Superstaar

Ei, ma ei jäta seda pooleli. Lihtsalt hetkel pole olnud kirjutamisetuju.

Olgu

Ning siis, kui siia foorumisse tulin, tuli mul sellllllllllllllllllllllline kirjutamise tuju, et te ei kujuta ette ka. See eest, sain valmis ühe osaga!


Lamasin just haiglavoodil kui Becky ja Eve sisse võisid tulla. Eve sirutas käed laiali, et ma saaksin aru, et ta tahab mind kallistada. Tõusin voodilt püsti, ning läksin tüdrukuid kallistama.
Doktor tuli mu juurde, nägu rõõmsalt säramas. "Laps on terve. Hetkel on ta koos õega, aga küll sa varsti ise ka teda näed." Siis tuligi sisse heledas rõivas naisterahvas. Tal nägu samamoodi säramas, nagu doktoril. Naise süles oli aga minu poeg. Õde andis ta mulle sülle ja ma hakkasin teda musitama, kallistama jne. Teda vaadates, tuli meelde too õhtu, kui olime Johni juurde läinud. Ta oli täiega sarnane Johniga. Blondid juuksed ja suht tume nahk.
Eve pani jälle käed laiali ja küsis, "Kas ma võiksin ta sülle võtta?"
"Muidugi," vastasin ma, ning naeratasin.
Varsti tahtis ka Becky ta endale sülle saada ja kui ta soov täitus, kallistas ka tema teda.

Ma mõtlesin, et paneksin oma poja nimeks Matt. Kuu pärast, oli Matt juba kodus, minu juures.

Panin ta lastetooli peale istuma ja ise tõin talle pudru. 10 minutiga oli tal see söödud, siis võtsin tühja taldriku ning viisin kraanikaussi. Seejärel läksin ma elutuppa telekat vaatama. Meil on kõik kokku lepitud. Andsin Matti Beckyle üle ja ta läks Matti tuppa. Vahetas tal mähkmed ära. Siis kuulsin elutuppa, kuidas Matt naeris. Nad vist mängivad. Nii tore, et mul sellised sõbrad on! mõtlesin ma.
Varsti oli kell juba piisavalt palju, et panna Matt tuttu. Läksin Matti tuppa, ta mängis ilusasti oma autodega, ning panin ta voodisse. 30 minutit hiljem olime ka meie, Becky, Eve ja mina, väsinud, ning läksime ka meie magama.
Polnud veel kesköögi, kui Matt pissis püksi ja karjuma hakkas. Eve tõusis üles, ringutas ja läks seejärel Matti tuppa. Ta andis Mattile pudelist juua ja vahetas siis mähkmed ära.

Järgmine päev...

Kui postipoiss posti tõi, läks Eve õue ja tõi selle ära. Ta istus tugitoolile ja hakkas seda sirvima, äkki on midagi kas ajalehe vahel või on midagi huvitavat kirjutatud. Kolmandalt lehelt leidis ta midagi väga ägedat. Ajalehe vahelt kukkus välja üks kollane paber. Kui Eveline mind hüüdis, tõusin ma üles ja läksin elutuppa. Istusin diivanile ja kuulasin, miks ta mind hüüdis.
"Hommik, Tana," alustas Eve. "Ma sirvisin ajalehte ja siis ma leidsin ajalehe vahelt ühe kollase paberi. Meid kutsuti mingisse rokki esinemisproovi."
"Kas tõesti? Millal see on? Kus see on?" hüüatasin ma.
"Täna õhtul Los Angeles," ütles ta moosimaia nägu peas. "Kui me võidame, siis saame esineda ka!"
"Ma ei tea. Peaksime Beckyle ka rääkima." ütlesin ma, kuigi muidugi ma tahtsin sinna minna.
Eve hüüdis Beckyt ja siis tuligi Becky meie juurde. Magamise-nägu peas. Rebecca istus minu kõrvale.
"Becky, täna õhtul on rokki esinemisproov. Kas me peaksime minema?" päris ta.
"See on hämmastav! Me peame minema!" hüüatas ta nägu naerul.
"Me lähme, aga ma ei tea ühtegi head lapsehoidjat Mattile" tuli mulle meelde.
"Ükskõik! Mina ja Becky teame ühte väga head lapsehoidjat." ütles Eve.
"Ja meil pole ilusaid riideid!" tuli mulle ka see meelde.
"Aga lähme varsti ühte väga heasse poodi!" naeratas Becky.
"Olgu! Lähme! Helista lapsehoidjale kohe!" kamandasin ma, kuigi muidugi naljaga pooleks.
Becky tõusis püsti ja läks telefoni juurde.
"Ta ütles, jah, ma tulen. Ta hakkab kohe tulema!" hüüdis ta meile rõõmsalt.
"Perfektne!" hüüatas Eveline.

