Noorte omalooming

Nagu lubatud, panen üles. Mitte küll selle, mis almanahhi läheb, vaid Meie Jutud Editor
Õps käskis mul jutu 6lk 2,5 lühendada, sest maht oli piiratud, ning alles jäid ainult Audrina, Espada, Tärru ning Murtagh. Ning 7 küsimust. -.-
(Sissejuhatavat teksti ei hakka koppima :) )
Tekst muutmata.


MEIE JUTUD EDITOR


Kui vanalt hakkasid Sa kirjutama kooliväliselt ning millega oli tegu?

Werewolf Took: Alustasin umbes viieaastaselt, tegu oli lühilugudega Pipi Pikksuka uutest seiklustest.
Audrina: Arvan, et kõige esimese jutu kirjutasin siis kui olin 12-13. See oli selline jutt, kus üks mees jalutas lumetormis ühe üksiku tulukese poole, mida ta läbi tormi eemal nägi. Aga kuna mul pole enam seda juttu alles, ei mäleta ma kuidas see lugu lõppes. Ema ütles, et ma kirjutasin juba pisikesena väljamõelduid intervjuusid nukkudega ja artikleid absoluutselt kõigest.
Kärolyn : Päris väiksena tegin ma laule ise, aga neid ma erilisteks kirjutisteks ei pea. Olin siis 15 ja tegu oli pisut pikema järjejutuga.
Keku: Kusagil 12-13 aastaselt kirjutasin ühe juttu vms.
Espada: Umbes 10 aastaselt? Tegemist oli pisikese jutukesega.
Tärru: Kirjutama hakkasin umbes 12-aastaselt. Kõige rohkem meeldib kirjutada luuletusi ja pikemaid jutte, kuid olen kirjutanud ka mitmeid lühijutte.
Murtagh: Ma ei teagi. 6-8 aastaselt tõenäoliselt. Minu meelest oli see mingi mitme osaline jutuke Marist
kcissy: See oli vist viiendas klassis ning mul oli koheselt soov kirjutada hästi paks raamat, kuid esimesed kirjatükid tulid välja sellised maksimaalselt 20-lehelised (iga peatükk pool lehekülge). Ehk selle nelja-viie aastaga olen ma ikkagi kohutavalt arenenud.

Kui paljude kirjutistega oled siiani hakkama saanud?

Werewolf Took: Olen kirjutanud luuletusi, lühijutte, lõpetanud paar järjejuttu ning töötan hetkel veel mõnega.
Audrina: No vähemalt kümnega. Mõned neist on väga lühikesed, kuid 3-4 juttu on pikemad. Muidugi nendele olen ma kõige rohkem oma aega pühendanud.
Kärolyn: Kuskil 35 ringis peaks neid kokku olema. Enamus on pikemad jutud, kuskil 5-6 lühijuttu ja üks luuletus.
Keku: Päris mitmega, ei oska peast öelda.
Espada: Täispikkuses on valmis ainult üks pikem romaan või midagi taolist… Samas on küllalt palju novelle ning mõned miniatuurid, kokku pakuks et valmis kirjutisi on koos romaaniga mingi 10-15 tükki.
Tärru: Luuletusi on kolmkümmend vähemalt, jutte kahekümne ringis, milles paljud on poolikuks jäänud.
Murtagh: Üldiselt olen kirjutanud lühijutte, järjejuttudega nooh... mingi mõned olen võib-olla lõpuni kirjutanud. Mul pole eriti püsivust.
kcissy: Neid on palju.. Samas vähesed neist on ka korralikult lõpetatud saanud (ja nendest enamik olid/on lühijutud)

Kust ammutad inspiratsiooni?

