Kristiina Elu

1. osa

Ühes pisikeses majas elas Kristiina. Talle meeldis maalida, laulda ja tantsida. Ta lõpetab kooli. Ema, isa elavad Ameerikas. Kristiina tahaks ka Ameerikasse minna, aga tal ju vaja kool lõpetada ja särki värki.
Ühel päeval läks ta ühikasse ja nägi oma boyfriend Mihklit. Neiu jooksis nägu naerdes temani ja äkki nägi, et Mihkel keeras selja Kristiinale. Kristiina armastas teda tohutult ja nüüd see asi, selle peale tulid tal pisarad silma.
Kui tunnid lõppesid läks Kristiina ühikasse. "Homme viimane koolipäev, Jehuu!" hüüdis Kristiina kui oma ühikatuppa sai. Tal rippus seinal Mihkli pilt ning seda vaadates, tulid tal pisarad silma. Neiu muutus kurvaks. Ta proovis Mihklile helistada. Ta võttis vastu, kuid Mihkel ütles midagi väga kurba asja Kristiina jaoks : "Ma armastan Tiinat. Hüvasti!"
Seda kuuldes hakkas Kristiina nutma nii, et ei rääkinud terve õhtu midagi. Need tüdrukud, kes olid tema ühikakaaslased muutusid murelikuks ja arvasid, et kutsuvad Kristiina peole, kuhu läksid enamus tüdrukud ühikast. Kristiina ütles seepeale : "Maitea, Äkki Mihkel ... tuleb ka sinna ... peole. Tiina kuulis seda koridoris, sest uks oli lahti. Tiina tuli Kristiina juurde ja ütles : "Ma võin sulle Mihkli tagasi anda." Kristiina naeratas.
"kuid ma ei saa, sest ma armastan teda ka ..." Kristiina muutus jälle kurvaks ja pisarad hakkasid juba tulema.
Siis järsku tuli uksest sisse ...
__
Kes tuli uksest sisse sellest juba järgmises osas.

2. osa

Järsku tuli uksest sisse Mihkel. Kristiina tahtis talle sülle hüpata aga hoidis seda tagasi. Tiina arvas, et ta tuli tema juurde aga tegelikult mitte, ta tuli Kristiina juurde. Mihkel istus Kristiina kõrvale ja sosistas talle kõrva sisse : "Ma armastan sind rohkem kui Tiinat." Selle peale Kristiina tahtis talle musi teha aga Mihkel ütles "Mitte siin! Lähme peole!" Kristiina tõusis püsti ja läks riidekapi juurde. Leidis ühe kauni kleidi mille kinkis Mihkel talle sünnipäevaks. "See on imeilus!" ütles Kristiina ja tegi Mihklile kalli.
Peol oli palju inimesi, kõva muusika ja head söögid. Kristiina küsis hästi kõvasti muidu ei kuuleks Mihkel midagi : "Kas nüüd?" "Mida?" Küsis Mihkel. Kristiina küsis veel kõvemini : "Kas nüüd?" Mihkel võttis tast ümbert kinni ja hakkasid suudlema. Kristiina arvates oli see kõige parem suudlus.
Järgmine päev. Kristiina ja Mihkel läksid koos kooli hoides käest kinni. Aga Tiina nägi seda ja tõmbas oma ekspoisi täpselt Mihkli nina ette ja nad suudlesid. Mihkel lükkas Tiina eest ära. Koolis hüüdis direktor Klimp : "Kristiina Roos!" Kristiina oli rõõmus ja läks direktori juurde, et tunnistus kätte saada. Ta tänas ning läks ja istus oma kohale tagasi. Viieteistkümnendana hüüti : "Mihkel Sarv!" Mihkel läks. Peale kooli läksid kõik koju. Mihkel läks Kristiina poole.
Õhtul hakkasid nad filme vaatama, krõpsu sööma, kokat jooma jne.
Siis küsis Kristiina : "Kas sa jääd siia ööseks?"
"No kui ma tüli ei tee!" naeris Mihkel. Mihkel ja Kristiina magasid ühes voodis.
Hommikul keegi tilistas uksekella ja siis läks Mihkel avama, seal seisis ...
__
Kes seal seisis saate teada järgmises osas.