Varsti koputas keegi uksele, Becky tõusis püsti ja seal ta oligi, Matti lapsehoidja.
"Minu nimi on Jane ja olen Matti lapsehoidja," sõnas lapsehoidja.

Poes

Sisenesime ühte lillase majja, kus oli roosa valgus. Läksime kõik oma lemmikute firmade juurde ja hakkasime siis otsima omale riideid.
Kui olin omale riided välja valinud, läksin ma riiete kabiini. Tõmbasin endale selga punase-musta pluusi, musta seeliku ja ämblikuvõrguga sarnased sukad. Eveline ütles, et need ei sobi mulle.
Sisenesin uuesti kabiini ja vahetasin riided ära valge T-särgi vastu ja musta miniseeliku vastu. Beckyle see ei meeldinud.
Panin siis musta T-särgi, mustad teksad. Mõlematele see meeldis.

Siis valis Eve endale sobilikud riided välja ja sisenes kabiini.
Kui ta välja tuli, olid tal seljas valge-musta ruuduline ja poolpikkade käistega särk ning mustad teksad. Mulle see meeldis.

Siis oli Becky kord. Kui ta väljus kabiinis, olid tal seljas roheline T-särk, peal üks jakk ning sinised teksad. Eve lõi käsi kokku.

Siis maksime oma rõivad ära ning võisime koju minna.

Pimedaks jõudsime Los Angelesse kohale. Eveline keeras oma roosa auto muru platsile ja sisenesime kõik oma uute riietega helehalli majja, kus selle maja ees, voolasid kaks purskaevu. Oleks mul olnud fotokas kaasas, oleksin teinud pilte.
"Me tulime esinemisproovi," seletasin ma ühele pikkade juustega mehele. Kelle nimi oli vist Billy.
"Minge lavale!" ütles ta vastu.

Parem juba Päris parem, kuid ikkagi oli osasid kohti, mis segasid:
1. Kui laps on äsja sündinud siis kohe kindlasti ei istu ta lastetoolis ja söö putru. Tema toiduks on piim ema rindadest.
2. Mis mängimist saab olla äsja sündinud titega? Samuti ei oska ta veel autoga mängida ning naermine võib meenutab mingit leelotamist.

Jah, mind häirisid samad kohad, mis Emandat + kuu vanusele lapsele lapsehoidja..ma ei tea, see pole nagu päris õige.

Tore! Ma olen nüüd paksemaid raamatuid lugema hakanud ja siis jätan alatii meelde, mis seal oli jne :) Kuidas kirjutada. jne

Aga nad nii tahtsid minna ju esinemisproovile, kuna teine kord ei pea see enam tulema.

Öelge, kui nii igavaks läheb ja tahate natukene põnevust :)

Ma lihtsalt pean ütlema, et see põnevus peaks sul tulema iseenesest, mitte nii, et keegi ütleb "on igav" ja sina kohe tulistad põnevust. Juttu kirjutada selleks, et midagi oma kasutajanime all foorumis näha, kvaliteedile ja südamesttulevusele rõhku panemata, pole mõtet.

*...pikkade juustega mehele. Kelle nimi oli vist Billy. - ...pikkade juustega mehele, kelle nimi oli vist Billy.
*...muru platsile. - ...muruplatsile.
*...meie juurde. Magamise nägu peas. - ...meie juurde, magamise nägu peas.
*Sõnapaari riiete kabiin ei eksisteeri. On olemas riietuskabiin.

Ning Viinamari paranda PALUN Emanda mainitud vead ka ära. Need häirivad.

Alice:
*...meie juurde. Magamise nägu peas. - ...meie juurde, magamise nägu peas.
Seal sa võid ju panna ka ...meie juurde, magamisnägu peas.

Mainin lihtsalt ära :)

Jap, ma mõtlesin just seda hakki seal, seda väga ei vaadand.

Kui olime laval end valmis seadnud, võtsime pillid kätte ja hakkasime mängima. Olime kokku leppinud, et mängime seekord "No".
Panime pillid tagasi ja olime lava ees.
"Väga hea! Te saate edasi!" hüüdis üks meestest, kelle nimi oli Jack.

Me olime väga õnnelikud, et saime edasi.

