Nimetud luuletused

Hoiatus. 98.42 % kõigest mida ma kirjutan on Inglise keeles. Ja see ülejäänud 1.58 % on see eestikeelne lugu mida ma plaanin kirjutada
Nii. Ja lisaks, ma ei pane oma luuletustele nimesid. You have been warned :3

- -

An empty page in front of me
A pencil in my hand.
My brain so full of ideas,
A magical princess, a faraway land.
Mystical beasts, and ogres to fight.
A brave young hero, with a head full of might.
He slays the dragon, rescues the girl -
Been there, Done that!

An original idea sparks up in my head,
A modern day techno-geek,
Killing dragons, slaying ogres?
He'd rather be in bed!
But fate occurs, and in his mind,
He's transported to a lady kind,
With a country in trouble,
A dragon attacks, heads, double!

His body remains at home, in bed,
While his mind avoids falling, dead.

Will he grow wings,
Defeat huge numbers of foes?
What will happen?
No-body knows!

The joys of writing,
The liberty of speech.
Anything that could happen, might
There's no wrong, and there's no right!

- -

The sneaky wraiths of the lake,
They're a force to be reckoned with.
They're not your regular garden nymphs,
You can always be sure of that.

They nibble on despair and gloom
And then they feast on human flesh.
Your eyes will make a lovely dessert,
And you brain a healthy snack.

Beware of walking close to the edge,
And don't you dare make a splash.
Or the sneaky wraiths of the lake,
Might detour by your house.

- -

My eyes find yours
For just a moment,
A moment,
Lasting years,
Decades,
And centuries

With their shine
They tell me of
Heroes,
Enchantments,
And adventures,
Long past

Then the moment's gone,
After millennia.
I steady
My breath
And wait for
Next time

~Luminescent droplets
Of crystal white
Sat on her head
Like raindrops
After a drizzle

The trees surrounding her
Shone turquoise blue
As an aura
Inviting you to
Go forward

Tendrils of grey mist
Swirled around her ankles
Mysterious
Imposing, a great
And terrible beauty~

Everytime
You grace me
With a smile,
The sun
Comes out,
And even though
It's raining,
A beautiful
Rainbow
Appears,
And the day
Seems so much
Less bleak

Nagu päris luuletaja kohe
Väga mõnus on vahepeal lugeda ka ingliskeelseid luuletusi kuigi ma ei oska midagi konkreetselt välja tuua, et a'la see on hea ja see ei ole.
Ma oskan lihtsalt öelda, et see mulle üldiselt meeldib...jah...ootan siis seda üht eesti keelset ka.

No äitah :3 Endale meeldib kah inglise keeles luuletada
Ära siis väga ootama jää Aga inglise keelseid on mul oma 50 tükki hetkel.

sa oled 13 ja ing keel nii hea:)
Tubli:)
Ei, luuletused olid ilusad:)

Ega jah, 3 pool aastat Dublinis ja 2 aastat Peterburis inglise keelses koolis käidud = Paremad testitulemused kui päris iirlased :3

vau, ikka päris...võimas. Oskaks ise ka...,
aga ootama jään ma sellegi poolest, kuigi ega ma öelnud, et ma ei taha neid ülejäänut 44 -seda on ikka mega palju...- lugeda.

Tänud :3 Eks ma vaikselt topi neid siia ülesse :)

A city of bones,
Silent and sombre,
Sitting in wake
In the middle of nowhere

Ma sain nüüd aru, mis mulle sinu luuletuste jures meeldim peale selle,et need on inglise keeles: sul on terve luuletus või salm ühes riimis ja siis äkki see lõpp...See paneb mõtlema. Muidu vuristad luuletuse peas läbi, kõik läheb hästi riimi või m'nel puhul ei lähe üldse ja terves luuletuses on nagu mingi kord, isegi kui see on vabariimis. Sinu luuletuses ei ole vahepeal nagu üldse mingit korda ja siis ma jään lihtsalt mõtlema...ilusaid mõtteid

Haha, tõesti? Ma lihtsalt kirjutan nii kuidas tuleb..paari luuletuse ma olen proovinud päris riimi panna, aga see on liiga palju tööd :)
mulle endale meeldib oma luuletuste juures see et nendest saab aru.. Ma vaatasin täna mingit filmi John Keatsist, ja no ta luuletustest ei saanud sõnagi aru, isegi kui sai aru et need olid vist päris head..lihtsalt ei saanud midagi aru! Mulle ei meeldib üldse luuletused mis on liiga pikad või keerulised..tüütu on lugeda.

