Superstaar

Superstaar
1.osa

Minu nimi on Tana, 2-aastane laps. Sel päeval, mu vanemad olid tähistamas jõululaupäeva...

Oli ilus jõululaupäev. Lund sadas, piparkookide lõht terve maja, kamini ääres sokid, kuhu sisse päkapikud häid asju toovad, nagu ikka jõuludel. Ma mängisin oma tädi kingitud karumõmmiga. Karuke oli hallikas pruun ja hästi kulunud. Tädi tõi selle mulle siis, kui ma sain ühe kuuseks.
"Kullake, ma armastan sind," lausus ema ja võttis mu sülle. Kallistasime.
Siis tuli isa ja hakkas minuga mängima. Isa viskas mind õhku ja tegi kõdi. Minu rõõmukilkeid oli kuulda terve maja peal.

Järgmisel päeval mu kallid emme ja issi pidid minema. Nad helistasid Soniale, mu ema tuttavale, kuid midagi läks valesti...

Mu ema läks telefoni juurde ja helistas tädile.
"Tsau Sonia! Kas sa vaataksid mu tütart täna õhtul?" küsis ema.
"Jah, ma saan. Ma olen seal mõne minuti pärast. Tsau!" ütles teiselt poolt Sonia hääl. Ema oli rõõmus. Sonial ise pole lapsi, sellepärast mu ema alati tema kutsubki.
Ema pani telefoni tagasi torule tuli kallistas mind.

Varsti jõudiski Sonia kohale. Tal olid mustad lokkis juuksed. Valge pikk jakk ja teksased. Sisse astudes ta naeratas.
"Tere," ütles ta ning kõdistas mind.
Mu vanemad lehvitasid ja tegid mulle põse peale musi. Nad läksid.
Mul hakkas igav ja ta nägi mu läbi. Ta tõi raamaturiiulist siniste kaantega mu lemmiku raamatu ja hakkas seda mulle lugema. Ma alati naeran, kui ta seda loeb.
Poole tunni pärast helises telefon. Sonia pani raamatu käest ja tõttas telefoni suunas.
"Eii!!!" lausus ta, kui oli telefoni torule pannud. Ma nägin, kuidas tal silmist pisaraid langes.

Ma kuulsin õuest politsei auto hääli. Ta jooksis meie aiast sisse ukse poole.
"Selle maja omanikud said vigastada auto kokkupõrkes ja kahjuks on nad surnud..."
Ma hakkasin nutma selliseid sõnu kuuldes.

Nüüd olen ma orb, ja minu ainult sugulaste elus olid minu onu, tädi ja minu väike nõbu, nii et ma tahaksin elada koos nendega Californias...

Maja ette sõitis hall auto. Sealt välja astusid üks tädi ja süles oli tal tema laps ja nagu ma aru sain, siis nemad olidki minu tädi ja nõbu, keda ma pole ammu näinud.
Naisel olid seljas valge pikk jakk ja must seelik. Mu tädil oli pruunid juuksed ja õrn meik peal. Ta naeratas.
Mu nõbul oli roosa jope ja valged karupüksid. Tal olid helepruunid lühikesed juuksed.
Mu onu tuli ka autost välja ning võttis mu sülle.
Onul oli seljas pruun nahktagi ja valged teksad. Prillid ja sama juustevärvus, mis tädilgi.
Me läksime autosse. Seal oli mõnus soe õhk.

Me jõudsime ühe päevaga Californiasse. Seal oli soe, mitte külm nagu meil oli.
Sõitsime kollase maja ette, kuhu onu oma auto parkis.

5. aastat hiljem...

Ärkasin äratuskella peale. Mu tuba on kollase-punase segu toast üles. Mul oli seljas tumesinine pitšaama ja lühikesed punased juuksed. Mis eile alles ilusaks lõigati. Kui jalad maha panin, tundsin mõnusat pehmet vaipa. Läksin alla.
Onu ja tädi vaatasid telekat.
Vetsus suundusin kohe dušši poole.

Kui ma kööki jõudsin oli juba Rachel seal.
Tädi tegi pannkooke ja serveeris meile.
"Täna on meie esimene koolipäev. Kiirusta, Tana!" sõnas Rachel, kui ma laua taha istuma sain.
Me mõlemad sõime pannkooke isuga.
Kui meil oli söödud ja käed pestud alustas Rachel minuga rääkimist.
"Mis jube riietus sul seljas on!" ütles ta mulle. Tal peaks häbi olema.
Kui me nägime bussi siis Rachel ja tädi kallistasid.


