Eluteel

Minge ees, teie ka,
seda ei taha näha ma,
mis meid ootab ees eluteel.

Mis juhtub, seda ma ei tea,
kurbust tekitab see.
Eluteed, mina ei sea,
see võiks olla lihtne tee.

Miks peab elu täis kurbust olema?
Miks peavad kurvad tuuled tulema?
Klimp on kurgus, kõht valutab.
Emme tule, issi ka,
muidu süda nutab ka!

Vahel tundub, et enam ei jõua.
Vahel tahaks tappa end...
Siis ema hüüab: Kaugele sõua,
siis kaugele läeb ka su lend.

Tahaks nutta, aga ei julge.
Tahaks naerda, aga ei saa.
Tahaks vahel mitut sulge,
et nad kaitseksid mind taas.

Vahel palun, et sa juhiksid mind
sellel kummalisel eluteel.
Vahel soovin suurt kaitset
nendel kirjudel päevadel.

Palun aita, palun päästa
mind siit maailmast!
Võiksid mind sellest kurbusest säästa.
Tahaksin näha sind taevast!