Lühijutt: Ma pole külaline

Nii, ma pean ütlema, et see pole päris minu looming, vaid selle autor on hoopis Gets. Mina parandasin ainult vigu ja sõnastust. Igatahes...nautige!
**
Ma pole külaline, ma elan siin

Kunagi ammu, kui mu ema ja isa ei suutnud üksteisest eemale hoida, oli sellel kohutav tagajärg, MINA.
Igastahes siin ma nüüd olen, kas tahan või ei. Elan siin, sest mu vanemad tegid mu siin ja siia elama. Ega see polnud minu valida. Kui ma saaks midagi parata, elaksin Tais ja teeksin koos teiste orjalastega eurooplastele mänguasju.
Lapsepõlves, aastal 1236 vist, toimus Leedu aladel Saule lahing, millest ma osa võtsin ja seal sain ma eluks ajaks ühe halva mälestuse.
See on minu puuduv jalg! Kuid siiani pole see mulle takistuseks saanud, sest varsti peale 14.sajandit pani mu ema mu tantsutrenni ja nüüd olen ma Missy Elliotti taustatantsija.
Kui jõudis kätte aasta, mil tuli Põhjasõda, läks asi hulluks, metsas luusisid ringi hiinlased ja ninasarvikud, ei saanud isegi kuuse all
sital käia ilma, et mõni pilukas tulnuks torkima.
Seejärel tuli venestamine ja mu ema ja isa viidi koos mu koeraga Siberisse. Need ajad ei olnud head, sest ma pidin ennast müüma pilukatele ja venkudele, et ma saaks mingigi toiduraha.
Kui need ajad mööda said, tuli aasta 1895, kui ma leidsin oma uue kire - kirjutamise.
Nüüd ma siis istungi siin aastast 1895 - kes teab kui kaua, ja kirjutan teile seda, et ma olen siin elanud kogu aeg ja külaline pole ma juba ammugi.

Segane. Kuidas ta nii kaua elas?

ma pole külaline, ma elan siin xD Oeh, loodusmajas anti meile sellised märgid. Tänud halbade mälestuste meeldetuletamise eest.

haha,

"Kui jõudis kätte aasta, mil tuli Põhjasõda, läks asi hulluks, metsas luusisid ringi hiinlased ja ninasarvikud, ei saanud isegi kuuse all
sital käia ilma, et mõni pilukas tulnuks torkima."

Naerukad.
Hea, tuleks ise ka sellise pöörase teose peale, oleks minu häppi ending ka olemas,

Päris huvitav, aga tahaks veits särada ka - aastal 1700 algas suur Põhjasõda (hh)