Tere! Teen siis uue ja esimese järjeka:)
Loodan, et loete ka:)
1.Osa.
"Marleen," Karjub ema alt korruselt.
"No mida on," Tõmban vihaga ukse lahti.
"Hakkame minema. On asjad kohvris koos?"
"Jajaa," Lükkasin ukse pauguga kinni ning läksin peegli ette.
Tõmbasin harjaga üle oma mustade juustega ning sonisin omaette.
"No kurat, ma elan siin nagu villas oma toas ja nüüd kolime me Eestisse. No ma ei saa aru mida mu emal sinna Eesti firmasse asja on? Me elame Saksamaal paremini," Hingasin sügavalt välja ning lahkusin oma toast. Mu mustade seintega tuba kuhu ühele seinale oli joonistatud punane lohe.
Vend avas pagasniku ukse, olin just viskamas oma kohvrit pagasnikusse kui isa lasi singaanil.
"On probleeme," Torisesin.
"Tütreke hakkame minema."
Toppisin autos endale kõrvaklapid pähe ning hakkasin oma emo muusikat kuulama. Aknast ei paistnud minuarust muud, kui ainult põllud. Mitme tunnine sõit oli väitav. Olin vahepeal suutnud magama jääda ja kui ärkasin olime Poolas.
"Ema," Võtsin klapid kõrvast.
"Jahh Marleen," Lakkis ema oma küüsi.
"Pead sa hetkel seda haisu levitama?"
"Jahh."
"Kas me ei võiks Poola kolida," Nägin auto aknast ilusat mustade juustega kutti.
"Eii," Nähvas isa, kuna oli väsinud mu igapäevasest vingumisest ja nuiamisest.
"Ma tutvusin Saksamaal eestlasega ja nüüd pean lahkuma, ema ta oli mu parim sõber," Hakkasin vaikselt juba nutma.
Ema ei teinud väljagi must. Must ripsmedu¹¹ hakkas mööda nägu laiali voolama.
"Nohh söstar," Võttis vend lõpuks sõna.
"Mida probleemi?"
"Ma näen sa ju nutad."
"Ole vait," Lõin vennale puuka. Endale tundus see juba valus löök aga vend vaid muigas mu löögi üle.
Tegime autoga pisikese patuse Läti ja Poola piiri juures. Läksin kiirelt vanematest ja vennast eemale. Läksin lähedal olevasse randa ning istusin liivale. Vesi oli soe rahvas hullas vees aga mina puhkesin uuesti nutma. Mis jama emo ma olen. Ainult nutan, nutan ja nutan. Emale lubasin peale tunnist puhkust, et tulen tagasi. Liival istudes tundsin puudust Mairost, ta oli mu parim sõber. Me rääkisime kõike, me tegime kõike KOOS.
Mingi heldate juustega poiss istus mu kõrvale ning hakkas seletama.
"Hej, czemu płaczesz?" Pani võõras oma käe mu õlale mille ma kohe minema tõukasin.
"Get away," Tõusin püsti ning trampisin vihaslet minema.
Tore, et olen oma poola keelt nõnda palju arendanud, et ma sain aru mida tahtis. "Nännanaa, tere miks sa nutad?" Pangu pihku aussõna. Viha mu sees kees ja kees. Enam polnud mul tahtmist Poolas olla kohe mitte üldse. Jooksin laua autoni ning hakkasin nõudma.
"Hakkame kunagi liikuma ka?"
"Jaa, me ootasime sinu järgi.
"Edu," Toppisin kõrvakalpid kõrva ja hakkaisn muusikat kuulama.
