"Igaviku suudlus." (UUS OSA!)

Pealkiri: Re: "Igaviku suudlus." (UUS OSA!) 22/1/2010, 20:00

Mulle tohutuuult meeldib see jutt. Very Happy

Lugesin hetkel nii viienda, kui kuuenda osa läbi. xd Tase!
Aga sa ikka oskad. Ja üliiiiimalt heaa! (Y)
Uut. (;

Teise astme kurjuse abiline Postituste arv : 9 Age : 29

vägavägaväga , hea jutt , aga uut osa ei tulegi ? Very Happy

Pealkiri: Re: "Igaviku suudlus." (UUS OSA!) 25/2/2010, 12:39

Tuleb-tuleb, lihtsalt veidi kannatada.. ma tegelen sellega (a)

Pealkiri: Re: "Igaviku suudlus." (UUS OSA!) 28/2/2010, 19:15

Nuu, uus osa.
Ma ei tea, miks ma selle hoopis kellegi kolmanda vaatepunktist tegin, kuid vist peabki nii..
Enivei, meeldivat lugemist!

"Igaviku suudlus." (UUS OSA!) - Page 2 Inhale__exhale__your_life__by_Re-1

"Igaviku suudlus." (UUS OSA!) - Page 2 Inhale__exhale__your_life__by_Re-1

VII

Joel.

Üritasin teha mitte äkilisi liigutusi ning püsida rahulik. See tüüp oli ohtlik. Nii iseendale, mulle, majale, kui ka läbi seina olevatele naabritele. Ja nüüd, kui ta hakkas nõudma selgitust, mille ma talle niikuinii õige pea andnud oleksin, kui ta veel ise tõesti ei olnud ära taibanud. Ma ei osanud ega teadnud, millisest osast alata. Arvatavasti ikka algusest, jah, muidugi, kõik ütlevad, et alati tuleb alata algusest, mitte lõpust ega keskelt ega kuskilt veerandi pealt. Ikka algusest. Pheh, algus? Kus oli selle värgi algus?
„No vaata kutt, Märk on käes, sa saad nüüd oma Ülesannet täitma asuda ja su papa saab tagasi siia tulla ning siis te saate koos mõnusalt isa ja poja aega harrastada, kalal käia või midagi sellist,“ seletasin ma aeglaselt, samal ajal kui mu silmad vaid hetkeks kahjustada saanud seinale libisesid, sest hetk hiljem olid need juba tagasi Lucianil. Teda ei tohtinud silmist lasta, ta oli ohtlik. Kuid hetkel põhiliselt segaduses. Oh, temaga läheb rohkem aega, kui ma arvasin, ta näis olevat samasugune, nagu enamik neid teisi seal Teisel Pool. Vaiksed, külmad, vanamoodsad ja sõna otseses mõttes juhmid.
Avasin suu, et uuesti seletama hakata, kui tüübi nägu selgines. Talle näis kohale jõudvat. Või siis mitte. „Kuidas saab see, et ma armunud olen kuidagi Luciferi siia tagasi aidata?“ Noh, vähemalt ta viimaks tunnistas tõesti isegi ausalt, et ta armunud on. Seegi edasi minek.
„Hm, kuidas ma seda sulle seletama peaksin? Esiteks pead sa selle tibi.. Tertu südame võitma.. Noja siis räägime me edasi, et mitte liiga kaugeid plaane teha, sobib?“ Silmitsesin Luciani, ilmselgelt ootava kehakeelega. Noh, ma ei uskunud eriti, et ta on sellega nõus, vaid hakkab erinevate ähvarduste abil minu käest veelgi rohkem üksikasju välja pressima..
Mingit reeglit tegelikkuses ei olnud, mind rääkimast keelaks, kuid nojah, iga isik, kes mind teadis, teadis ka seda - mulle meeldib põnevust kruttida. Peaasi, et bossi võsuke seda kõike tõesti totaalselt … ei keeraks.
„Okei.“ Vahtisin lollilt tüübi poole. Ta oli just tõesti oma nõusoleku andnud?
„Sobib,ma olen nõus. Aga sel juhul sooviksin ma teada, kuidas ma Tertu südame võidan?“ Naeratasin. Ma olin mänginud täpselt õiged kaardid. Dude oli ilmselgelt armunud ning ilmselgelt soovis ta tibi südant võita ja oli selleks valmis kõigeks.
„Noh, tutvusta mulle esiteks oma rivaali,“ palusin ma, manades oma häälda seda kuldset asjalikkust, mis minu hiildava ajuga kokku käis. Lucian tõmbus minu silme all pilve. Noh, pigem nagu tormiseks.. Tornaado? Ei, vahet pole.
„Blond, päevitunud, pikka kasvu, siniste silmadega..“ noogutasin. Raske juhus, kui selle chika maitse pidas kinni selle tüübi sarnastes, siis ei olnud mu sõbrakesel võimalustki. Kuid ärgem oletagem midagi.
„Ja sinu südamedaam?“ pärisin ma järgmiseks. Nüüd tõmbus kuti nägu tõesti pilve, sõna otseses mõttes, ning ma olin valmis kohe mingiks melodramaatlisiseks pasaks.
„Tema silmad.. need meenutavad mulle sügavat metsajärve või peale vihma, metsa all olevat värsket vetruvat samblikku, kuhu võib jalg vabalt sisse vajuda. Need näivad lõputud.. Tema purpursed juuksed säravad praeguse Juuni kuu päikese käes peaaegu veretooniga ning see naeratus. Sellega võiks valgustada ka kõige pimedamat ruumi. See, kuidas tema kenad roositoonis huuled paljastavad need säravvalged täiuslikud hambad ning kuidas tema parema põse sisse pisike lohuke tekib ja silmad veidi kissi tõmbuvad.. See on imeline! Ning tema nahk. See meenutab oma toonilt karamelli jäätist. Magus-magus ja imeline karamelli jäätis..“
Ma ei saanud sinna midagi parata, kui mu suu ammuli vajus. See kõlas hullemini, kui ma arvanud olin, kuid muidugi ei saanud ma seda austusest tüübi vastu välja öelda. Yeah, nagu muidugi oleks ta kunagi karamelli jäätist tõesti vaikselt kuskil istudes nautinud . Hoidsin ennast vahepeal tagasi, et mitte nägusid teha, kui kutt minuga samas ruumis oma südamest rääkis. Mulle näis isegi veidi, nagu oleks tegu tema poolt juba varem korratud tekstiga.
Mõne hetke püsis ruumis vaikus, sel ajal kui mina mõtlesin ja olukorda seedisin ning väike Lucian ilmselgelt oma vaimupildis seda võluvat naeratust ja karamelli jäätist kuskil metsajärve ääres peale vihma sambla peal istudes nautis.
„Okei, see on natukene raskem, kui ma oletasin.. Aga mida sa temast tead, töökoht või midagi?“ Ootasin, kuni kutt oma unelmatest välja tuli. Tõesti, mul on tema pärast hea meel, et Ellis meie osakonnast ümber tõesteti, minu puhul võis ta loota veel väikesele diskreetsusele.
Niipea, kui mu kõrvu ulatus Luciani vastus, et tibi kohvikus töötas, naeratasin ma kergelt. See lihtsustas asju tunduvalt. Samuti ajas tüüp midagi Prantsusmaast, täpsemalt Pariisist, kuid ma ei kuulanud enam.
Ma mõtlesin plaani. Meil ei olnud väga palju võimalusi, kuid siiski õige mitu. Natascha ja Isla.. Raputasin pead, nemad tulevad mängu alles siis, kui Lucian tõesti läbi kukub.
„Okei sõbrake, laseme praegult su kullakesel unedemaal puhata ning homme lähme sinna kohvikusse.“

