Oota sa vaid!

Ma tahan sind tappa. Mõtlen sellest igal ööl ja vahel ka päeval. Ma mõtlen sinu tapmisest, kui ma söön, kui räägin kolleegidega, joon kohvi ja loen ajalehti, istun õmblusmasina taga ja töötan. Kõik see aeg. Ma unistan noa löömisest sinu roiete vahele, ma kuulen raginat ja veri purskub. Ma näen seda unes. Keegi ei aima midagi. Mitte keegi ei aima mitte kui midagi. Ma näen välja nagu tavaline õmblustööline, proletariaat, lihtlabane mats. Ma olen seda kõike. Ent ma pole ohutu ega rumal. Ma olen šaakal. Verejanuselt vaatan sind mööduvat, pilk püsimas su särgikaelusel, ihates oma käed su kaela ümber panna ja pigistada, kuni sa valust tõmbled ega enam hingata ei saa. Issand jumal, sa möödud minust, teretad kui vana sõpra ja naeratad sealjuures ning mina niisamuti.

Tööpäevad on siin pikad. Liinide taga istuvad väliselt minutaolised töölised ja õmblevad ja õmblevad. Igaüks õmbleb päeva jooksul tuhat korda ühte ja sama õmblust. Nad ei paista väsivat. Naised, töötamas oma laste jaoks, ei kurda. Päeva lõpus on neil veresooned silmis tursunud ja käed paistes. Naised lähevad kodu poole, teel võtavad poest saia ja viivad oma lastele. Neil on silmad maas.

Kallan üllatusmunatopsist kohvipuru tassi ja lisan suhkrut. Ootan vee keemist. On lõunapaus. Jälle sa tuled. Kergitad kaabut, teed naistega labast nalja ja kaod taas. Mina aga vahin su sammumist kaugenevat kuni sind enam ei näe ja unistan sinu tapmisest. See pole mingi hullumeelne kirg, iha või midagi taolist. Pisut kirge selles siiski on, aga ennekõike on see kättemaks. Ja ma ei lase ei sinul ega kellelgi teisel aimata, mis on mu mõtteis. Mu plaan on kindel- surema, sa koer, pead!
Mu lapsed on isata, mu lapsed on justkui sohilapsed. Või sina närakas lased jalga! Lased jalga teisega! Nooremaga, koledamaga, vääritumaga! Et sa võid taolist eelistada minule, see on väljakannatamatu! Ma su tapan, tapan! Ilma mingi kahesuseta, sest sinusugusel pole õigustust oma eksistentsile. Kui sa ei sure ise, ma tapan su. Ma tapan su oma külmade kätega, oota vaid, see päev tuleb.