Aga igatahes..aitäh :) Väga hea on sinu kommentaare lugeda.

Children playing,
Birds singing,
A wonderful sight

The river reflecting
A beautiful sunset,
A wonderful sight.

Gone ...

The streets bare,
Shadows lurking,
A gloomy sight.

Despair.

~~

My name is a secret.
A thing of myths and legends.
Can you guess it?
Hah! Impossible.

It's as hot as the sun,
It's as cold as the moon.
It means life,
It means death.
It's a beginning,
It's an end.
It means everything,
It means nothing.

My name is a secret.

Shhhhh ...

väga hea. Mulle meeldiseriti see saladuse oma

Mulle ka ei meeldi eriti keerulised luuletused. Need, mida sa pead mitu korda lugema, rida rea haaval ja siis veel analüüsima, et saada vähimatki aimu, mida selle kõigiga mõeldud on -või mida see üldse täendab. Vahel harva on neid hea lugeda, aga ainult vahel harva.

Äitah :) Mulle nii meeldib kui keegi kommenteerib.

Mul saab varsti see luuletuste märkmik täis, mis mul praegu on. Õnneks ostsin ma endale uue. Laheda kaanega ja puha

Rõõm on minu poolne !
Minu rõõm seisneb suurel määral jälle selles, et ma saan lugeda selliseid suurepäraseid ingliskeelseid luuletusi.

Haha, suur tänu :)
(Ma olen lõpuks võlur! Hehe. Mulle miskipärast üldse ei meeldinud tiitel Kojamees..Picky picky picky :3)

Nii, nüüd on mul uus märkmik :) Lõpu poole ma tahtsin väga seda lõpetada, nii et ma kirjutasin haikusid :)

A golem of clay
In this city of bones, may
Be just another

Creature of stories
From a book of dark legends
Come to be alive

Maybe I love you
Maybe it's a dream.
I know that you're sweet,
You're kind, you're fun..
And your favourite book,
Is my favourite book.
But I can't believe,
That you exist.
Maybe this is all,
Just a dream.
Maybe I'll wake up now,
And fall asleep again,
With my pillow being
Soaked by tears.
Maybe it's a dream.
Maybe it's not.
Maybe you're here,
And you love me,
And you'll stick with me
For the rest
Of my life.
Maybe you'll pull me out
Of this uncertainty
That I'm in.
Maybe you'll be
The greatest thing
That ever happened to me.
And maybe, I'll find that
I love you too.
Maybe..

Nii. Siin on minu esimene eestikeelne luuletus mis kunagi on olnud! :3
Füüsika tunnis kirjutatud. Seal on hea kirjutada. Ōpetaja ei pane tähele. Ta kordab kõiki asju tuhat korda ja siis annab meile mingi harjutuse mis võtab minuti ja siis viidab pool tundi, et sellest üle minna Iiiiigatahes. Siin see on.

Kui mul oleks kivi nimi,
Kas ma oleksin siis kivi?
Kas ütleks kivi mulle vend,
Kuidas võtaksin ma end?
Kas ma oleks nagu kuju,
Pole naeru, pole tuju?
Või oleksin ma täpselt sama,
Mitte uus, vaid hoopis vana.

Ei ole üldse halvem kui ingliskeelsed!
*tänab sinu füüsika õpetajat*

...praegu just tuli meelde, etma tahtsin enne ühe luuletuse kohta midagi öelda, mille sa ammu siia üles panid, aga unustasin.
Selle luuletuse lõpus oli lause ' Let's explore! '
See oli ainuke, mis mulle natukene ei meeldinud. Tekitas tunde, et mingi klass on läinud üliagara õpetajaga matkama, kes peab väga entusiastlikult avakõne.

See Maybe luuletus oli väga hea, eriti hea oli viimane rida... Pani ilusit mõtlema.


PS: Sul on juba füüsika? Mitmendas klassis sa käid ? Või on kooliprogramm lihtsalt teistmoodi?