Alice`i luuletused

Mure ja Rõõm

Mu südamel rõhub raskus,
ma ei tea mis selle põhjustas.
Ma tunnen kive südametaskus,
piksenool mu südame lõhestas.

Tunnen vajadust nutta,
kuid pisarad välja ei voola.
Mõistus lausub: “Nüüd rutta,
õnne tagasi tooma.“

Ikka kriitikat ja arvamust, see on minu esimene luuletus.

Päriselt? Esimene? Ma ei usu. See on elu esimese luuletuse kohta üpriski hästi kirjutatud.

Kriitika poolt nii palju, et mina oleksin kasutanud sõna "kivisid" asemel sõna "kive" oleks rütm paremini alles jäänud. Ja siis on kuidagi see "ratatatataa" seal sees. Ega ma tean, mina kirjutan ka luuletusi nii, aga see jäi häirima väheke. Siis veel see pealkiri. Nojah, see on sinu valik, aga mina ei kasutaks pealkirjas sõna "luuletus" kõige meelsamini. Kui seda lugema hakkad, on ju aru saada, et tegu on luuletusega. Paremini oleks sobinud näiteks lihtsalt "Süda".

Üldpilt oli päris meeldiv, ootan sinu uusi luuletusi. :)

Ma ei valeta -Tõstan käed üles- päriselt.

Aitäh, kriitika eest. Teen kohe parandused.

Ma tean küll, et lõpud lähevad kokku ja kõike muud, aga minu jaoks need kuidagi ei klappinud ei sobinud kokku esimeses salmis. Teine salm läks kuidagi paremini. Pealkirja kohta nii palju, et Mure ja Rõõm, selles luuletuses mina küll Rõõmu väga ei näinud, pigem just muret.

Suurpealkiri Südameluuletus, noh Pigem siiski Alice luuletused või luule ütleks mina, aga eks sa ise tead.

Jätka samas vaimus, esimese luuletuse kohta oli see väga hea, oli näha, et sa ei olnud lihtsalt sõnu suvalisi sõnu üksteise järel paberile kriipinud, vaid ikka mõelnud. Üldkokkuvõttes oli luuletuse sisu väga huvitav ja väljendas vähemalt minu jaoks konkreetset valu ja viimane rida võttis ilusti luuletuse kokku, mitte ei jäänud lahtisi otsi. Okei ma ei tea sellest luulest küll palju, aga üleüldiselt minule meeldis.

Tänud kriitika eest. Kõik see on abiks uue kirjutamisel!

To *Nastik: Mis sorti lihtsuses?

Ahsoo! Nojah, eks ma pean selle üle pikalt mõtlema, sest mu pea ei lõika hetkel eriti midagi! Vihm muudab mind alati uniseks.

5 minutit tagasi minu aknasse paistis päike veel... Ilmselt tuleb varsti vihm.

Ah jaa, ma tahtsin tegelikult öelda, et sa võiksid selle teema pealkirja mitmusesse panna (Alice'i luuletused) ja kõik oma luuletused siia postitada, mis sa kirjutad. Sest kui sa kirjutad palju luuletusi ja teed igaühe jaoks eraldi teema, siis see muutub väga tüütavaks. :) Lihtsalt soovitus.

-Kuna ma olen viisakas, siis seda postitust pole enam  -

Ma tänan. Millegipärast teised arvavad, et ma olen geenius, aga ma ise arvan, et ma olen paras põrsas.

-Sama tekst mis eelmisel.-

No ma vaatan nüüd, kas tuleb punkte juurde, kui ma siia postitan. Saab näha.

-Kuna ma olen viisakas, siis seda postitust pole enam.  -

Mis punktide asja? Teie jutt siin ei puutu tegelikult teemasse. Selle jaoks on vaba teema, aga see selleks

-

Silmad
Silmad mis imevad sust väe,
silmad mis tõstatavad küsimust.
Need on silmad mis ei näe,
silmavärviks on süsimust.

Need pole kunagi näinud armastust,
ei nad sellesse usu.
Kaasa toovad ainult jahmatust,
südametest järgi jäänd rusud.

Teine luuletus, siis minu poolt! Ma loodan, et meeldib, ja ikka kommenteerige.

Päris huvitav. :) Tunne seda lugedes oli selline... kõhe. Mulle oleks meeldinud, kui veidi pikemalt oleks see veel olnud. Ma oleks ikka tahtnud teada, mitu ripsemakarva neil silmadel on jne. (Iroonia. )

Aga kena. :) Jätkuvalt ootan sinult uusi teoseid. Peaks vist ise ka vahepeal midagi postitama tegelikult...

Ripsmed on igatahes olemas, kui palju, seda ma ei tea!:)
Ja ma pean ise ka midagi lugema vahepeal! Ei viitsi kirjutada koguaeg!

Minjahhh... ma ei teagi nüüd kust alustada... *mõtleb*

Okei... mulle ei meeldinud see, et esimesel kahel real oli silmad pandud esimeseks. Mai tea, luuletusest tekkis mul silme ette pime inimene. Nõustun Dragoga, seda oli kõhe lugeda, aga samas oli luuletus vaimustavalt hea sinu teise luuletuse kohta.


Areng on märgatav, aga arenguruumi veel on, mis on hea, sest tundub, et sa oled eelmise luuletuse kommentaarid kõrvataha pannud, vähemalt tundub, et oled. Väga meeldis, sa kirjutad neid omapäraselt kuidagi.

Eks mul endal on ka vähe kõhe lugeda seda luuletust mis ma siia kirjutasin. (Kuigi teistel põhjustel)

Tead mulle meeldib, et sa võtad need kommentaarid ette ja õpid nendest.