Eluteel

Minge ees, teie ka,
seda ei taha näha ma,
mis meid ootab ees eluteel.

Mis juhtub, seda ma ei tea,
kurbust tekitab see.
Eluteed, mina ei sea,
see võiks olla lihtne tee.

Miks peab elu täis kurbust olema?
Miks peavad kurvad tuuled tulema?
Klimp on kurgus, kõht valutab.
Emme tule, issi ka,
muidu süda nutab ka!

Vahel tundub, et enam ei jõua.
Vahel tahaks tappa end...
Siis ema hüüab: Kaugele sõua,
siis kaugele läeb ka su lend.

Tahaks nutta, aga ei julge.
Tahaks naerda, aga ei saa.
Tahaks vahel mitut sulge,
et nad kaitseksid mind taas.

Vahel palun, et sa juhiksid mind
sellel kummalisel eluteel.
Vahel soovin suurt kaitset
nendel kirjudel päevadel.

Palun aita, palun päästa
mind siit maailmast!
Võiksid mind sellest kurbusest säästa.
Tahaksin näha sind taevast!

Väga ilus luuletus! Mulle meeldib selle riimumine.

Samas:
- mulle ei meeldi rütmierinevus. Kui teed kolmerealised, tee kolmesed, mitte vahele neljaseid ja viieseid. Kuna tegemist pole vabavärsilise luulega, püüa hoida ühte kindlat malli - neli rida, kaks riimuvat paari nelja rea kohta jne.
- oli komatamisvigu, mis rütmi sassi lõid. "Eluteed mina ei sea" ei vaja koma. "Emme, tule," tahab just koma.
- riimis "Emme, tule, issi ka, muidu süda nutab ka" pole "ka" korrutamine hea. Ma ei tea, kuidas see su värsside mõtet muudaks, aga mina paneksin teise "ka" asemele "taas".
- riimis "vahel palun, et sa juhiksid mind sellel kummalisel eluteel" annaks rütmi parandamisele juurde, kui asendasid "sellel" "sel-iga".
- see sulgede mainimise koht on tõesti natuke veider, nagu Nastik ütles.