Werewolf Took: Inspiratsioon tuleb kõikjalt - raamatutest, muusikast, ilmast, kasvõi tolmukübemest.
Audrina: Mõtteid ja ideid saan ma muusikast. Aga see muusika peab olema rahulik. Muidugi on erandeid. Vahel muusika isegi segab. Suvel aitavad ka jalutuskäigud mere ääres, rannas. Mõnikord lihtsalt avan mõne kirjutamisprogrammi ja lihtsalt hakkan vaikuses kirjutama ning kui mulle väljakukkunud jutt meeldib, hakkan seda edasi mõtlema.
Kuid mõnikord on mul väga raske tundeid, emotsioone kirja panna. Ma pean olema väga kurvas tujus, kui see mul hästi välja tuleb. Seega vahel ei aita ainult muusika. Mõnikord peab olema lihtsalt vastavas tujus.
Näiteks eelmisel aastal üksi kodus olles, kuulsin teiselt korruselt (mis meil alles ehitamisel on) mütsu nagu keegi oleks seal olnud. Mu pea hakkas tööle ning kui olin sisu enam-vähem välja mõelnud, hakkasin lihtsalt kirjutama. Selle jutuga tegelen ka praegu.
Aga see, kui su pea on mõtetest tühi ja ikkagi kirjutada tahaksid, on kõige hullem tunne üldse. Kui kirjutadki midagi, siis on see täiesti mõtetu tekst, mille nagunii lõpuks ära kustutad.
Kärolyn: Oleneb täiesti. Vahel unenägudest. Vahel unistustest. Vahel päriselust. Kõige tihemini vast filmidest ja raamatutest.
Keku: Raamatutest, filmidest, elust..
Espada: Vahel mõnest teisest raamatust, vahel filmist või mõnest lühidraamast, ka enda elust, unenägudest…
Tärru: Päriselust, kindlasti mingil määral raamatutest. Kõige paremad mõtted tulevad puid ladudes.
Murtagh: Tavaliselt saan ma mõtted muusikat kuulates või siis lihtsalt tuleb mingi mõte pähe ja hakkan kirjutama.
kcissy: Kõikjalt enda ümbert, vahest teistest raamatutest, filmidest, kohati isegi koolitundidest. Tavaliselt tekib mul pisikene idee ja koos sellega tekib selline peategelane, kes on lihtsalt suurepärane.


Mis žanr Sulle kõige enam meeldib?

Werewolf Took: Erilist lemmikut ei olegi, kõik läheb peale. Üldiselt domineerivad science fiction ja medieval fantasy.
Audrina: Armastusjutud, sest armastusest on kõige lihtsam ju kirjutada. Muidugi see žanr on nii 'läbinämmutatud' kuid kui lisada juttu huvitavaid olukordi on ka lugejal natuke põnevam. Põnevusjutud on samuti lahedad.
Kärolyn: Armastusjutud. Lootusetu romantik olen.
Keku: Armastusjutud ja ulme.
Espada: Ilmselt fantaasia ning mõnel, ma rõhutan, mõnel, juhul noorteromaanid, kuigi selliseid noorteromaane, mis mulle meeldiksid, pole palju.
Tärru: Minu arust on kõige parem jutt, milles on natuke armastust, natuke ajalugu ja mingil määral fantaasiat. Need kolm žanri koos on senimaani minu lemmikud välja andnud.
Murtagh: Mm... fantaasia ning armastus?
kcissy: Ma enam isegi ei oska täpselt öelda. Vahepeal olid fantaasiajutud kõik, mida ma lugeda võisin, aga praegu ma kirjutan ja loen igasuguseid žanreid. See kuidagi hoiab mu tasakaalustatuna.


Miks kasutad just snlhmni? Mis foorumis eriti meeldib ja kui rahul sellega oled?

Werewolf Took: Kunagi sattusin foorumile peale ja sellest ajast peale jäin sinna kinni. Muud kohad ei tundunud kirjutamiseks enam lihtsalt loogilised. Foorumiga olen täiesti rahul, midagi pole kurta. Midagi eriti esiletõusvat nagu polegi, kui just välja arvata toredad kasutajad ja nende hea looming.
Audrina: Sest snlhmn on aktiivne omaloomingu foorum. Leidsin foorumi peale pikki otsinguid ja olen sellega väga rahul. Mulle meeldib foorumis ka teiste jutte lugeda. Meeldib ka teiste ja enda juttude kommentaare lugeda, sest needki on inspireerivad, annavad jõudu jutuga jätkata, tõstavad tuju. Muidugi esineb ka negatiivseid komentaare, kuid need ei ole sellised, et "Kuule, sorry, aga lõpeta kirjutamine ära. Sa ei oska seda.". Kõigil algajatel, ka minul, on veel kõvasti arenguruumi ja tööd teha, et veelgi paremaks saada. Alla ei tohiks küll anda.
Kärolyn: Siin on nii kodune olla juba. Mu paljud tuttavad on siin. Siin on tõeliselt head jutud ja siit saab väga head kriitikat.
Keku: Siia on tore jutte lisada ning teiste omasid lugeda.
Espada: Sest ma ei tea ühtki muud foorumit, kus oleks selline mõnus sõbralik õhkkond ja asjalikud noored. Foorumis meeldib… kõige rohkem ilmselt see, et igalühel, kes tahab, on oma teema ning ta saab sinna oma loomingut panna. Võib öelda, et päris rahul olen foorumiga, kuigi mõned küll ei talu kriitikat ega oska oma vigu tunnistada – mis mõte on siis kriitika küsimisel, kui vastuseks saad ainult nähvamist ning ärritunud kõne?
Tärru: Arvatavasti sellepärast, et mu oma sõbrad on selle tegijaks ja nende kaudu ma siia ka sattusin. Mulle meeldib, et siin on palju kirjanikke ja erinevat sorti jutte, nii et alati on, mida lugeda. Ma olen päris rahul. Kindlasti oleks midagi, mida parandada, aga hetkel ei meenu küll ühtki spetsiifilist asja.
Murtagh: See on tõenäoliselt eesti põhimõtteliselt ainuke juttude foorum. Ja ma ei tea, see on hea, kuna siia ikkagi pannakse enda jutte üles. Mulle tõesti meeldib.
kcissy: Lohutav on, et lisaks minule on veel nii palju noori, kes sooviksid kirjutada ja ennast sellega väljendada. Huvitav on lugeda nende juttu (millest mõned on lihtsalt suurepärased) ja hea on saada oma kirjutatud juttude kohta tagasisidet. Ja foorum on väga-väga aktiivne.