3. osa

Hommikul keegi tilistas uksekella ja siis läks Mihkel avama, seal seisis Tiina.
Mihkel ütles vaikselt : "Mine ära!" "Miks sa mulle nii tegid, Mihkel?" küsis mureliku näoga Tiina, kel hakkasid pisarad jooksma. "Ma armastan Kristiinat!" ja pani ukse vaikselt kinni.
Kristiina kuulis ja läks vaatama mis toimub, aga siis ta nägi et Tiina ja Mihkel suudlevad. Kristiina muutus kurjaks ja karjus "Minge mu majast minema!!Mihkel, ma arvasin ... aga sa petsid mind, mine minema!!" Mihkel üritas öelda : "Tema hakkas suudlema minuga, ma tahtsin ta ära tõugata aga ..." Mis aga?" küsis kuri Kristiina. "Aga ma ei saanud, sest ta hakkas uuesti suudlema" ütles murest murtud Mihkel. Kristiina teadis, et Mihkel armastab teda ja tegi talle musi mitte suudluse ja ütles : "Okei, ma usun sind, aga teeme nii, et kui keegi alati tilistab uksekella vaatame august ja kui on Tiina, siis ei ava ust." Mihkel nõustus.
Kuu aja pärast ärkas Kristiina seljavaluga. Ta läks peegli ette ja mis ta nägi? Tal oli väike kõht ees. Ta oleks rõõmust lakke hüpanud aga ei hakanud, äkki kukub maha suure mürtsuga.
Kui Mihkel ärkas tegi Kristiina talle kohvi ja omletti. Ning siis kui Mihkel sööma hakkas ütles Kristiina : "Ma olen ... rase!" Mihklil läks toit kurku ja hakkas köhima. "Ma olen ülirõõmus!" ütles Mihkel siis kui köhimine üle läks.
Mihkel läks tööle alles pool kaks sest ta ei tahtnud vara minna. Nimelt Mihkel töötab poes. Ta helistas hommikul parimale sõbrale - Toomasele, et ta hommikul hakkama saaks. Mihkel jõudis pool üheksa tagasi ja Kristiina oli talle kana ja šampust ostnud, muidugi tema ei joonud.
Ja üheksa kuu pärast sündis ...
__
Kes sündis saate teada järgmises osas.

4. osa

Ja üheksa kuu pärast sündisid ... Kaksikud! DJ ja CJ. Ehk tüdruk ja poiss.
Vanemad olid nii rõõmsad selle üle. Järgmisel hommikul küsis Mihkel Kristiinalt : "Kas sa tuled mulle naiseks?" "Jaajaajaaa!" karjus Kristiina. Ja järsku võttis Mihkel temalt ümbert kinni ja suudlesid. Kristiina imetles nädal aega oma sõrmust ja oli üliuhke, sest Mihkel kinkis häästi vana sõrmuse ja see maksis üle tuhat Euri, Kristiinat see ei häiri, et see nii vana on.
Hommikul tegi ema Kristiina muna ja salatit. Mihkel kiitis seda ja sõi ruttu toidu ära, muidu jääb ta tööle hiljaks.
Enne seda kui noor isa tööle läks tegid nad ühe musi. Kristiina pidi nüüd tütrele ja pojale piima andma.
Pärast kui noor isa koju tuli, oli tal Kristiinale ja lastele üllatus! Nimelt ... KOERAKUTSIKAS. Mihkel teadis, et Kristiina tahab koera ja nüüd läks noore ema unistus täide.
Aasta pärast oli laste sünnipäev ja siis oli ka nii ilus ilm, et nad läksid randa.
DJ ja CJ olid nii nunnud. Kõik sõbrannad ütlesid seda igatahes. Lastele ehitati juba oma toad valmis. DJ magas isa, ema toast paremal pool ja CJ vasakul.
Kutsikas ... tema nimeks sai Chick ja tema magab enamasti ikka vanemate jalgade juures.
Ja mis ime, kuue kuu pärast oli jälle Kristiina rase.
Ühel õhtul helistasid Mihklile klassivennad ja kutsusid ta peole. "Mine, ma saan hakkama!" ütles Kristiina andes CJ'le piima. Mihkel läkski.
Järgmisel päeval nägi Kristiina, et Mihklit pole kodus. Ta helistas talle, aga ta ei võtnud vastu. Ema muutus kurvaks.
Ühest helistas talle ...
__
Kes helistas, saate teada järgmises osas.

