How does it feel to know you're everything I want?

Charlotte Harper Payne

„Ma ei suuda uskuda, et sa seda tegid, isa“ ütlesin talle. „Sa oled 18 ja pole Norrast väljaspool käinud. Tirts, see ei ole ju normaalne. Sa tahtsid reisida, niisiis ma proneerisin Sulle ja Naomile piletid Inglismaale. Kullake, ole nüüd õnnelik selle üle, eks. Te lähete mu venna pere juurde mõneks ajaks. Sina pole neid kunagi näinud aga nad on lahedad inimesed“ jutustas isa mulle, „jajah, muidugi. Mis iganes Sul öösel paremini magada laseb, paps“ hakkasin naerma. „Kõik on aetud, Su sõbranna on sellega nõus ja tema vanemad ka“ „see on väga tore, aga ma lähen siis pakkima“ naeratasin talle, tegin kiire kalli ja läksin kõrvaltuppa pakkima. Helistasin korra ka Naomile, kes oli vägagi vaimustuses meie pisikesest reisist. Nojah, eks ma pean siis ise ka selle üle rõõmustama.

Ma peaksin vist pisut endast ka rääkima. Nii, ma olen Charlotte Harper Payne. Tavaliselt öeldakse Char. Ma olen 18-aastane ning elan Norras koos oma isaga. Kahekesi. Minu isa suri aastaid tagasi, enne kui paps ja emps abielluda said. Ma igatsen teda, kuid samas... keegi ei oska ju igatseda midagi mida tal kunagi olnud ei ole, eks. Isa on mind kasvatanud mõlema eest. Muidugi, see oli imelik aeg kus mul esimesed... naiselikud jooned tekkisid. See oli raske nii isale kui mulle, kuid õnneks on mul parim sõbranna Naomi Beatrice Smith, me oleme sõbrannad olnud 18 aastat ehk kogu meie mõlema elu, kelle ema aitas meid papsiga hädast välja. Minu isa ja tema ema nagu käivad või midagi. Aasta aega juba. Me Naomiga loodame, et nad abielluvad ja teevad meist ametlikult õed. Olen teistsugune tüdruk kui mu parim sõbranna. Nimelt, mina armastan seigelda ning jalgpalli. Misteha, olen oma isa laps. Kuid Naomi on selline naiselikum, talle meeldivad kingakesed, meik ning kleidid. Ema laps, kohe näha. Aga see on vist kõik. Küsimusi? All pool, eks.

„Nonii, ongi aeg pisike“ ütles isa kui ta meid Carolinega ära saatma tuli. „Ära nüüd vesistama hakka, paps“ hakkasin naerma, „ja vaata, et sa ta siis ära võtad“ lisasin ja nõksasin [autori märkus: mis kuradi sõna see veel on? ] peaga Caroline'i suunas. „Jajah“ „ilusat suve“ ütlesin ning kallistasin teda uuesti. „Sulle ka“ vastas ta ja tegi mulle laubale musi. „Vaata, et sa 'jah' ütled“ ütlesin siis Caroline'le ja tegin tallegi kalli. „Muidugi, ja helistan esimese asjana teile. Mul juba Naomiga kõik kokkulepitud“ hakkas naine naerma. Isa pani oma käe talle ümber. Armsad. „Okei, me siis lähme“ lisasin ning tirisin Naomit käest, et ta juba tuleks. Ta saatis neile veel ühe õhusuudluse.

„Ma ei suuda ikka veel uskuda, et me seda teeme“ kilkas Naomi, „ära nüüd üleliia rõõmusta, see on lihtsalt reis, eks“ hakkasin naerma. „Ma tean, aga sellest tuleb meie elu parim reis. Ma tunnen seda“ rääkis ta. „Ma ka“ vastasin ning naeratasin talle. Sellest reisist tuleb veel midagi head, suurepärast.

„Palun kinnitage turvavöö, me oleme jõudnud Londoni lennujaama kohale. Maandumine viie minuti pärast. Ilusat siin viibimist“ rääkis naine lennuki eesotsas mõne tunni pärast.[/center]

Ma ei tea mis te sellest arvate :) Aga ma loodan, et meeldib :) Palju kommentaare siis, eks

Aga mina ootan uut osa, hetkel ei tea veel väga midagi arvata. :)

Ütleme nii, et seegi väga hea Ja ega esimese osa kohta ei saagi kohe midagi arvata... see pigem selline sissejuhatus või midagi :)

Naine lennuki eesotsas on stjuardess. Kuigi pole vaja geenius olla, et aru saada, et keegi suvaline seda öelda ei saa. Lihtsalt kerge märkus...

Nii. Algus on iseenesest hea, teatud juhtudel mulle meeldib selline järsk algus. Aga siiski, see osa on nii lühike, kõik on kuidagi liiga kiire. Ja see teine lõik rikub rütmi. See on kuidagi nii järsk seal lihtsalt. Ja nii vales kohas. Kogu see info tuleks välja ka jutu sees...

Ja osa oli lühike ka. Aga ma hetkel jään siiski järgmist ootama.

