See on jutt, mis valmis kuskil 10 minutit tagasi. Kuulasin selle ajal Koit Toome-Mälestused ning see laul mind innustaski seda kirjutama, oma tundeid kirja panema. Võin öelda, et mulle tehtigi nii. Mitte midagi pole välja mõeldud ja see kõneaja värk, see on mõttetu. Aga päriselt oli see ka nii. Eks siis avaldage arvamust ja mis kõige tähtsam, nautige ! :)
Ma lihtsalt ei saa aru. Ei mõista. Sa helistad iga õhtu, mitte ükski õhtu ei jää vahele. Sa hoiad käest kinni, saad õhtuti minuga kokku. Suudled õrnalt. Sa teed kõike, mida üks õige poiss-sõber peaks tegema. Ja siis on järsku kõik. Niimoodi lõpetadki asju? Viskad nad lihtsalt ühel hetkel kõrvale? Ja ma pean seda veel sinu parima sõbra käest kuulma. Et sa valisid kellegi teise, et sa tegid seda kõike FAKKING kõneaja pärast. Ma lihtsalt ei suuda seda uskuda. Täiesti ajuvaba, haiglane käitumine. Äkki lähed kellegagi voodisse ka kõneaja pärast? Mina usaldasin sind. Mõtlesin, et sa tõesti-tõesti hoolid, kasvõi natukene. Mõtlesin, et mul tõesti lõpuks veab sinuga ja ma ei taha sind maha ka jätta. Ma mõtlesin, et me peaaegu käime. Eriti kui sa isegi julgesid Kristo-minu endise- ees niimoodi käituda, et sa kaitsesid mind. Sa ei lasknud Kristol mulle ämblikuid peale panna. Vihma ajal seisime käsikäes trepikoja ukse ees ning lihtsalt rääkisime. Sa lubasid mul oma käsi enda pluusi all soojendada, sa tahtsid et ma helistaksin. Sa messisid isegi öösel, huvitusid minu asjadest ning soovisid ka mulle enda asju rääkida. Sa vandusid, et teil pole Getteriga midagi, et ta on sõber. Oleks ma vaid teadnud, et ka mina olen sulle mittekeegi. Sa oleks võinud asja ilusti ära lõpetada. Öelda, et ok, aga nüüd on kõik. Ma oleks sellega leppinud, paremini hakkama saanud. Aga see, et järsku on keegi teine su MUSI ja su parim sõber ütleb mulle skeidis, et nooooh, ta võttis teise naise jah? Käis suga ainult kõneaja pärast. See ei ole hea tunne. Usu mind. Ja sa ei tahaks mitte kunagi midagi sellist tunda. Aga tead mis? Nüüdsest on mul sinust sügavalt pohhui. Sa oled eikeegi :) Mitte kunagi ei taha ma endale kedagi sellist, kellele olen lihtsalt nukk. Ja ära enam minu juurde tule, kui sul kedagi teist käe pärast pole, sest mina selle õnge enam ei lähe. Ma olen liiga palju sind uskunud ja tänu sellele alati petta saanud. Aitäh, et andsid mulle need armsad õhtud ja salajased jutud. Ma oskan neid hinnata, ka ilma sinuta, ka ilma nendeta. Ma ei ole kurb, et see lõppes, ma olen õnnelik, et ma üldse sinuga koos olla sain. Olgugi, et see on nüüd möödas ja seekord- ma tõesti loodan- igaveseks.