Olime sõitnud oma 23tundi kuni jõudsime Eesti piirile. Mu süda hakkas puperdama õnnest. Siin saan olla see kes ennem ei olnud. Näppisin huules oma neeti. Vihje oli suur, võibolla tahan ma hakkata ilusaks tüdrukuks.J
Jõudsime küllalt suurde linna Pärnusse. Me kolisime sinna. Maja kuhu kolisime oli küllalt suur. Isa peatas auto maja ees ning lasi mind ja venda autost välja. Jooksime vennaga peaaegu võidu maija. Ukse avades jäime mõlemad vennaga suu lahti maja vahtima. Elutoas oli suur must nahkdiivan ning kaks tugitooli, kus ees oli klaasist laud, kus oli peal kommid ja ajalehed. Kamin oli laua ees ning kamina kohal suur plasma teler. Uksekõrval oli nagi ja selat paistis akvaarium. Esikust edasi tuli pufet, kus oli nätsukommide kauss ja suur lett jookidega. Pufeti kõrval oli imesuur köök. Külmkapp oli kahe uksega. Köögi juurest läks trepp ülesse. Viskasime vennaga korhvrid maha ning läksime tube uurima. Esimese toa ukse mille lahti tegin oli autodega. Teine selle kõrval oli kollase ja roosaga tuba, seal oli rõdu ja toast läks veel üks uks. Läksin kohe tuba lähemalt uurima. Toas oli suur voodi, öökapp, riidekapp, peeglilaud, kirjutuslaud ja raamaturiilulid. Olin minestamas kui avasin teise ukse ka, seal oli isiklik vannituba, suure vanniga, vetsupotiga. Vanni kõrval oli piske luuk, kui selle avasin sain teade, et see on peidukas.
"Uhuuu," Karjusin hüpates, sest teadsin see ruum kuulub minule. Vaatasin ruttu läbi ema ja isa toa, see oli musta ja punasega ja nende kõrval oli vannituba. All korrusel oli veel üks vannituba ja wc. Vedasin ruttu oma kovri oma tuppa ning hakkasin oma musti asju kappi panema. Ema ja isa olid kuidagi kauaks jäänud. Läksin alla pufetist jooki otsima. Võtsin oma lemmiku õunamahla. Istusin diivanile telekat vaatama, nii naljakas oli Eesti kanaleid jälle näha. Ema ja isa tulid suurte poe kottidega koju ning hakkasid asju lahti pakkima. Venna toast oli kuulda muusikat.
"Tütreke, ma panin endale ja sulle ülehomseks juuksurisse aja."
"Tõsti," Olin elevil.
"Miks nii õnnelik?"
"Ma tahaks juukseid värvida."
"Eii värvi enam tumedamaks."
"Ma tahan blondiks."
"Tütar su juuksed on pleekind mustad ja su juukseid ei saa nii lihtsalt blondiks," Tuli näppis ema mu juukseid.
"Siis ma ei taha."
"Sul on viie meetrised juuksed lõikame neid."
"Ema, ma armastan oma juukseid nii nagu nad on," Marssisin trepist ülesse.
Võtsin korhvrist oma piskese läpaka olin selle sisse lülitanud kui tuli meelde, et unustasin oma Sipaa maha.
"Ema," Jooksin hingeldades alla.
"Nohh?"
"Ma unustasin oma ämbliku Sipaa maha."
"Tütar kas sa ei mäleta, et viisime ta kohaliku loomaaeda tagasi?"
"Ahh kurat," Otsustasin minna õue. Istusin maja ees olevale pingile ning kõlgutasin jalgu.
Teepeal nägin ületee tulevat kilpkonna, ma tean et kahtlane aga nägin. Jooksin talle lausa vastu ning võtsin ta oma kätele.
"Kodukilokonn, sa oled nüüd minu."
"Läskin ülesse oma tuppa ning panin ta pisikesse looma puuri. See oli mul kaasas kuna arvasin, et Sipaa on ka kaasa. Otsustasin kilkonnale panna nimeks Sipaa.
Panin talle söögi ette, läksin pesema ning siis proovisim magama jääda oma uues kodus.
Kahtlane aga kas jätkan?
Pealkiri: Muutus kogu eluks. 
23/9/2009, 16:07
