuigi viibin vene keele tunnis... Ma olen kurb... Tahan U***’t aidata ja tahan, et Sa ei oleks Rase... Ei ole veel valmis isaks saama... Kuigi tahaks titat... Ma ei tea, mida ma teistele ütlen, aga ma tahan ära... Tahan ära siit... Tahan minna ja enam mitte tagasi tulla... H****... Ma kardan väga... Tahan abi... Kui ma ära lähen, isoleerin end muust maailmast... ja ainuke kellega suhtlen, oled Sina... Ma ei tea, ega oska öelda, mida ma tahan... Aga kõik see on nii keeruline, et mul lihtsalt ei jagu seda jõudu edasi eksisteerimiseks... Ainuke, mida ma hetkel kindlalt tean, on see, et Ma Armastan Sind (L)... Ma tahan Surra... aga samas ei taha, et sa maha jääksid... ja ei taha ka seda, et sa kaasa tuleks... Kuigi ma tahan sinuga olla... Ma ei tea mida teha... Palun aita mind!... Mul on nii palju sulle veel öelda... aga ma ei tea kust alustada, või kust jätkata... Mul jookseb kogu elu silme eest läbi ning ma olen jälle alguses... Eelmine kord päästis mind mu ema... Ma ei julge omalt elu võtta... Olen proovinud... Siiani tahan... Kurat... Nutan jälle... Ma olen kuses... Ma ei taha ega saa Sind maha jätta... Ei taha... Usu mind... Palun vabandust kõige eest... Ma Hoolin Sinust... Ma istun nüüd nurgas... üksinda... ei taha rääkida kellegagi... Tahan üksi olla... Tahan kõigest sulle rääkida... Kõigest... Ma tunnen, et ma olen paha teinud... Et ma olen sulle haiget teinud... Ma kahetsen väga... Palun anna mulle andeks... Mul on peas niipalju mõtteid, mis ajavad segadusse... sealhulgas halvad mõtted... t*ra küll... Miks peab kõik nii halb olema... Vägisi kisub silma märjaks... Ma ei suuda... Ma ei saa... Ma ei saa ka aru... mitte-millestki ei saa aru... Tahan sulle helistada... Aga ei julge... Nüüd värisen juba üle terve keha... Kardan meeletult... Ma ei usu, et suudan tänase päeva lõpuni koolis püsida... Tahan ära siit... Ma kahetsen, et ütlesin U***’le, et sa tahad temaga kokku saada... Aga võibolla on see vajalik... Ma olen väga kade... Ma ei tahaks, et sa U***’ga läbi saad... Aga ma ei saa ka seda keelata ju... Ma väga kardan Su pärast... Ma ei tea mida kirjutada... Ma tahan Sind... Ainult Sind... Mul on palju-palju mõtteid... Ikka ma veel ei tea, kust alustada... või kust jätkata... Ma tahan ka seda, et su ema teaks, kes ma olen... ja mida ma tahan... aga sa ei pea seda tingimata tegema... Ma tahan väga palju asju... Kohati liiga palju... Ma olen otsaga juba Matemaatikas... Ma ei saa ikka mitte kottigi aru... R***** ütles, et ma peaks sellest kirjakesest raamatu kirjutama... Kahjuks sellest raamatut ei saa, aga võibolla saab peatüki raamatusse... Ma kirjutan seda selleks, et kuidagi oma tundeid väljendada... See on ülimalt raske... Ja kuna mõtteid on palju, siis see pisike kirjake aitab neid hiljem meelde tuletada... Mul on neid hiljem vaja... Ma olen kindel selles... Ohh... Kõik see jama paneb ohkama... Ja ma pole siiani aru saanud, mida tegema peaksin... Kas olla või mitte olla... Selles on küsimus... Kõik on keeruline... Ma tahan... Ja ei taha ka... Hetk tagasi kutsus õpetaja mind korrale, täitma matemaatika töövihikut, mitte tegelema romaani kirja panemisega... Mulle ei lähe korda õpetaja keelud... Ma jätkan kirjutamist... Ma pean seda tegema... Kui ma üle-eelmine vahetund sulle helistasin... Siis oli mul tõesti tahtmine surra... On ka praegu... Appii!!... Ma tahan sulle praegu helistada... Aga sul on telefon väljas... Ja ma olen väga mures... Kurat kuidas ma kardan... Ma kardan nii väga... Ma värisen üle kere... Palun vasta... Ma helistasin su kooli õpetajate tuppa... Et sind kätte saada... Siiani edutult... Ikka proovin... Ma ei loobu... Tahan su Häält kuulda... Ma ei saa ilma... H****... See on rahu ja rohi mu hingele... Palun... Ja ma lähen viimastest tundidest ära... Tahan ära... kutsub... oih... see ju M*****’i number... Proovisin talle helistada, et ehk ta on sind näinud täna... Ma olen õnnetu... Tahan su Häält kuulda... Palun lülita telefon sisse... Ma viibin juba majandusõpetuse tunnis... Üritan kuulata õpetajat... Aga ei midagi... Mittemidagi ei saa aru... Täielik Null... Mu süda valutab... Ma Hoolin Sinust... Kardan... Palun ära piina mind... Palun vabandust, selle eest, mis ma ütlesin sulle, kui me vahetunnis rääkisime... Ma kahetsen kõike... Sina oled ju Minu ELU... Nutan nüüd jälle... Ma olen väga mures... Tahan Sinu juurde... Kus Sa oled??... Kas sa eirad mind... Palun andeks... Armastan Sind... T*ra küll... .Mul on nagu suht imelik tunnis nutta eks... Aga ma vajan Sind H****... Palun lülita oma telefon sisse... Ma ei ole loobunud Sulle helistamast... Ma proovin niikaua, kuni Sind kätte saan... Vajadusel helistan su emale... Aga ma pean sind kätte saama... Mul on vaja rääkida sinuga... Ma ei kuule midagi, peale selle tädi jutu, kes lausub: „Mobiiltelefon, millele te helistate, ei ole sisse lülitatud või asub väljaspool võrgu teenindus-piirkonda.“ Helistan lootuses, et hakkab kutsuma ja sa võtad vastu... Sa ei kujuta ette, kuidas ma kardan ja muretsen... Miks ma nii loll olen?... Ma ei saa aru... Ma leidsin inimese, keda Armastan ja ma ei kavatse sellest loobuda... Mõnes mõttes on hea, et ma ei kuule, mida õpsid seletavad... Siis ma saan rahulikult mõelda, mida ma valesti olen teinud ning mida teisiti teha... Et kõik oleks hästi... Oota mind... Ma otsin su üles... Ma luban... Ma pean veel 25 minutit ootama, enne kui siit minema saan... Ja siis... Ja siis ma tulen Sinu juurde... Ma ei jäta seda nii... Ma tahan kõik heastada... Sa oled ainuke isik, kes saab mind aidata... Ja mulle tundub, et sa eirad mind... Nuux... Olen kurb... Ma tahan... Tahan liiga palju... Ja kõige paremat... Aga ma tahan, et sul läheks hästi... Sellest lühikesest kirjast, mis ma sulle kirjutada tahtsin, on saanud 2 lk pikkune romaan... Või tegelikult ma ei tea ise ka mis asi see on... Palun vasta... Ma luban, et me saame hakkama... Ma olen nüüd juba teisel arvamusel... Kui alguses... Ma tahan elada... Ja Sinuga... Üksi ei taha... Sa oled ainuke minu jaoks... Armastan Sind... Ega lase Sinust lahti... Oota mind... Ma tulen su juurde... Ma juba liigun... Mul ei ole valikut...