Millega peale kirjutamise veel tegeled?

Werewolf Took: Loen väga-väga palju ning käin saalihoki trennis.
Audrina: Mulle meeldib kohutavalt laulda. Hakkasin muusikaga tegelema juba väga väikselt. Vanemad panid mind laulukoori kui olin umbes 3 aastane. Ka tantsida meeldib. Sporti mulle kohustuslikus korras ei meeldi teha, kuid sulgpalli võin kasvõi mitu tundi mängida, kui ainult ära ei väsiks. See meeldib mulle väga.
Kärolyn: Mängin klaverit, kitarri. Põhimõtteliselt kõiki muid pille ka kuulmise järgi. Laulan. Muusika on tohutult suur osa mu elust. Plaanin hakata käima ka vibu laskmas.
Keku: Kunstiga.
Espada: Kunstikoolis käin, väitlemisklubis olen, Tartu Ülikooli Teadusküülis õpin Keeleteaduse aluseid, Ugala noortestuurdios õpin näitlemist ning käin kooris ka veel.
Tärru: Lugemise, muusikakooli, laulmise ja jalgpalliga.
Murtagh: Jalgpall, rollimängud.
kcissy: Esikohal on kindlasti kool, aga tantsimine on hetkel selline põhiline hobi. Ja inglise keel. Oleks natukene rohkem vaba aega (millest tegelikult väga suur osa hetkel läheb kirjutamisesse), siis tahaks ka käia mõnes näiteringis.


Mida Sa arvad, kui palju mõjutab lugemus Sinu kirjutamisoskust?

Werewolf Took: See mõjutab kirjutamist maksimaalselt - kui ma ei loeks, siis ma ka ei kirjutaks. Ning mida rohkem ma loen, seda rohkem ja õigemini ma kirjutan, vähemasti mulle tundub nii.
Audrina: Lugemine mõjub kindlasti õigekirjale ja väljendusoskusele. Samuti laiendab see silmaringi ning seetõttu saab ka uusi ideid, mida oma juttu sisse tuua.
Kärolyn: Väga palju. Väljendusoskust kindlasti. Ma olen väga palju lugenud. Terve kodulinna raamatukogu on praktiliselt ära loetud, kui igavamad teosed välja jätta.
Keku: Ikka piisavalt. Ma ei usu, et mu õigekiri ja sõnakasutus oleks selline nagu on praegu ilma selleta.
Espada: Üsna palju varem, kuid mitte enam. Üldiselt olen ma muutunud väga kriitiliseks lugejaks ning otsin paratamatult raamatutest ebakõlasid või vigu, eriti siis kui tegemist pole eriti läbimõeldud tekstiga… Samas aitab lugemine õigekeelt ja väljendusoskust arendada küll.
Tärru: Väga. Tänu lugemisele oskan ma õigekirja ja ennast väljendada on poole lihtsam. Kindlasti aitab see ka fantaasiale kaasa, kuid tavaliselt üritan omi mõtteid arendada, sest mulle ei meeldi mingis raamatus toimunud tegevust kopeerida.
Murtagh: Kindlasti kasvab ideede hulk. Iga päev tuleb uusi ja häid mõtteid pähe. Õigekiri paraneb tõeliselt palju, mitte, et mul sellega probleeme oleks. Ning kindlasti, kui kirjutad, hakkad paratamatult kasutama väljendeid, mingid mõtteid raamatutest või juttudest, mida lugenud oled ning üldse kasvab kõik see mõttemaailm.
kcissy: Kindlasti hästi palju mõjutab õigekirja, sest enne kui ma lugema hakkasin (algklassides ma lausa vihkasin raamatuid), siis ei osanud ma küll midagi õigesti kirjutada. Ja fantaasia... Kõikidel loetud raamatutel on väga suur roll minu elaval fantaasial.