Ma tean, et stjuardess, aga öösel kui ma seda kirjutasin siis ma pean punastades mainima, et e i tulnud meelde see sõna.

Ma mõtlesin tegelikult päris kaua, et kas ma panen selle tutvustuse sinna või ei, aga kuna ma lugesin siin teiste juttude kommentaare siis seal päris mitmes kohas nuriseti, et ei ole tutvustust, niisiis panin selle sinna. Uus osa tuleb kindlasti pikem kui see, praegu töötangi selle kallal. Aga aitäh pika kommentaari eest :)

Ilusam ja loomulikum on, kui see tutvustus aja jooksul välja tuleb. Ja noh, mingil määral nagunii hakkab lugeja enda fantaasia looma tegelastest pilti jnejnejne.

Muidugi muidugi, kui väga häirib siis võin ära lõigata :) See ei ole ju probleem

Mina ootan samuti uut osa, esimese kohta ei oska veel miskit öelda :)

Loodan, et meeldib :)

Teine osa:

„Hei, Sina oled vist Charlotte, eks“ ütles mingi naine minu juurde tulles. „Amn, jah. Ja Sina oled vist Amie“ ütlesin naeratades, „viimati kontrollides küll“ naeris too. Tutvustasin ka Naomit ning Amie't üksteisele. Viimane on tõesti lahe naine nagu mu paps pajatas.

„Teil on väga ilus maja“ ütlesin imetledes kui nende majani jõudsime. „Ma tänan, Collinil on selle üle kindlasti hea meel, et sa nii arvad“ naeratas naine. Astusime autost välja. „Ema, poisid tulevad meile“ hüüdis mingi poisihääl toast. Välja astus Liam Payne, mu nõbu nagu ma olen aru saanud. „Appi, see on ju Liam Payne. Niiet see ongi tõsi, Sa oledki TEMA sugulane“ sosistas Naomi mulle elavalt kõrva. „Ja siis?“ küsisin, „ma ju teadsin seda varemgi, ma lihtsalt ei teadnud, et me just nende juurde tulime“ lisasin siis.

„Sina oled vist Charlotte“ ütles Liam minuni jõudes, „Liam, eks“ vastasin siis ja kallistasin teda vastu. „Naomi, Liam. Liam, Naomi“ tutvustasin neid omavahel. „Ma olen suurim fänn“ kilkas Naomi. „Ääm, aitäh, ma arvan“ hakkas Liam naerma. „Liam“ ütlesid poistehääled segamini, kes aiast sisse astusid. Naomi pigistas mu kätt kõvemini. Ta oleks vist karjuma hakanud, kui mind siin poleks olnud.

„Niisiis, need on mu parimad sõbrad: Harry, Louis, Niall ja Zayn“ osutas Liam poistele. „Tema“ näitas minu peale, „on minu sugulane Norrast, Charlotte. Ja tema“ näitas minu parima sõbranna peale, „on Tema parim sõbranna, Naomi“ „Tore tutvuda“ ütlesin poistele, „kas sa porgandeid sööd?“ küsis Louis esimese asjana. „Kui ma Sind tahan, siis pean vist jah ütlema, või mis?“ küsisin õrritavalt, „urr“ sosistas Naomi mulle kõrva. Hakkasin naerma, mille peale poisid mind imelikult vaatasid. „Ärge küsige“ vastasin neile naerdes.

„Äkki me võiks nüüd meie kohvrid sisse viia?“ küsisin seejärel, „ohjumal, ma lausa unustasin, et te siin esimest päeva olete“ lõi Liam omale õrnalt vastu pead käega. „Ära põe, teiega oli tore siin olla, seni kuni jube palav hakkas“ patsutasin õrnalt talle õlale ja naeratasin. „Lähme viime teie asjad siis sisse, kaunitarid“ ütles Harry ja võttis ühe meie kohvritest. Sama tegid ka teised poisid kuni kõik said ühe, või isegi kaks. „Kuulge, me mõtlesime, et kuna meie viimane tuur on selleks aastaks läbi ja meie mänedžer ütles, et me natuke vabaks ka võtaks, siis võiks randa minna või midagi, sest peale märtsi, siis kui tuur lõppes, on meil ainult kontserdid, pildistamised ja sellised asjad olnud. Me vajame ka puhkust ju ja seda koos parima sõbra sugulase ning tema parima sõbraga veeta... mida veel tahta?“ rääkis Niall pika loo ära, vaatasin korra Naomile otsa, kes vaikselt noogutas. „Okei, me oleme nõus aga me lähme pakime natuke asjad lahti ja siis sätime, et umbes tunni pärast siis?“ küsisin, „sobib, nii, praegu on kell 10.46, teeme 12?“ küsis Harry.

Noogutasin ning siis aitasid poisid meie kohvrid üles tuua. „Me loodame, ema ja isaga, et teile sobib see, et te ühes toas olete. Me võime teid eraldi tubadesse ka panna, kui soovite“ muretses Liam, „mh, ära põe, see on täiuslik“ naeratasin, „aga kobige välja nüüd“ tegi ka Naomi esimest korda suu lahti. Poisid naeratasid ja astusid uksest välja siis.