Pealkiri: Re: "Igaviku suudlus." (UUS OSA!) 28/2/2010, 20:47

Ülihea.

Pealkiri: Re: "Igaviku suudlus." (UUS OSA!) 1/3/2010, 19:17

Mulle väga meeldib see jutt ja sa tead seda, Teddy
tegelikult on selles jutus midagi teistsugust, mis panebki seda lihtsalt lugema ja kannatamatult uut osa ootama.
Mulle meeldib, et see pole mingi tavaeluline lugu ning et sa vahetad mina-isikut, mis paneb seda juttu nägema igast selle vaatepunktist.
Sa tead, et mõni ootab, et sellest saaks raamat [h]

Pealkiri: Re: "Igaviku suudlus." (UUS OSA!) 23/9/2011, 08:25

VIII
Tertu

Päikeseratas puudutas kirikukupli tippu ning peegeldus eredalt ehitise suurejooneliselt katuselt tagasi. Suur kivisillutisega väljak oli täis kirevalt erinevaid inimesi: kulunud riietes mehi, kes kähedate, kuid valjude häältega kauplesid; vagasid, mittemidagi ütlevaid naisi, kes tassisid suuri korve; jalavõrudega orjasid, kes tassisid enda isandate – kirevates riietes meeste ning naiste asju.

