Segased tunded.

Voodi krigiseb. Nõme. Käib juba närvidele. Jaa. Mõtteid on ka palju. Esimene, kõige suurem, on probleem, milles ma mürgeldan arvatavasti kogu oma elu, kui just mingit imet ei sünni. Ohjah. Rick. Esimene armastus. Kas pole ilusamat? Ei tohiks olla, kuid siiski ma pole kindel selle väite paikapidavuses. Ma tundsin, et pean ta endale saama. Ta oli täiuslik. Nüüd me olemegi koos, kuid sel päeval, mil ma nõustusin olema tema tüdruk, kadus kõik. Tema muutus, mina muutusin. Tema hakkas mind armastama üha rohkem ja rohkem. Mina aga olin tühja tundega. Kui palju ma ka ei üritanud, ma ei suutnud näha temas endist kallimat. Nõme. Kus on nüüd need facking armastusenooled? Igal pool räägitakse ülevast armastusest ja suurepärastest tunnetest, mis teevad pimedaks, kurdiks, jalutuks või mida iganes. Nüüd, kus ma seisan silmitsi oma printsiga, otsustab nõme Eros streikima hakata.

Mõnikord tunnen ma end erilisena Ricki kaisus, tema soojade käte vahel. Vahepeal ma tunnen tema vastu suuri ja tugevaid tundeid. Aga miks see pole koguaeg? Rutiinne elu? Ahh? Hallo! Õelge siis ometi! Ma tunnen end ka sandisti, kui tema ütleb mulle, et armastab mind ja mina lihtsalt vaikin. Kõik need tülid ongi seepärast. Ta ei tunne minu armastust. Hah, ta pole ka ainuke. Jumal hoidku, isegi mina ei tunne enda armastust tema vastu.

Saime kokku. Ma otsustasin talle rääkida oma segadusest endas. Algul ta oli solvunud. Ta ei saanud minust aru. Miks ma küll varem ei õelnud? Miks ja miks? Kardsin, seetõttu. Ta mõistis mind. Hämmastav, eks? Tahtis, et ma oma tunnetes selgusele jõuaksin. Seni on suhe läbi. Ouououu. Läbi? Eiei. Ma ju armastan sind...

Vaikus. Mida ma just ütlesin? Rick muigab: "Naljakas, eks? Siis kui tunned, et kaotad kellegi, mõistad kui armas ta tegelikult sulle on."

Jaa. Tõsi. Võimalik, et armastus kui tunne oli mulle alles võõras ja ma ei tundnud seda ära. Aga miks, jumala eest, ma seda ikkagi ei tundud. Sel hetkel kui ta selja keeras, ma tundsin, et ma tahan temaga kogu oma elu koos olla. Kuid jällegi kui kõik laabus, see tunne kadus. Jah, muidugi. Tore. Tõmmake jah need armunooled minu südamest JÄLLE. Igasugustes suurtes romaanides ja kirjanduslikes teostes on juttu armastusest, mis tapab ülejäänud tunded, mis on pahad. Filmides on armastus silmnähtav ja kõik teavad, mida tunnevad. Kuid mina ei tea! Ma ei tunne seda!

Tunded on segased. Kuramus. Äkki olen ise hoopis segane?