Scary as hell (osa 1)

[b] ma ärkasin hommikul vara ja sirutasin oma koibasid natuke.Valus oli,kuna eilne kehaline oli piinarikas. Igatahes, mina 15 aastane Rosalii elan Tartus ja mul on suva, mis minust ka ei arvata.Õeldakse,et ma olen maailma printsess , kuna mul on pruunid silmad , mustad pikad juuksed ja perfektne kehakuju.Seda ma muidugi eitan,kuna ma ei usu seda!Ema rääkis mulle,kui ma olin 5 aastane, et ma olen ime , mis sündis.Selle peale mõeldes ma alati naeran. Koolis olen ma väga populaarne ja ma ei pea ise midagi tegema.Ma olen ju PRINTSESS! Homme on igastahes kooli printsesside valimine , nagu ma tahaks seal osaleda, aga no mu poiss Edwu ei hooli sellest ja ta filmib mind iga nurga pealt.isegi kui ma bussist maha astun!

______________

"Kadi , aja end üles nüüd ja sina Rose ka !" Karjus ema meie uste vahelt.Kadi on mu õde , 14.Tõeline lits!Aga igastahes, on ta mu õde.
"Jajah..." Lõugasin ma ja panin enda roosad sussid jalga. Ahm ja ma unustasin midagi õelda...Mu tuba on ka nagu printsessil!
"Mhmh..." Haigutas Kadi.Tema haigutust on kuulda minu tuppa , kuigi ta tuba asub minu toast kolme meeti kaugusel.
"Nüüd ja kohe , söök jahtub ja ma ei kavatse seda uuesti soojendada.Mikrokat te ei kasuta !!" Karjus ema nagu mingi hormoonid oleksid jälle.
"Omg, calm down eksole!" KArjus Kadi väsinult ja järsku käis paugatus! Älis sammus sisse.
"Tere muska!"Karjusin ma oma teisele õele ,Älisele , ta on 17 aastat vana. Ma kargasin trepist alla ja me kallistasime .
"Muska,muska viska ruska !
" Tegime on rusikate asja.
"Mis toimub ,musi ?" Küsis Älis,kui kuulis Kadi ja mampsi karjumist.
"Aiai, Kadi saab jälle lõuata mampsilt:D"Naersin ma .Seda tegi ka Älis.
"No on tatikas no!" Ütles Älis irnudes ,talle ei meeldinud Kadi , nagu mulle kindlasti meeldiks.
"juhtub:D" Naersin ma .
"Ja mina ei hoiata enam sind...." Tuli ei-tea-kust mampsi karjatus.
"Fain!"Vastas tumeda tooniga Kadi üleval.
"vaat-da-faak? Emps , mis toimub ? Mida sa hoiatuseks nüüd pead ? " Küsis Älis.
"Koduarest." ÜTles ema tavalisel toonil ja oigas siis .
"Haha , haige muti ,, " Naersime Älisiga .
"Kes?" KArgas emps kohe kaela on sõnaga.
"Kadi " Vastasin ma .
"Aaahhah." Vastas nüüd ema rahulikul toonil , aru oli saada , et hormoonid mõllasid tal.