Kuule, ma tahan teada, kes talle helistas!

Uut!

Haha
Tore, et ootad :)

Naughty : Haha
No vaatame, mis juhtuma hakkab
Jah, läheb edasi
Mmm
Natuke solvasid, aga noh, vabandus vastu võetud
Cool, et ootad

Nastik : No, aga mulle äkki meeldib.
Mmm
Jaa, ma olen üpris noor, 10 :)

Mulle ka ei meeldi..

Aga kuna sa oled suhteliselt noor jah, siis sa võid hakata väga hästi kirjutama. Tulevikus ma mõtlen, kui sa ikka kavatsed ennast sellel alal arendada.

Nastik : Nojah
Jah, ma juba 7 aastaselt kirjutasin

Cilen : Kahju siis
Arendan, arendan .

5. osa

Ühest helistas talle Mihkel, puri purjus. Ta ütles : "Sorry, ma lähen *luksub* või täh ... *luksub* ...endab, ma juba *luksub* olen Sami *luksub* juures. Homme tul... *luksub* ...en" *pani toru ära*
Kristiina oli Mihkli peale pettunud, ta lubas, et tuleb enne poolt kahte koju, aga nüüd ta ei tulegi. Kristiina mõtles. Ta mõtte segas vahele CJ kes oli ärganud. Neiu läks CJ tuppa ja võttis sülle, ning sosistas : "Issi ei tule täna koju, ta läks sõbra poole ja jääb ööseks." CJ hakkas nutma, sest ta tahtis piima, ja nii noor ema pidigi tegema.
Varsti ärkas ka DJ, kellel oli mängu tuju, jah, öösel.
Kristiina ei saanudki täna magama, ta istus diivanile ja hakkas ajakirja "Cosmot (?)" lugema.
Varsti jäi ta magama. Ärkas pool neli ja lapsi polnud enam elutoas, Ketu muutus murelikuks. Ta käis kõik kohad läbi ja läks ka igaksjuhuks Chica tuppa, ja mis? seal nad olidki, magavad koerakuudis, Chick aga vaiba peal . Nüüd võis Kristiina uuesti magama minna.
Hommikul ärkas Kristiina ja toas oli vaikus. Ta vaatas, lapsed magasid.
Tüdruk läks kööki ja tegi endale müslit, järsku tuli sisse Mihkel, kaine.
Ketu ja Miku kallistasid. Järsku kuuldi kisa, vanemad pidid laste järgi jooksma. Miku võttis CJ ja Krissu võttis DJ.
Kolme aasta pärast oli nii, et CJ ja DJ olid juba nelja aastased. Mihkel ei käi enam nii hiljadel pidudel, sest tal tuli vabandada kaks päeva.
__

Okei, igav? Kommige!!

