Tutvustus minust:olen 15a tüdruk.Nimi on mul Regina.tegelen modellindusega.isa käsib tegeleda.elan koos isa(Karl)kasuema(Tina)ja kasuema tütre(Mariega).emaga koos ma ei ela sest mind võeti ema käest ära.sellest räägin hiljem.
Hommikul ärgates ei oota mine enam mingi eriline päev vaid kõige mõtetuim päev.Vihakan neid hommikuid.Ärgata ma ei viitsi.voodi juures seisab koristaja ja palub mul ärgata.Olen tüdinenud,et pean ärkama mingi koristaja hääle peale mitte et mind tuleks üless ajama minu megalahe ema.
mina:ma tahaksin magada.
koristaja(Kai):mina ei saa midagi teha.preili see on minu käsk hr Karli poolt.
mina:ära kutsu mind preiliks.
koristaja:see on minu käsk.
mina:mina ütlen kuidas sa mind kutsud.kui me kaheksesi oleme kutsud mind lihtsalt Reginaks ja veel parem oleks lühidalt nagu mu sõbrad mind kutsuvad Reku.Minuga võid olla vabameelne.
koristaja:arusaadav preili.kõhh-kõhh Regina ääm Reku.
mina:
läksin voodist välja garderoobi juurde kus oli suur peegel maast laeni.vaatasin ennast seal imetlesin oma sassis juukseid ja täielikult padjanägu.tegin paar hüpet ja siis ringutasin.
valisin riided.valged pikad teksad alt kitsad.valge pluusi ja ühe pooliku musta vesti.peale panin dressika südametega.tõmbasin jalga madala tallaga kingad ja jooksin alla.all söögitoas oli isa,Tina ja Marie.Marie istus minu koha peal.
mina:Mida see tähendab?
isa:tütreke peame rääkima.
keksisin kööki ja palusin et ma saaksin köögis süüa kus söövad kõik teenjad,kokkad ja kõik kesse meie suures häärbers töötavad.
Oli tunduvalt lõbusam süüa köögis kui suure laua taga kus on valida üle mitme roa millest mina võisin võtta ainult kahte.Nendeks oli lehtsalat ja Kanaliha.Vaatasin alati laua taga kuidas teised sõid kõike mida tahtsid.Täna võisin süüa kõike mida tahtsin.Panin oma taldrikule kartuliht sealiha kastet ja natuke salatit.kui olin asunud sööma astus kööki isa kes kohe esimese asjana nägi mu taldrikut.
isa:appi tütrekene kallikene.sa saadad ennast ise hukule kui sa nijukest toitu sööd.
kõik vaatasid isa imeliku näoga ja nende hulgas olin ka mina.isa tuli minu juurde haaras mu taldriku ja viis selle solgiämbrisse.lükkas toidu maha ja pani taldriku kraanikaussi.hakkas kapist uut taldrikut võtma.
mina:pole vaja.ma ei taha.
jooksin oma tuppa.läksin oma suurde voodisse.võtsin voodi alt oma albumi.vaatasin seda kus oli minu megalahe ema peal ja mina kus olin alles väike umbes 4aastane.
isa:tütar mida see tähendama pidi?
mina:millest sa räägid?
isa:kesse sulle taldriku reserveeris.ma lasen selle inimese töölt lahti.
mina:pole vaja kedagi lahti lasta.tegin seda ise.
isa:issand tütar.sa ju tead et sa ei tohi....
mina:ma ei taha su lehtsalatit enam ja kanaliha.ma vihkan kanaliha ja veel rohkem sedsa lehtsalatit.
isa:see on sulle kasulik.
mina:kasulik võib olla aga ma tahan vaheldust ka.ma ei näe mingia jänes välja et ainult lehtsalatit söön.
isa:aga sa pead....
mina:ma ei taha seda salaja ka teha et söön seda mida sa ei taha et ma sööks.
isa:ma tahan ainult parimat,et sa oleksid ilus piltide jaoks.
mina:sa mõtled ainult oma kuulsusele ja rahale.mina sind ei huvita.miks sa tõid mu ema juurest ära.
isa:su ema ei teadnud kuidas sind kasvatada.
mina:ega sinagi ei tea.ema oli parem.
isa:lõpeta.
mina:miks sa mu siia tõid kui sul on nii ahvatlev teine tütar.kes saab kõike mis tahab.tulete lihtsalt siia tuppa ja hakkate minu riideid jagama.unustage ära.
isa:okei.ma enam ei luba sedasi teha.aga nuud pane end riidesse Rolf ootab sind autos.sa lähed taga poodi kus sa kohtud Maarjaga kes aitab riided sulle valida ja siis lähte modelliagentuuri.
mina:okei.ma lähen siis.
võtsin oma jope kapist ja jooksin autosse.istusin taha istmele ja vahtisin aknast.varsti olimegi kaupluses.
Mina:tere Maarja.
Maarja:nii tule muga nüüd kaasa.ma valisin riided juba välja.
läksime võtsime käru.hetkega oli see üle ääre riideid täis.läksime maksime ära.Rolf pani riided autosse ja sõit algas Modelliagentuuri poole.Modelliagentuur oli umbes 30km kaugusel.kuulasin terve tee kuidas Rolf ja Maarja rääkisid.Lõpuks olimegi Modelliagentuuri juures.läksime sisse.Maarja juhatas kohe mind lava taha.kus vahetasin riided ja lasin omale meigi ja soengu teha.Kui mulle soengut tehti vaatasin peeglist ennast ja mõtlesin.
Kunagi elasin ma maa kohas kus olid hobused,lambad koerad,kassid,kanad ja kukk.Nüüd elan ma mingit linnabeibe elu.tegelt igatsen seda vanaaega väga.mind rohkem sunnitakse linnabeibeks olemisega.