„Ma ei suuda seda uskuda“ kilkas Naomi, kui uks kinni oli pandud. „Lahe jep, aga pakime nüüd“ Tuba oli väga armas. Seal oli kaks voodit, telekas, tualett-laud ja üks suur garderoob, üks uks viis ka meie oma vannituppa. Õigepea olid igalpool meie asjad. Vajusime mõlemad oma vooditele, „huuh, nüüd on meil täpselt pool tundi, et sättida“ ütles Naomi. „Hakkame pihta“ lisas siis.

Juuksed panime mõlemad suhteliselt kõrgele ja lohakasse krunni ja meiki me otsustasime ainult nii palju teha, et veekindla ripsmeduššiga ripsmed ära värvida. Ei midagi muud. Selga panime mõlemad kleidid. Ma oleks heameelega pannud šortsid ning topi, aga Naomi sundis mind kleiti panema. Ta arvab, et ma peaks naiselikum olema aga ta teab väga hästi, et ma olen täiesti isa laps.

„Nii, nüüd me oleme valmis“ õhkas Naomi, „mhmh“ nõustusin. Me nägime tõesti ilusad välja. „Ohoh, me oleme ikka eriti täpsed. Kell on 11.58“ hakkasime mõlemad naerma. Läksime siis alla. „Ilusad“ ütles Harry flirtivalt. „Me täname“ rääkis Naomi meie mõlema eest.

Rannas me läksime sellise poole peale kus polnud teisi inimesi... Muidu ei saaks poisid üldse rahus olla. „See on meie salakoht“ ütles Liam, „jep, siin me saame fännidest rahu“ lisas Zayn. „Kas ma lähen siis tagasi tavalisse randa?“ hakkas Naomi naerma. „Ei, ei“ ütles Niall kiiruga. Naomi hakkas punastama, ma oleks ka hakanud, kui keegi mind niimoodi vaataks nagu Niall Naomit.

„Tulge ka vette“ hüüdis Naomi mulle ning Louisele. Meie istusime rätikute peal ja nautisime päikest. „Täna õhtul ööklubisse?“ küsis Louis minult selleasemel, et Naomile vastata. „Mulle sobib, aga kas Harry ei ole mitte 17? Ta ei saa sisse ju“ küsisin, „me lähme niiöelda meie klubisse. Seal me oleme esinenud janii. Me kõik saame tasuta sisse“ naeratas Louis. Noogutasin, „lahe“. „No, mis sebite?“ küsis Liam kes meie juurde astus. „Kutsusin nad klubisse õhtul“ vastas Louis talle. „Ja mina nõustusin, aga ma ei tea Naomi kohta“ lisasin. „Ma olen päris kindel, et ta on nõus“ ütles Liam ja näitas näpuga vaikselt Naomi poole, kes Nialliga vees möllas. Nii armsad. Blondid ja N'id. Naeratasin, „väga hea“ lõin vaikselt käsi kokku.

[autori märkus: mängu seisud on kõik välja mõeldud] Siis hakkasid poisid mingist jalkamängust rääkima. „Jep, Manu võitis 3-0“ ütles Liam. „Tegelikult on see vale, sest, et Põhja-Iirimaa kahte väravat ei loetud“ ütlesin vaikselt. „Oota, kas sa kommenteerisid jalgpalli praegu?“ imestas Louis, kehitasin õlgu: „ju vist“ „Kus tead, et asi nii oli?“ küsis ta, „isa on jalgpalli kommentaator ning kommenteeris seda mängu ka. Ma vaatasin seda ise telekast. Räägite ikka sellest üleeilsest mängust, eks“ olin segaduses. Poisid noogutasid, „lemmiktiim ja lemmikmängja?“ küsis Louis. „Lemmik tiim on vaieldamatult Primeira Liga, Portugali esiliiga ning lemmikmängja on ma arvan, et Messi või siis Kaká. Teil?“ küsisin naeratades, poisid ütlesid ka oma lemmikud ning siis me läksime jalgpalli teemal edasi.

„Millest räägite?“ küsis veest just välja tulnud Niall, koos Naomi ning Zayniga. „Jalgpallist“ vastasin, Naomi oigas. „Lõpeta juba ära“ hakkas ta siis naerma, naeratasin talle hammastega vastu. „Mis teeme nüüd? Ma ei viitsi enam rannas olla“ vingus Naomi. „Jah, me olime siin juba tõesti tund aega“ hakkasin naerma. Tema aga näitas mulle sellepeale keelt. „Õhtul klubisse?“ küsisin temalt, mille peale ta noogutas. Ei imesta.

Praeguseks jõudsime juba tagasi koju, kus meie Naomiga sättima hakkasime. Seekord tegime mõlemad päris tugeva meigi, okei, tema tegi meile mõlemale. Üle terve meie toa kõlasid One Directioni laulud ning meie mõnus parfüüm.

Mulle meeldiks seda edasi lugeda. :)

Kuid sa lähed kuidagi hästi kiiresti igast kohast üle.. Kõik juhtub nii kiiresti koguaeg.