Kui paljud teavad Sinu tegevusest? Kellele väljaspool foorumit oled Sa oma juttu lugeda andnud?

Werewolf Took: Suur osa minu tutvusringkonnast teab. Lugenud on mu kirjutisi kirjanduse õpetaja, ilmselt ka ema, ülejäänud on kaheldavad.
Audrina: Mitte keegi ei tea, väljaarvatud foorumirahvas. Muidugi jääb alati võimalus, et mu ema on sirvinud mu kaustikuid, mida mul on väga palju. Need kasutikud on täis juttude lõike ja poolikuid mõtteid.
Kärolyn: Mu pere teab, aga nad pole väga huvi tundnud. Paljud sõbrad ja klassikaaslased teavad ja nemad loevad huviga.
Keku: Sõbrad, pere.. Pole just eriline asi, mida saladuses hoida.
Espada: No ütleme, et kõik mu tuttavad ja sugulased üldjuhul teavad, et armastan kirjutada. Selles ei ole midagi imeliku, ma ei mõista, kuidas kellelgi saaks selle vastu midagi olla või… Kuidas saab keegi üldse mõelda, et kirjutamine on imelik, kui meeldib? Mina ei hakka ju näiteks korvpallimängijasse järsku halvasti suhtlema, kui talle see meeldib ja ta tahab sellega tegeleda. Lugenud on… oi, õde, vanemad, sõbrannad mõned.
Tärru: Kõik sõbrad. Mõnele sõbrale olen lugeda andnud. Millegipärast on paljud neist ka siin foorumis lõpetanud.
Murtagh: Vähesed. Ja lugeda ei olegi andnud kusjuures.
kcissy: Väga vähesed teavad, et ma aktiivselt kirjutamisega tegelen. Ainult minu vend ja üks lähedane sõbranna. Ema vist teab ka, aga ma ei saa selles kindel olla. Enam ma eriti kellelegi oma jutte lugeda ei anna, aga kunagi (see oli siis kui ma alles kirjutama hakkasin), siis oli mu parim sõbranna see, kes iga peatüki läbi luges ja vigu parandas. Tema innustas mind alati jätkama.


Kuidas suhtuvad eakaaslased, sõbrad, perekond sinu huvisse?

Werewolf Took: Perekond soosib, meil on jutud veres. Eakaaslaste ehk klassikaaslaste kohta saab öelda vaid niipalju, et nad ei loe, järelikult ilmselt ei huvitu nad suuremat ka sellest, et ma kirjutan, välja arvatud mõned erandid.
Audrina: Arvatavasti nad suhtuksid hästi. Kindlasti sooviksid mu jutte lugeda. Kui ma tunnistaks neile üles, mida ma teen, siis nad kindlasti ei vigiseks, et miks ma nii kaua, vahel isegi hommikust õhtuni arvuti taga istun. Ka minul oleks parem kui ma ei peaks seda hobi varjama, sest siis saaksin igal pool kirjutada. Ka elutoa laptopis.
Klassikaaslased ei oskaks sellisest hobist vist midagi arvata.
Kärolyn: Hästi. Sõbrad kiidavad, et mul nii palju jutte kirjutatud on. Räägivad, et ma peaksin kirjanikuks hakkama. Pere jaoks on see lõõgastav hobi.
Keku: Osad imestavad, et kuidas ma küll viitsin ja teised ootavad huviga minu edasisi kirjutisi.
Espada: Miks neil peaks midagi selle vastu olema? Kõik loomulikult toetavad.
Tärru: Klassikaaslased peavad mind lugemise pärast imelikuks. Sõbrad saavad aru, sest nad on ka ise mingil määral kirjandusega seotud. Perekond ei huvitu väga. On küll paar korda küsinud, mida ma kirjutan, aga ma ei ole neile ühtki juttu lugeda andnud.
Murtagh: Suhteliselt ükskõikselt, aga ega ma ei kuuluta ka neile kõigile, millega ma tegelen. Minu eakaaslased ei ole huvitatud lugemisest, kirjutamisest ja muust sellisest.
kcissy: Paljud arvavad, et väga lahe, kuid nad ise ei oskaks küll midagi kokku kirjutada. Mu ema mingi aeg (see oli siis, kui ma kuuendas klassis olin) ütles, et ma peaks seda koolikatsetel mainima, et kirjutan. Muidugi siis tundus see selline asi, mida ma ikkagi ei maininud.