Kõndisin vaikides üle väljaku, jälgides mööduvaid inimesi varjamatu pilguga. Korraga köitis minu silmi lett, mille taga seisev vana mees müüs erinevates suurustes ning erinevate raamidega peegleid. Päikesekiired peegeldusid nende puhastelt ja köitlevatelt pindadelt tagasi. Peatusin ja silmitsesin ühest peeglist enda kujutist. Esialgu näis mulle, nagu oleks tegu maaliga – ma kandsin kena lõikega, vanarooma stiilis kleiti ning mu punakad juuksed kaardusid kaunite lokkidena ümber mu näo. See on unenägu, teadvustasin endale mõtteis. Lihtsalt üks unenägu. Kuid kõik näis nõndavõrd reaalne.

„Kas preili soovib peeglit osta?“ küsis mees leti taga ning tema hääl oli ootamatult vaikne ja mahe. Minu silmad pöördusid temale. Ta oli vana ja räbaldunud naeratusega, kuid miski temas näis nõndavõrd tuttavlik. „See siin on õite eriline. Tahate, ma räägin teile selle loo?“ Muidugi ma tahtsin, seda oli mu näost selgelt näha. „Väidetavalt kuulus see emand Mariale, püha piiskopi nõuniku vennatütrele. Emand Maria oli vaga ning kaunis naisterahvas, täielikult usklik ning pühendunud nooruk.

Kuni, ühel saatuslikult päeval, kohtus ta salapärase võõraga. Tegu oli noore mehega, kelles oli midagi teistsugust. Ta sai kõik, mida ta soovis ning seetõttu pälvis ka linna juhtide suurt tähelepanu – tähelepanu, mis polnud just kõige parem. Räägitakse, et selles mehes oli varjul midagi kurja, tume vaikiv saladus. Kuid Maria armus temasse ning juba kolm nädalat peale nende tutvumist sai ta teada, et ootab last. Sündis poeg. Maria nimetas ta võõra ja enda kadunud isa järgi Lucianiks. Lucifer ja Ane.“

Mees oli peatunud. Kas oli miski minu näos, mis teda edasi rääkimast takistas või oli asi milleski muus. Tundsin, kuidas olin seda nime kuuldes tardunud. Lucian. „Tere Tertu.“ Pöördusin ümber ning minu silmad kohtusid selle tuttava näoga, mida olin varem vaid kolmel korral näinud. „Lucian,“ vastasin vaikselt. Vana mees jälgis meid hetke, kuid pöördus siis uue klendi poole.

„Sa tead.“ Ma ei mõistnud nende kahe sõna tähendust. Selle asemel ma ärkasin.
Korraga ei viibinud ma enam suurel väljakul. Olin enda väikses magamistoas, kus ei vahtinud mulle enam vastu Luciani nägu, vaid lihtsalt vaikiv ning igav lagi. Heitsin pilgu kellale. Pool kuus hommikul.

...

Istusin vaikselt kohvikus, laua taga. See ei olnud veel avatud. Jõin rahulikult värsket latté’t ning silmitsesin punkti, kus ma alles eelmisel päeval olin kildusid kokku korjanud. Lucian. See nimi kajas mu peas juba mitmendat korda ja ma lihtsalt ei saanud tema nägu enda silmetagant maha. See unenägu oli olnud niivõrd reaalne. Vana mehe räägitud loos aga midagi, mis mind häiris. Lucian oli võrdeline Luciferi ja Ane’ga. Viimasest nimest polnud mul õrna aimugi, kust võis see tulnud olla, kuid Lucifer oli teine nimi, mis minu peas, kusagil kaugemal kajas.

Sa tead.

Raputasin pead ning silmasin kella. Kaheksa. Aeglaselt ajasin ennast oma istekohalt püsti ja liikusin ukseni. Oli aeg kohvik külastajatele avada.

Pealkiri: Re: "Igaviku suudlus." (UUS OSA!) 26/9/2011, 00:45

Anna andeks, et ma pole jõudnud seda siia kommenteerima tulla :)
nagu sa tead, siis see meeldib mulle kohutavalt ja jääb mind koguaeg kummitama..eriti sõnad : sa tead.
Taahan järjekordselt uut osa, selle peksin välja ja peksan veel uuegi
ei tegelt ka, don´t keep me waiting.
ja mul ei ole millegi üle nuriseda kas tead..
või tegelikult natukene on-
PIKKUS! Tahan pikemat [a]
aitähh kohutavalt mõnusa lugemiskogemuse eest.

Pealkiri: Re: "Igaviku suudlus." (UUS OSA!) 11/9/2013, 15:18

Loodan, et sa Stiina tegeled selle jutuga veel. Very Happy

See on väga hea jutt ja mulle tohutult meeldib.