2012.

21.


Pealkiri: Kuritöö ja karistus

Autor: Fjodor Dostojevski

Lehekülgede arv: 523

Sisu: Romaani peategelane endine üliõpilane Rodion Raskolnikov elab äärmises vaesuses. Ta on näljas, pesemata ja räämas, riided on tal seljas räbaldunud, tema vilets toake sarnaneb vähe inimese eluasemega. Viibides päevade viisi oma toakese üksilduses, küpsevad tema peas kõige fantastilisemad plaanid. Ta otsustab tappa liigkasuvõtjast vanaeide -- vastikuse ja kurjuse kehastuse.
Sooritanud kuritöö, rüvetas Raskolnikov koos sellega ka oma hinge ja kaotas oma rahu.
Kirjaniku sõnade järgi on hingepiinad kõige rängemaks ja kohutavamaks karistuseks.

Minu arvamus: Noooooo... parem kui Madame Bovary. Tegelikult oli see üldse päris normaalne raamat. Vähemalt mõnda aega. Ja mõned seigad. Tegelikult lootsin ma, et peale selle vanaeide tapmist on ta pisut aega segaduses, kuid saab sellest kiirelt üle ja hakkabki seejärel väikestviisi sarimõrvariks ning hakkab niiviisi elama rikast ja toredat elu. Aga ilmselgelt niiviisi ei läinud, mis on loomulikult ääretult kurb. Kuid see selleks. Kuskil pool raamatut läks mul lihtsalt kaotsi, sest mul oli täna lugemiskontroll ja eilse seisuga oli mul veel 300 lehekülge lugeda. Ehk asi läks kiireks. Tänu mu piltmälule suutsin ma ka selle läbi lugeda niiöelda diagonaalselt, silmadega mööda ridu minnes. Nii et yay for me. Aga ei - kohustusliku kirjanduse kohta täitsa loetav raamat. Oleksin seda täitsa nautinud, kui see nii pikk poleks olnud.

Hinne: 6/10

22.


Pealkiri: Jutustused (Minu poolt loetud: "Palat nr 6", "Jonõtš, "Inimene vutlaris", "Daam koerakesega")

Autor: Anton Tšehhov

Lehekülgede arv: 95

Sisu: Novellid: Kiri õpetatud naabrile; Rõõm; Naela otsas; Tossike; Mõistatuslik iseloom; Ametniku surm; Paks ja peenike; Kameeleon; Hobuse nimi; Roimar; Unter Prišibejev; Kurbus; Griša; Vanka; Vaenlased; Magda tahaks; Palat nr. 6; Maja ärklitoaga; Inimene vutlaris; Karusmarjad; Juhtum praktikas; Jonõtš; Daam koerakesega; Pruut.

Minu arvamus: Üks kahepäevane kohustuslik kirjandus siis.. Pidime neli antud novelli läbi lugema. Nojah. Ütleme nii, et vägap ositiivne, et tegu oli sellise kiire lugemisega. Kui nüüd võrrelda neid nelja, siis.. Ma ei tea, kas asi on tõlkes või ei, kuid "Jonõtš" ja "Daam koerakesega" olid minu jaoks paremini loetavad (neil kahel oli teine tõlkija kui kahel ülejäänul). Sisu poolest meeldis mulle "Jonõtš" kõige rohkem, ülejäänud olid pisut lambised ja tekitasid selliseid pisut vastakaid tundeid. A la "mismõttes sellel selline sõnum on?" jne.

Hinne: 6/10

23.


Pealkiri: Mina olin siin

Autor: Sass Henno

Lehekülgede arv: 318

Sisu: Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest.
Mõned on pidanud seda rohkem musta raha teenimise õpikuks. Teised leiavad, et raamat on eelkõige huvitav lugemine emadele ja isadele, kel pole õrna aimugi, mis diile tegelikult rajooni garaažide vahel tehakse.
Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemide ja tegelastega tänapäeva eesti noored kokku puutuvad.

Minu arvamus: Mida kuradit. See on üks wtf'maid raamatuid, mis ma üldse lugenud olen (tegelt Dali' "Geeniuse päevik" on veel wtf'im). Igatahes. Ma vist ei oskagi reageerida. Või oskan ka. Ühest küljest oli seda loomulikult hea lugeda, sest tekst ei vajanud süvenemist ja oli kenas lihtsas eesti keeles (niivõrd-kuivõrd, eksole), aga selle sisu.. Seriously? Ma pidin selle Sass Henno kohe üle guugeldama. Ses suhtes, et.. kes tuleb sellise idee peale kirjutada raamat, mis on täis roppusi selle sõna kõige otsemas tähenduses? Okei, ükskõik kes võs selle idee peale tulla, pigem oleks vist küsimus, et - kes kirjastab selliseid asju?! Nojah, see Henno on muidugi Vikipeedia järgi eriti haritud inimene, nii et jah.. Ma vist siiski endiselt olen segaduses. Igatahes vaatasin ma täna sellest filmi ka ja noooo... eks see oli isegi päris enam-vähem sarnane raamatule (loomulikult olid need kaks "haripunkti" filmis täiesti olemas), kuigi mis mull filmi juures kõige rohkem ei meeldinud, oli see, et kõikide välimused püsisid samad. Eriti veel Rassil, kes Olari "sa näed sitt välja" ütlemise ajal täpselt samasugune paistis nagu päev varem. Selles suhtes, et - raamatus sain ma küll aru, et nad nägid kõik tihti välja nagu ehtsad narkarid. (Ja siis veel norimisi nagu see, et Rass müüs oma nahktagi maha ja käis Mõssa sulejopega, nii et wtf? ja Hanna oli ju orantšide juustega. ja kõige tähtsam - kooli WCs oli peeglile(või seinale?) kirjutatud "MINA OLIN SIIN" ju!!!)

Hinne: 4/10

24.


Pealkiri: Pygmalion

Autor: George Bernard Shaw

Lehekülgede arv: 82

Sisu: Based on classical myth, Bernard Shaw’s Pygmalion plays on the complex business of human relationships in a social world. Phonetics Professor Henry Higgins tutors the very Cockney Eliza Doolittle, not only in the refinement of speech, but also in the refinement of her manner. When the end result produces a very ladylike Miss Doolittle, the lessons learned become much more far reaching.

Minu arvamus: Just saying, et kuigi sisu on inglise keeles välja toodud, siis tegelikult lugesin ma seda eesti keeles. Ma lihtsalt ei leidnud ühtegi eestikeelset head minikokkuvõtet ja loomulikult ei viitsi ma ka ise kirjutada.
Eniveis. Tegu oli üllatavalt hea raamatuga. See oli nii lihtne, lõbus, tekitas head tuju lugemisel ja hoidis endas isegi midagi sellist, mis ei lasknud mul igavusse surra. Ehk igati tore raamat. Selle õppeaasta kohustuslikest kirjandusest siiamaani kindlasti parim. Võib-olla on see ka tänu sellele, et me saime siinkohal raamatu ise valida ette antud nelja kirjaniku seast. Mis mulle ei meeldinud, oli lõpp. Või pigem selle liiga varajane tulemine. Ma ikka lootsin, et mingi pool raamatust tuleb lovestoryt ka, aga eiii.. Ikka oli vaja teha mingi püänt või asi sinna lõppu.

Hinne: 8/10

Aastal 2012 lugesin ma 24 raamatut ja 8490 lehekülge.
Rohkem kui eelmine aasta, yay!