Kui soeng valmis läksin lavale.Poseerisin ära ja tulin tagasi et vahetada uuesti riided teha uus soeng.Nii tegin ma veel kolm korda.Lõpuks kui pildistamine lõppes oli õhtusöögi aeg.Panin oma tavaliseed riided selga läksin autosse ja ootasin Rolfi ja Maarjat.Käekotis hakkas mu telefon piiksuma.SÕNUM.sõnum oli mu parimalt sõbralt ehk Kaarilt.
Sõnum:Tsau kle tead täna tuleb Clube Dance ull pidu.Vahupidu ja kõike njukest.tuled ka w?mina lähen tule ka.ilma sinuta on seal nii igav.kell 9.00 hakkab.
vaatasin ruttu peale lugemist oma märkmikusse ega mul kohtumisi juhuslikult pole.Õnneks ei olnud aga asi oli selles et kas mu isa lubab.Vastasin talle et ma ei tea veel,helsitan või saadan sõnumi pärast.
Lõpuks tulid Maarja ja Rolf naerdes.Autis kihistasid edasi naerda.õnneks ei olnud palju sõita.kui kodus olime lasin Rolfil oma asjad enda tuppa viia.läksin taga kaasa sest pidin jope ja teised jalanõud jalga panema.siis jookisin alla ise nii rõõmus ja elevil sellest et täna pidu on.istusin lauda.ime minu koht oli tühi.kui söödud palusin isal tulla enda tuppa.
isa:noh mis mureks Regina?
mina:ma tahaksin täna minna vahupeole.
isa:kellega?kus toimub?ja mis kell?
mina:Kaariga.Clube Dance.ja kell 9.00
isa:tütreke oleme sellest nii palju rääkinud.sa tead isegi et ma ei luba sind neile pidudele.
mina:ma tean ag ainult see.
isa:ei tütar.
mina:Miks?
isa:kuna me oleme rikkad siis võivad sind teised ära kasutada,ära röövida seal on palju joodikuid ja narkomaane.
mina:ma pole kusagil saanud...
isa:lõpeta.ma ei lase meelga su lasute lõpetada.ma ei taha ja ei luba sind sinna.on arusaadav ja jutullõpp.
isa läks mu toast ja kui ta uks oli kinni pannud karjusin ma:mu noorus on hukas.hakkasin nutma.siis taipasin et pidin Kaarile vastama.saatsin talle sõnumi et ei saa.
kui olin sõnumi ära saatnud heidsin pikali et mõtteda saada selles nõmedast isast eemale.kuid mu pool nõmedaid ja pool toredaid tuli segama Marie.
Marie:kuule kallis õeke.
mina:ära ütle mulle kallis.
Marie:okei õeke.
mina:ja ei ütle õeke ka.
Marie:mis ma siis ütlen?
mina:lihtsalt Regina või Reku.
Marie:okei Reku.mul on probleem ma tahan minna sinna vahupeole....
mina:ja isa ei luba jah.
Marie:ei ta lubab küll minul minnaaga vaata mul pole riideid mida selga panna.ma tulin sult laenama.
mina:mul pole ka riideid ja kao välja nüüd mu toast.
Marie jooksis mu toast välja.
ma ei mõtelnudki nuta vaid olin vihast juba näost punane.trampisin oma voodis nii et see vist kostus alla.nii et is atuli tuppa.
isa:tütreke lõpeta.see pole hüppamiseks.
mina:isa sa oled ikka nii nõme.
isa:miks?
mina:Mariel lubad minna ja minul mitte.see ei ole aus.ma vihkan sind.kao välja mu toast.
isa:kuula tütreke....
mina:kao välja,kao välja,kao välja mu toast.
kui isa lahkus jooksin ukse juurde ja keerasin ukse lukku.läksin istusin oma imesuurele aknalauale ja vaatasin välja.nägin täpselt maja ette.Nägin kuidas Marie välja läks ja ootas kedagi.Varsti nägin ühte autot mis oli ilma katuseta ja igast lahedaid inimesi oli auos ja nautisid oma elu.Nende muusika oli nii kõva et kuulsin seda endale tuppa kuigi aknad olid kinni.Ma ei suutnud vaadata enam kaua seda lõbusat seltskonda ja läksin voodisse kustustasin öölambi ära ja proovisin magama jääda.Mind painas ikka see kuidas isa lubas Mariel minna ja minul mitte.Mul ei tulnud aegagi et mõelda sellele kuidas isa mu ema käte vahelt ära rebis ja autosse pani.Kuidas ta sii mu ema lõi ja karjus ta peale.Ta võttis mu asjad ja viskas autosse.ema tuli järele et hüvasti jätta muga,sest ta teadis et näeb mind viimast korda.ta andis mu jänese keda ma nii väga armastasin.see oli tal juhuslikult just käes.ma ei tea miks aga see oli tal käes.Ta andis selle minule aga siis isa võttis selle mu käest ja viskas emale näkku ja palus siis ruutu Rolfil sõitta.me sõitsime kodunt nii kiiresti ära et suits jäi meist kaua aega näha.Peale seda hetke olen oma ema näinud ainult piltidelt.tema häält pole ma kuulnud temaga kirja vahetust ei saa ma teha sest ma ei tea oma eelmise kodu aadressi sest olina lles nelja aastane kui mkind kodust ära toodi siia hullumajasse.ma ei tea sedagi kuidas mu ema tervis on ja kas ta ültse elab.
Muidugi jäin ma magama teise piinava mõttega et Marie sai minna ja mina ei saanud...
Vabandust kui kirjaved ja midagi sellist.
jätkan või ei jätka:D