Ma ei jua rohkem , ma nii väsinud , omg kui lühike , käib ka

Ma teadsin,et Edwu oli kusagil,ma läksin teda otsima.Leidisn ta.
"Kallis, mida sa teed siin ? Ja veel metsas!" Edwardil oli hirmunud nägu, ta käed olid roosakad, nagu ta oleks midagi mustikat söönud või midagi .
"Mida sina siin teed ?" KArjatasin ma ohates.
"MA tulin ...eem...marju korjama ja sööma,jah" naeratas ta ja vaatas mind.Me kallistasime ja suudlesime, ta oli vastikult külm.
"Kallis,kas sa oled külematnud ?"Küsisin ma ohates.
"Olen jah , ja palju . Mul on palav...eimidagi." Hammustas ta huulde. Sain kohe aru , et midagi on viltu..
"Oota,las ma katsun!" Ütlesin ma ärritaval toonil , järsku võttis ta mult ülikiirusel käest kinni ja tema näol oli vihane ilme.
"Ei!mine ära! Kohe !" Ütles Edwu ja laskis must lahti ja kõndis minema.Mina seisin seal ja ei suutnud unustada ,mis just juhtus.Siis ma karjusin ta nime.
"Edwu,edwu,edwu!!Kus saoled?" Keegi ei vastanud.Siis ma seisin natuke veel , ja hakkasin liikuma,kui järsku keegi plahvatas minu nina alla ja tõukas mind julmalt vastu suurt puud,niiviisi,et ma kriimustasin julmalt selga.
"aiaaa,aah,valus!
"Mõrd!" Ütles tundmatu ja tõmbas mind kõrgele kaelast , valus oli, aga tema käsi oli kivine ja jäine.
"Lase...Lase lahti ...palun..ma ei...saa..hingata!" Üritasin hingates tundmatule õelda . Mu kopsud hakkasid üles andma ja süda pumpas verd väga aeglaselt , järsku läks vaikselt kõik mustaks ja ma olin enam kui 100% kindel,et nüüd minuga on kööga.3 sekundit enne mu lämbumist kadusid käed mu kaelalt ja ma nägin jälle pluss hingasin . Ma hingeldasin kükitades maas ja ma ei suutnud sündmuse poole vaadata lõpuks ikkagi minestasin.
Ärgates ärkasin ma külma kivitaolise asja peal.Külm oli , ma avasin silmad ja ma olin koopas.See võttis hingetuks ja ma tahtsin välja saada.Siis panin jala maha ja lonkasin valguse suunas.Tundus , nagu ma liiguks selle valguse poole igaviku,aga ei.Ma jõõudsin sinna. Esimene asi ,kui ma välja jõudsin , kargas keegi mulle kaela ja tohutu valu valdas mu keha. 5 sekundit hiljem oli kõik jälle pime.
Kui ma ärkasin , tundsin ma põletavat kurguvalu ja muud valu .Mu kurk kuivas ja ma tahtsin midagi paksu ja head vedelikku juua.
"Juua,juua!" Häälitsesin nagu 3-e aastane.
"Rahu, mu arm. Siin on veri." Ütles Edwu.
"iuu!" Karjusin ma , aga kui ma seda lõhna tundsin siis...
"Anna,annna,annna,anna!" Ma läksin pööraseks ja tahtsin edwule virutada, aga see kjahjuks polnud võimalik , kuna ma olin ketiga kinni . Mind peeti nagu orja .
"Anna andeks , aga sinu turvalisuseks!" Muigas Edwu ja pani veretopsi minust kahe meetri kaugusesse.
"Anna siia , anna siia , veri verre aga see saab olema minu oma , minu omand !" Lõõtsutasin enda suud nagu ma oleksin hull . Lõpuks sain suurejõuga ennast topsini ja võtsin topsist enda kahe kihvaga kinni ja enda lähedusse tuues ,surin ma juba mõnu kätte ära,kuna see oli nii hea .
"noh,kuidas mekib?" Tuli Edu siis minu juurde.
"Võrratu!Too veel !Kohe,või ma pistan su sita nahka!" Lõdistasin ma keelega.
"sul on kaheharuline keel muideks, see on erakordne !" Ütles Edward mõtiskledes.
"Mida?" Susisesin.
"kaheharuline !Super!" Oigas nEdwu .
"Mul on maokeel?"Küsisin ma naerdes ja kuidagi naljakalt.
"Jah, ja see tähendab,et sa oled madudekuninganna , mitte vampiir."Kurvastas Edwu
"Kuidas? Mis , mis mulle kargas siis kallale madu ?" NAersin omaette.
"Eiiii,kuningas !" Sosistas Edwu.
"Kas ma peaks teadma, kes see kunn on ?" Küsisin ma nüüdsest ka murelikult.
"Sinu vanaisa..." Ütles Edwu.
"Mu vanaisasid ei ela enam!Karjusin ma vihastunulkt.
"enam ja mitte. Sa olid niiõelda ''koomas'' 4 aastat!" märkis Edwu.
Minu viha oli suurem kui kellegiteise ja ma purustasin keyti ja hüppasin....

jhm xd

Oh Tartu jumalad küll...
Ma võtan ennast nüüd kokku ja üritan mitte närvi minna.



GRAMMATIKA!

Mulle kui grammatikanatsile käib seegi närvidele, kui keegi kirjutab "aitäh" asemel "äitah". Rääkimata veel sellest siin.
Kirjutusprogrammidel on olemas õigekirjakontroll (WordPadil ei ole, aga WordPad on jobu ka) ning kui sul on juhtumisi seesama jobu WordPad, siis on võimalik lisada veebibrauserile õigekirjakontrolli widget (jah, tänapäeval saab isegi Internet Explorerile seda lisada).
Ja alati on olemas teised inimesed, kes saavad sulle öelda, et Edwu on kõige imelikum hüüdnimi, mida ma kuulnud olen, numbrid üks kuni kümme kirjutatakse sõnadega (tavaliselt) ja igasugu muid õigekirjaasju.

Tühikud. Jeebus. Punkti ja koma ette ei käi tühikut. Punkti ja koma järel käib tühik.
"Tegime on rusikate asja." Meh? Sellel lausel (nagu mõnel teiselgi) puudub loogiline mõte.
Seda võiks ka teada, et lause alguses on suurtäht.
Emoticone/smiley'sid tegelikult proosatekstis ei kasutata. Jätavad väga ebaprofessinaalse mulje.

*ei kommenteeri nimesid, sest üritas ükskord oma tegelasele nimeks panna Regan Oceanic Candle*




Jutu sisu?

Ma olin kogu lugemise aeg täiest "wat the fak". Kõiksugused kirjeldused puudusid, dialoog domineeris (<- viga, mida ma enda juures parandada püüan).
Sündmustik läks KOHUTAVALT kiiresti. Kohutavalt. Kohutavalt...
Oleks võinud rohkem lõike teha (loe: tühje ridu lõikude vahele jätta), oleks natuke ladusam olnud. Praegu oli kõik ühes puntras.

Vampiirid. Jälkus. See on küll siin üks väga erapoolik arvamus tegelikult. Ma ei kannata vampiire. Eriti selliseid, kelle nimi on Edward. O_O

Lõpust ei saanud ma üldse midagi aru, ausalt. Lihtsalt ei saanud.



Ma palun väga vabandust, kui ülaltoodud materjal tundub solvava või mõne muu asjana, aga see on puhtalt minu arvamus ja ma üritan ainult aidata.


P.S.: Ei, see hunnik kriitikat ei ole aprillinali.
P.P.S.: Ma olen natuke külmetanud. Külmetused kipuvad mind kurjemaks tegema.