Oled Sa osalenud võistlustel või konkurssidel oma jutuga? Kui ei, siis kas sooviksid?

Werewolf Took: Osalenud olen nendega vaid foorumisisestel võistlustel, samuti olen läbi käinud NaNoWriMo ja JanNoWriMo projektidest.
Audrina: Ei ole. Ma ei pea oma jutte veel nii headeks. Kuid kunagi võiks ju proovida, kui piisavalt julgust olen kogunud. Esialgu jään veel omaloominguga foorumisse.
Kärolyn: Osalen Johann'i konkursil hetkel. Kunagi ammu võitsin looga enda haigusest esikoha. Olin siis neljandas klassis vist.
Keku: Kusagil foorumis olen osalenud.
Espada: Olen osalenud oma kooli omaloomingukonkurssil möödunud aastal ning sain proosas esikoha. Tahaks kindlasti veel osaleda.
Tärru: Olen küll, alles eelmisel-sellel aastal. Kahjuks ei saavutanud mingit kohta, aga sellest pole hullu. Kindlasti soovin veelgi võistelda.
Murtagh: Olen mõnel osalenud. Sooviksin, kui on mingi hea teema antud, millest kirjutada. Kui on igav teema, tuleb igav jutt ja pole mõtet eriti osaleda.
kcissy: Veel ei ole, kuid minu meelest on 15 natukene väikene vanus, et midagi sellist teha. Lahe oleks ning arvatavasti mingi aeg osalen ka kusagil.


Kas tulevikus eelistaksid Sa pärisnime või pseudonüümi all oma raamatut avaldada? Miks?

Werewolf Took: See oleneb, kuigi ilmselt pärisnime all, sest mulle meeldib mu nimi.
Audrina: Varjunime all. Raudselt. Ma ei taha, et kõik teavad, et just mina olen selle raamatu kirjutanud. Võibolla kui ükskord mõni minu raamat ilmuks siis muudan oma 'kirjanikunime' tagasi Audrey'ks. Aga võibolla see jääbki Audrina'ks. Ma pole veel kummagi kasuks otsustanud. Igatahes raamatukaanel oma pärisnime ma näha ei tahaks.
Kärolyn: Ma arvan, et pigem pseudonüümi. Ju siis pole kuulsusejanu minus nii suur, et ma tahaks, et mind mu nime järgi ära tuntaks. Samas oleks hea pisut aega lasta inimestel teadmatuses olla ja siis nii muuseas mainida, mis mu kirjanikunimi on.
Keku: Pärisnime, sest ma olen oma nimega rahul ja milleks seda varjata?
Espada: Pärisnime. Pole sobivat pseudonüümi ning pärisnimi on ikka südamelähedasem, endal on kindlasti võimsam tunne ka, kui näed päris enda raamatut.
Tärru: Pärisnime. Kuigi on natuke hirmutav, et kõik teavad, et need on minu raamatud, oleksin ma vaieldamatult uhke. Ja ma tahaksin, et kõik teaksid, millega ma hakkama olen saanud, ükskõik, kas see raamat talle meeldb või ei.
Murtagh: Ikka sooviksin raamatut avaldada. Nime kohta ei oska veel midagi öelda, seda otsustan siis, kui seda juba vaja on
kcissy: Ikka oma pärisnimega, sest ma mõtlen, kui tore oleks hoida käes raamatut, millel on minu nimi peal. See oleks lihtsalt elav tõestus, et ma olen sellega hakkama saanud.

Päris huvitav

aa, ma panin ka seda tähele.

Tärru: Päriselust, kindlasti mingil määral raamatutest. Kõige paremad mõtted tulevad puid ladudes.

GO TÄRRU!