Kriitikat saad.
Esiteks, osad on liiga lühikesed. Tee pikemad osad!
Teiseks, kirjelda rohkem. Kirjelda sündmuspaiku ja kirjelda tegelaste emotsioone.
Tee pikemad ja ilmekamad laused.
Näiteks:
Tüdruk läks kööki ja tegi endale müslit, järsku tuli sisse Mihkel, kaine.
Seda saaks ka öelda nii:
Kui Kristiina oli lapsed ära kontrollinud, otsustas ta endale midagi süüa otsida. Ta sõi
parasjagu müslit, kui kuulis esikus mingit lärmi. Õige pea astus kööki Mihkel kes tundus nüüd üsna kaine olevat.
Seda saaks veel paremini, ma tõin lihtsalt näite.
Aeg läheb väga kiiresti. Viie osaga on juba lapsed ja naine uuesti rase.. Tavaliselt pole viie osaga isegi esimese suudluseni jõutud.
Aga jätka ikka, areng on juba märgatav!

Ma olen täiesti nõus Hippiga. Väga sisukas ja abistav kommentaar.

Tõesti sa pead oma lausetega midagi ette võttma. Võta kasvõi eesti keele õpik lahti ennem kui sa kirjutama hakkad ning õpi sealt ühtteist luseehituse kohta.

Ning kui ma nüüd seda osa hoolega lugesin, siis täheldasin veel ühe väga suure vea sinujuures, kusuures see ei ole sinuvanuse inimese puhul mingi ime, aga kui sa edaspidi ikka korralikke jutte valmis tahad kirjutada, siis tea, et see hakkab juttudes häirima. Nimelt sa ei kääna sõnu õieti.

NT:Mihkel ei käi enam nii hiljadel pidudel, sest tal tuli vabandada kaks päeva.

Võiksid endale ennem lause kõva häälega ette lueda ja kuulata, kas see kõlab ilusasti. Kui ei siis tea, et on vaja midai parandada. Antud juhul oled sa sõna hilja minumeelest selles lauses lausa kuritarvitanud.

Võiks olla: Mihkel ei käi enam nii hilistel pidudel, sest tal tuli vabandada kask päeva.
Või siis, et Mihkel ei käi enam nii hilja pidudel, sest eelmine kord pidi ta vabandama kaks päeva. vms.

Siis pikkus. Okei keegi ei saa sundida sind kirjutama meeletult pikki osasi, aga sinu osad on tõesti lühikesed. Seega võiksid sellelele mõelda, sest hetkel võin kindlalt väita, et minu luuletused on ka pikemad kui sinu üks osa.

Muidu edu sulle edaspidiseks!

Hippi : Ma eile ei teinud nii pika osa, sest mul hakkas uni peale tulema
Okei, tänx
Ohh, nagu mdea, kirjanikuna kirjutasid seda, tavaliselt on niii raamatutes
Tänx !

Naughty : Ok, järgmine kord tean
Aaa, praegu kui ma lugesin, oli natuke jah, imelik
Haha
Tänks!! :)

Aeg läheb väga kiiresti. Laused on kohati imelikud. Too pisut põnevust ka sisse.

Virsik : Okei, järgmine kord tean :)

6. osa

Laupäev. Kristiina läheb poodi süüa ostma, kuna söök on otsa saamas. Ta võttis Chica kaasa. Mihkel aga hoolitses laste eest. Järsku tilistas keegi uksekella ja seal oli politsei. Mihkel viis lapsed magamistuppa ja kutsus seejärel politsei sisse. "Mis juhtunud on?" küsis Mihkel, ta sai aru, et midagi halba on juhtunud.
"Teie naine, Kristiina, ta jäi auto alla..." "Oota, MIDA?" päris masendav isa.
"Oodake, ta pole ära surnud võinii, auto suutis õigel ajal pidurdada aga teie koer, ta sai küll surma. Kristiina on elus, ta on praegu haiglas, tahate vaatama minna?" lausus politsei Oliver.
"Chica ... suri ära ..." Mihklil oli kurb. "Jaa, ikka, ma lähen Kristiinat vaatama, ma kutsun kohe lapsehoidja ja tulen"
"Kas meie autoga või enda?" küsis Oliver "Enda, ainult kirjutage siia *annab paberi* aadress"
"Mhm *võtab pastaka ja kirjutab* " lausus politsei.
"Ma pean uue koera võtma, muidu on lastel igav" ütles vaikselt isa "Mida?" ei saanud politsei aru. "Ahh, ei midagi" naeratas Mihkel, ta tormas telefoni juurde ja valis sugulase numbri, ta töötas lapsehoidjana. Mihkel saatis politsei ära ja läks laste juurde, lapsed olid kuulnud Chicast ja nüüd nad nutsid. "Ma ostan teile uue koerakutsika, ma luban" naeris Mihkel. Varsti kuulis isa esikus kolistamist ja see oli keegi muu kui Stiina, lapsehoidja.
Mihkel andis talle paberi, kus oli kirjutatud, mida ta peab tegema. Ja nüüd ta sai rahulikult haiglasse sõita.