Tõusin laua tagant püsti, et Mattile putru anda. Siis koputati, läksin ust avama. Seal seisis pitsakuller ja andis mulle pitsa. Maksin kiirelt ära ja viisin selle kööki. Siis tõusid kõik püsti ja võtsid ühe väikse tüki, asetasime taldrikule ja hakkasime sööma.
"Tüdrukud, ma olen tänase õhtu pärast mures!" ütlesin ma.
"Ära muretse..." ütles Becky rõõmsalt.
"..Olla õnnelik" ütles Eveline ning me kõik hakkasime naerma.
"Ma pole ju kunagi laval olla saanud ja veel siis, kui kõik silmapaarid meid vaatavad," ütlesin ma.
"See on normaalne, et sa oled veidi murelik," ütles Eve. "Õigus, Becky?"
"Muidugi!" ütles ta ning võttis veel ühe tüki pitsa küljest. "On aeg lõbutseda!"
"Oodage, üks hetk! Ma panen enne ikka Matti magama." Siis tõusin püsti ja viisin Matti magama.
"Soovin meile edu!" ütlesin Eve naeratades.
"Põhjani!" naeris Becky.

Kui "pidu" läbi sai, läksime magama.

Öösel ärkas Eve ülesse ja läks vaikselt, kikivarvul, kööki, et sealt cocat võtta. Siis istus ta elutuppa diivanile.
Seejärel ärkas Becky, kuna ta kuulis külmkapi häält. Ta läks vaikselt kööki ja sealt edasi elutuppa, kus Eve istuski.
Kui ärkasin mina, olid kõik voodid tühjad.
"Ma ei saa magada!" ütles Becky liiga kõvasti, et kuulsin enda juurdegi ära. Läksin elutuppa, kus Becky ja Eve istusid vaikselt.
"Ma ka mitte! Tana, sul oli õigus!" ütles ta solvunult, kui nägi mind.
"Ma ju ütlesin," naeratasin ma. "Aga nüüd läheme kõik magama!"

Järgmisel õhtul kõndisime mööda kivist maad halli maja juurde.
Kõik plaksutasid, kui me lavale jõudsime.
Hakkasime mängima "So good", kuna selle looga saime me endale fänne juurde.

Pärast räägiti meile, et meie kontsert oli nii edukas, et võibolla hakkaksime millalgil salvestama ka jne.

Järgmine päev läksime oma muusikat salvestama. Becky ja Eve läksid ühte ruumi, mina teisse.

Varsti saigi meie esimene album valmis. Pandi see ka ajalehte, mida me ülejärgmine päev nägime.

Ning pole vist mõtet eelmise osa vigu parandada...

Ning uued vead:
*Sõna üles ei saa käänata.
Miks sul laused igale reale eraldi on pandud? See häirib.
*NT. Elan ühes suures pruunis majas.
See on ilus, aga vana.
See mulle ei meeldi.
Midagi säärast.

Aga jah, edasi.

Mis juhtus nüüd? Su eelmine osa oli ilusti pikk ja nüüd... aga olgu
1. Kirjelda. Rohkem kirjeldusi. Kui olime laval end valmis seadnud, võtsime pillid kätte ja hakkasime mängima. Olime kokku leppinud, et mängime seekord "No".
Panime pillid tagasi ja olime lava ees. Selle lause oleks võinud teha näiteks korralikuks üheks-kaheks peatükiks. Rääkida, mida nad tundsid ja kuidas rahvas suhtus nendesse.
2. Tõusin laua tagant püsti, et..." Millal nad tagasi jõudsid või oli Matt koguaeg nendega koos? Sa vist eelmises peatükiks kirjutasid, et lapsehoidja tuli poisi juurde. Taaskord oleks võinud siin kirjeldada lennujaama ja tagasi koju jõudmist. Samuti on lennujaam hea koht, kus midagi naljakat võib juhtuda.
3. Mis pidu? See "peo" koht jäi arusaamatuks.

Muidu - jätka

Em, ma ise ka ei mäleta, mis "pidu" ma seal mõtlesin

Sa pole isegi esimese osa keskjoondust maha võtnud.
JA ma vabandan, et ma nii kuri olen, aga vead võiks ikka ära parandada. Sellest sa ju õpid.

Millal siia uus osa tekib?

Oh, kui äge. Lugesin kõik läbi. Super jutt. :)

Super on nüüd küll minu arust natuke palju öeldud
Esiteks, aeg liigub edasi l i i g a kiiresti. Võtsid pillid kätte ja ühe sekundi pärast panid juba käest ära. Ja siis äkitselt olid kodus. Lõpus liigub jällegi aeg liiga kiiresti. Esinesime, soovitati salvestama hakata, järgmisel päeval hakkasime. Aeg liigub liiga kiiresti.
Aga iseenesest algusepoole oli selle mõte üsna tüüpiline, kuid nüüd võib jutt paremaks minna. Kui sa ise muidugi teed seda paremaks.
Ise ootan uut osa.

Eks iga lause uuel real ole ikka selleks, et osa pikemana näiks ja keegi jälle "pikemaid osi palun" vinguda ei saaks.
Ausalt öeldes ei taha ma seda isegi lugeda. Kurb on. Kriitikat, oi kui konstruktiivset, ja kasutegur on 0,1, kui sedagi.