Koolis oli igast chikke poisse ja tüdrukuid.
Ma läksin sisse, koridori. Kõik poisid ja tüdrukud vahtisid meid. Lõpuks märkasin ma eriti nummit poissi.
Ma sammusin oma kappi juurde ja võtsin aabitsa, kuna esimene tund pidi olema eesti keel. Ma istusin koos selle nummi poisiga.
Meie ees oli Rachel ja veel mingi tüdruk.

Kui tund lõppes, läks see poiss ära. Ma tõusin püsti ja märkasin kahte tüdrukut mu poole vaatamas. Naeratasin neile ja nad tulid lähemale.
"Tere, mu nimi on Eveline. Mis su nimi on?" päris blondipäine tüdruk.
"Minu nimi on Tana, tore tuttavaks saada," vastasin ma naeratades.
"Minu nimi on Rebecca. Lähme õue!" sõnas tumedanahaline ja mustade juustega teine tütarlaps.
Õues oli igast lapsi. Kuskil märkasin ma ka oma nõbu.
Rachel tuli mu juurde, üks käsi selja taga.
"Vaata!" ütles ta ning näitas näpuga taevasse. Seejärel ma tundsin külma vett mu nahal, ta oli mulle veepommi viskanud riietesse.
Varsti tuli mu pinginaaber ja tegi seda sama ka Rachelile.
Ma jooksin ruttu maja nurka ja hakkasin nutma. See sama poiss tuli mu juurde.
"Aitäh!" ütlesin ma talle läbi nutu.
"Võta heaks!" sõnas Marco mulle naeratades. Ma sain ta nime teada, Marco.
"Kas sa tuleksid meile pärastlõunal?" küsis ta ootamatult.
"Jah, muidugi," vastasin ma ning naeratasin.
Me kallistasime ning ma punastasin vist.
"Okei, pärast näeme," laususin ma naerdes.
"Tsau," ütles Marco.

Superstaar
2.osa

Kõndisin mööda aeda Marco maja ette. Läksin uksele, et koputada. Kui Marco mind nägi, siis me kallistasime.
Me jooksime nende maja taha. Me hakkasime jalgpalli mängima. Esimest korda mängides lõin ma palli täpselt talle kätte. Ma muutusin kurvaks.
Seejärel hakkasime tagaajamist mängima. Ma jooksin esimesena eest ära, aga mul hakkas palav ja ma jäin seisma. Ta sai mu kätte. Siis ajasin ma teda taga.
Siis läksime kiikudele. Kiikusime ja naersime.
Marcol tuli mõte, hakata politseid ja pätti mängima ja ma olin nõus. Kui Marco ära suri, siis ma jooksin ta juurde ja hakkasime naerma.
Ning varsti hakkasime palli mängima, et me pidime üksteisele palli viskama.
Varsti tuli mõte meile basseini minna. Marco oli enne koolis öelnud, et kui vihma sadama ei hakka, siis lähme basseini. Tal ulpisid kaks madratsit vee peal. Mina läksin roosale ja Marco kollasele.

Minust ja Marcos said parimad sõbrad, nii olin ma õnnelik. Kuid minu perekonna olukord oli halb...

Koju jõudes läksin oma tuppa koolitükke tegema. Kui valmis sain läksin alla klaverit mängima.
Rachel tuli:
"Lõpeta mängimine minu klaveril. Nüüd ma ütlen seda emale," hakkas Rachel vinguma.
"Ema! Tana mängib minu klaveriga. See on ju minu oma," vaidles Rachel nii, et ma kuulsin.
"Ma lähen ütlen seda talle," sõnas ema.
Siis nad tulid mu juurde.
"Tana, sa ei tohiks mängida Racheli klaveriga. Ma karistan sind selle eest," ütles ta mulle rangelt.
"Sa oled külaline ainult. Mine oma magamistuppa!" rääkis ta edasi, kui nägi, et ma ei kavatsenud midagi rohkem rääkida.
"Palun vabandust!" vastasin ma ning läksin oma tuppa, nagu käsiti.
Ma istusin oma tuppa jõudes voodile ja pisarad tulid silmist.

Miks see kõik peab minuga juhtuma? mõtlesin ma endamisi.

7 aastat hiljem...