__
Kuidas meeldis? Ma tean, jälle lühike Sorry!

What? Rase naine satub autoõnnetusse ja mees muretseb koera pärast?
Tee pikemad osad! Sa ei pea ju kohe üles panema.
Ja muidu soovitan kõike seda, mida eelmseski kommentaaris kirjutasin.

Hippi : Jah, ta on selline
Ok.

Ee.. Sa kirjutasid, et kuus kuud hiljem oli Kristiina rase, aga siis möödus vahepeal veel kolm aastat.. Mis sellest lapsest sai?

Mõned kirjavead on. Näiteks masendav isa, tahtsid tegelikult öelda masenduses isa?
Need nagu *annab paberi* jne, jutus väga ei sobi. Kirjuta näiteks nii: "Enda, ainult kirjutage siia aadress," lausus Mihkel ning ulatas Oliverile paberi.
Laused jäävad vahel natuke segaseks.
Kirjelda rohkem nende inimeste tundeid ja emotsioone, ära kirjuta lihtsalt, et nad nutsid. Kui rohkem kirjeldaksid, oleks osa ka natuke pikem. : )

Aga mulle meeldis see osa ja eelnevalt öeldu on Sinu edasi aitamiseks, loodan et Sa ei solvu. Ootan jutu jätku ! : )

Keku : Oih, Ma unustasin tõesti lapse ära Muidu järgmises osas saate teada

Virsik : Ok, Tänx, MA TÄNAN SIND kriitikat ju vaja Tore, et ootad

---

7. osa

Kristiina kaotas lapse, jah, te lugesite õigesti ... kaotas, ei tea miks.

Mihkel on haiglas. Ilma lasteta. Ta mõtles, et jääb haigalsse ööseks, arstid lubasid. Miku koukis telefoni pükste taskust välja ja helistas Stiinale. Mihkel lubas Stiinal sinna ööseks jääda, lapsed ju üksi olla ei saa.
Oli kell üks. Isa ärkas. Ta vaatas, kuidas Kristiina magab. Järsku tuli keegi uksest sisse ja ... käis pauk. Kõik haigla juhatajad ja kõik töötajad jooksevad paugu suunas. Jõuavad Kristiina palatisse, number 122. Ja seal lamas maas Mihkel. Üks naine, Grete, jooksis telefoni juurde ja helistas politseile.

Kristiinal on kõik hästi. Mihkel ka nüüd haiglas, jah, ta ei surnud ära. Kaotas natuke verd, aga jäi elama.
Ühel hommikul tulevad külastama Stiina, CJ ja DJ, kõigil on pisarad silmas, kuigi ikkagi rõõmsad, et nad ära ei surnud. Kõigepealt vaadati läbi Kristiina siis Mihkli.

Möödunud on 2 nädalat ehk 14 päeva ja Kristiina ei ole enam haiglas. Mihkel aga suri haiglas, lihtsalt ühel õhtul arstid vaatasid, kõik oli korras ja Mihkel magab, juba järgmisel hommikul surnud.
Nüüd Kristiina peab ise kahe lapsega jagu saama. Ta viskas ära kõik Mihkli asjad ära, muidu igakord, kui ta midagi näeb, meenub talle Mihkel ja DJ hakkab ilgelt nutma, sest ta ei talu emme nuttu.

Ühel laupäevasel hommikul ütleb DJ väga toredalt : "Emme" See oli tema esimene sõna.
Kristiina loodab, et DJ'le ja CJ'le enam issi ei meenu.
õhtul helistab Kristiinale Eliis. "Täuuu!" ütleb Eliis igakord kui helistab või võtab telefoni vastu. "Tsauu!" pomiseb Kristiina. "Mis on? Midagi on halvasti?" pärib Eliis. "Ei ole midagi. Aga miks helistasid?" küsisin ka minagi temalt, sest alati kui ta helistab, on asja ka. "Aa, eem ... ma mõtlesin, et kas sa peole tahad tulla? pole sind seitse aastat näinud" "Tead, võin küll aga ma pean enne ühe pisikese kõne tegema ja ka ootama kedagi ... pärast räägin keda" naljatasin ma, suule tekkis lai naeratus "Okei ää, ma arvestan sind, aa, minu pool on muidu seee cool pidu, tead ikka kus ma elan?" "Jaa, ikka. Okei, ma tulen. TSAUUU!" Karjus ta nagu hull, ta polnudki enam ammu peodel käinud, viimati oli see Mih .... pisarad hakkasid tal voolama "Krt, jälle tuli Mihkel meelde"
Helistasin Stiinale, ja ta sai tulla, vääga tore.
Panin riidesse, panin meigi peale ja ootasin Stiina ära, varsti sõitiski maja ette Stiina auto ja ma kallistasin teda seejärel istusin autosse ja sõitsin Ellu juurde.

Okei, viimane lause oli väga... veider. Kui sa kirjutad teises pöördes, siis ära mine järsult üle esimesse! See on raudne reegel. Või vastupidi.
Teiseks, palun kirjelda rohkem. Näha on, et sa pole seda lugu läbi mõelnud - sa unustasid mainida, et ta kaotas lapse, ja kaksikud on juba mdea, 4 aastased, aga nüüd tuli esimene sõna.
Kirjelda rohkem, kirjelda emotsioone, ümbrust, välimusi....
Ma ei oska midagi öelda.

Hippi : Mmm, Mis see reegel siis on ?
Nojah.
Ok


Ja ma tõesti loodan, et järgmises jutus niiii ei ole.

Okei ma kritiseerin natukene. Sündmustik on liiga kiire ja kirjeldusi peaaegu ei olegi. Lugesin kõik osad läbi ja kogu selle aja jooksul ei ole ma teada saanud, milline näeb nende maja välja. Tegelikult ei tea ma isegi, mis värvi juuksed kellelgi on, millised silmad jne...

Ja tee pikemad osad ja ürita eraldada dialoogid lõikudest. Nii oleks mugavam lugeda
(nt! Maasikad on täitsa magusad. Nende maitse on tohutult hea.
Ühel õhtul helistas maasikas vaarikale ja ütles: "Mina maitsen paremini.")

Veel juttu sellest, et ühel hetkel kirjutad mina vormis (mina ütlesin: "Blabla." teisel hetkel nii nagu sina oleksid jutustaja (kirjutad Kristiina ütles: "Blabla")

Muidu täitsa okei. Aga ikkagi kirjelda ja kirjelda rohkem (mis riided seljas, milline maja välja näeb) arenemisruumi on veel palju.

Hea jutt, loodan, et sa väga südamesse ei võta.

Ootan huviga uut.

Mezilane : Ma järgmises osas teen siis ühe lõigu ja seal on kõik nende juustevärv ja silmavärv ja kõik veel
Jah, vb ma hakkan Mina-vormi ültse minema
Tänx, ei võta.