Ärkasin oma roosa-mustast toast. Läksin kapi juurde ja panin selga tumelilla T-särgi, peal oli luukere, ja lühikesed mustad püksid.
Jalutasin peegli juurde, et juuksed ära kammida. Oma juukseid vaadates ilmus mulle mu ema. Ma kammisin juuksed ruttu ära ja läksin alla.
Kööki jõudes istus Rachel laua taga ja ma hakkasin sööki valmistama.
Tegin meile võileibu. Serveerisin ära ja istusin Racheli ette.
"Täna on korvpalli konkurents koolis," ütlesin ma talle.
"Ma tean seda. Ma käin kisakooris! Sa oled nii loll!" nähvas Rachel.
"Lähme nüüd!" ütlesin ma ning me tõusime laua tagant püsti. Ma panin punase koolikoti selga ja tema pani valge koolikoti.
"Tana tuli!" ütles Eve ja naeratas Rebeccale.
"Hei," ütlesid nad mulle. Nad kallistasid mind.
Me läksime tuppa ja nägin laulma Marcot.
Ma naeratasin ning lähenesin talle. Ta ei laulnud enam.
Marco keeras selja. Ma muutusin kurvaks.
"Viimasel ajal Marco ei räägi enam minuga. Ma ei saa aru, mis põhjusel," kurtsin ma oma muret Rebeccale.
"Sulle meeldib rokk. Sa oled pungi tüdruk. Sa oled nüüd nii erinev," ütles Becky.

Me läksime saali, kus Rachel tantsis.
Istusime esimesse reasse.
Varsti tuli kuskilt välja Marco. Tema ja ta sõbrad hakkasid kõrvpalli mängima.
Ma tõusin püsti ning lehvitasin talle kurvalt.
Üks tüdruk läks temaga flirtima.

Superstaar
3.osa

Mina, Eve ja Becky asustasime ansambli, kuid minu vanemad ei lubanud minna, nii et ma läksin salaja...

Ma lamasin voodis, kuid tõusin üles. Jooksin kiiruga meie ansambli proovikohta.
Vaatasin ringi, et keegi mind ei vaataks ja sisenesin ühte garaaži. Eve ja Becky istusid punasel diivanil ja ootasid mind.
"Tere Tana. Mängime meie uut laulu. Meil on vaja harjutada," sõnas Eve ja tõusis diivanilt püsti.
"Jah, lähme," ütlesin ma naeratades. "Ma arvan, et see on suurepärane!"
Ma läksin kitarri ja mikrofoni taha. Becky trummide ja Eve ka kitarri.
Kui me lõpetasime, siis Becky ja Eve hakkasid plaksutama. Ma naeratasin. Lõpuks hakkasin ma hurraa ja hurraaa hüüdma.

Ma jooksin koju, kuna ma olin küllalt kaua ära olnud.
Nägin, et isa vaatas aknast välja, järelikult nad olid mind näinud. Ma hakkasin muretsema, kuid siiski läksin sisse.
Isa istus diivanil ja ema pikutas.
Ma seisin teleka kõrvale ja vaatasin kurvalt emale otsa, kuna ma nägin, et neil olid vihased näod.
"Tana. Mida sa teinud oled? Kus sa olnud oled?" küsis mult vihane isa. "Kas sa arvad, et meile meeldib see?"
Ma ei jõudnud enam ja ma hakkasin nutma. Jooksin ülesse oma tuppa.
"See on see, mida sa väärid!" ütles Rachel, kui ma oma tuppa sammusin. Talle ikka meeldib minuga riielda.
Kui tuppa sain hakkasin ma nutma. Istusin toolile ja hakkasin mõtlema, miks nad mind vihkavad. Otsustasin magama minna.
Tõusin püsti ja tõmbasin riided seljast ära, läksin voodisse ning hakkasin nutma.

Ma otsustastasin minna diskoteeki koos sõpradega...

Peegli ees otsustasin ma juuksed hobusesabasse panna.
Kuna hetkel olid riietuseks sinised poolpikad teksad ja sinise musta ruuduline pluus, siis otsusasin need ära vahetada.
Läksin oma tuppa ja võtsin kapi lahti. Leidsin lilla topi ja teksaseeliku. Kõrva panin suured hõbedad rõngad.
Vaatasin end korraks peeglist välja ja siis võisin minna.

Sõitsime roosa autoga, mis oli Eve oma. Läksime kõik kõik autost välja ning ma imestasin, see maja oli super ja muidugi väga suur.
Seest olid seinad mustad, nagu põrandki ja valgustusi oli nii palju. DJ mängis, baarid töötasid ja kõik tantsisid, nagu ikka diskoteegis. Ka meie hakkasime tantsima.
Varsti märkasin ma Marco't. Ta naeratas. Seejärel tuli üks tüdruk. Seesama, kes teda eile flirtis. Ta hakkas Marcoga tantsima. Ma olin pettunud.
Ma istusin ühele mugavale, pehmele diivanile.
"Ära hooli temast. Lähme koju," ütles Becky, kes oli koos Evega mu juurde tulnud.
Ma võtsin sõnu kuulda. Tõusin püsti ja järgnesin Beckyle.
Istusime samasse autosse, kust enne me tulime.
Ma mõtlesin terve tee peal Marcole.