2013.

Pealkiri: 2013. 2/1/2013, 20:22

1.

Pealkiri: Minu Maroko

Autor: Kätlin Hommik-Mrabte

Lehekülgede arv: 191

Sisu: „Appikene! Ära seda nüüd küll tee!!! Jumala eest! Ta peksab su läbi, hoiab sind päevad otsa köögis kinni ja võtab lahutusel lapsed käest!”
Uskuge või mitte, aga pidin seda enne abiellumist rohkem kui ühe heatahtliku inimese suust kuulma. Lõpuks ei osanud ma enam muud moodi reageerida kui vaid malbe naeratusega.
Sisemuses aga kriipis mõte – mis õigusega te minu abielu lahutate, enne kui see pole veel alanudki?
Olen eestlane, aga moslem. Või kas peangi siia „aga” vahele panema? Olen moslem juba üheksandat aastat, abielus viiendat. Pean seda täpsustama, sest enamasti arvatakse, et olen moslem oma marokolasest mehe pärast.
Inimese identiteeti vormivad ühtviisi nii ta millegi kõrgema poole püüdlev hing kui ka maine kogemus. Minu kogemus, mida tahaksin teiega jagada, on mind viinud läbi lapsepõlve eneseotsingu Nõukogude Eestis, araabia keele ja islamoloogia õpingute Pariisis, abiellumise Kuveidis, otse sooja Maroko südamesse. See kõik on osa minust: olen eestlane ja moslem.

Minu arvamus: Wow! See oli tõsiselt hea raamat! Ma arvan, et kui ma ise oleksin neid erinevaid "Minu" raamatuid uurinud ja see mulle kätte oleks sattunud, siis ma ei oleks selle küll lugemiseks võtnud. Esmalt loomulikult sellepärast, et kogu see usuteema on väga kauge minu jaoks ja ei huvita mind just eriti palju. Kuid kuna mulle seda soovitati, siis ma seda ka lugesin ja see oli niiii hea! Juba algusest peale kuni lõpuni välja oli mul väga huvitav ja suutsin nii imestada kui ka naerda. Nojah, eks oli paar häirivat asja ka. Nii sellises vastu minu uhkust minev fakt selle kohta, et lääneeurooplaste jaoks oleme meie, Eesti naised, litsid ja alkohoolikud, kui ka selline pisut isiklik mõistmatus, et kuidas saab abielluda kellegagi, keda sa varem näinudki ei ole. Aga muidu ülimalt hea ja kindlasti vägagi hariv.

Hinne: 9,5/10

Pealkiri: Re: 2013. 4/1/2013, 13:06

2.

Pealkiri: Minu Kolumbia

Autor: Ave Ungro

Lehekülgede arv: 184

Sisu: Perico tähendab kokaiini. Sõna perico (slängis „papagoi“) kasutatakse sellepärast, et kokaiin tekitab ninas tunde, nagu hammustaks seda papagoi. Kolumbia tänavaslängis on muide kõnekäänd: kui tuju pole kiita, siis… vaheta diilerit!
Saabusin 2004. aasta 1. jaanuaril Kolumbiasse, et õpetada kuus kuud ühes katoliiklikus keskkoolis inglise keelt. Saatus tahtis teisiti: viibisin Kolumbias kaks ja pool aastat, elasin kahes linnas ning töötasin ka tõlgi ja projektijuhina. Elasin sellel maal läbi oma elu suurimad rõõmud ja valud, mis on nii hullupööra minu sees, et ma võib-olla „ei saagi Kolumbiast üle“. Ühest küljest oli ju palju valusat, mida ei tahaks mäletada, samas valdab mind tunne, et ilma nende mälestusteta oleksin palju vaesem inimene. Ma armastan Kolumbiat väga. Aga kui päris aus olla, siis see on armastuse ja vihkamise suhe.

Minu arvamus: No omg! Kas kõik need "Minu"-sarja raamatud ongi ülihead või sattusid minu kätte just need parimad? Kui eelmise raamatu puhul oli see, et ma sain hullemat sorti teadmistekogu, siis see pakkus ka niisama väga suurt elamust. Eks muidugi sain teadmisi ka, aga peamine oli selle juures ikka see, mis seal Avega kõik toimus. Peod, narko, unetud ööd - nagu.. mida mida? Olgugi, et päris sellist elustiili mina küll ei harrastaks, ei saa ma midagi sinna parata, et suures osas raamatut lugedes oli mul küll selline tunne, et "tahan kaaa!". Igatahes, järjekordselt vägagi hea raamat!

Hinne: 9,5/10

Pealkiri: Re: 2013. 26/1/2013, 14:41

3.

2013. Erich_Maria_Remarque__Arc_de_Triomphe

Pealkiri: Arc de Triomphe (Triumfikaar)

Autor: Erich Maria Remarque

Lehekülgede arv: 414

Sisu: Saksamaalt Teise maailmasõja ajal Pariisi põgenenud kirurg Ravic kohtab Pariisis teda kunagi piinanud Gestapo ohvitseri ning otsustab ta tappa. Remarque´i ühes tippteoses arenevad okupeeritud Pariisis ühe inimese ümber nii kirglik armulugu kui külmavereline kättemaksuplaan, romaani liikumapanevaks jõuks on aga siiski autorile omane ja tema loomingut läbiv humanism.

Minu arvamus: Aah.. see oli niii hea! Olgugi, et see kohati venis (peamiselt tänu Ravici ja Jeani pidevale kokku-lahku käimisele), oli see ülimalt hästi kirjeldatud. Ma ei ole kunagi kirjeldustest eriti lugu pidanud ja üldiselt paistavad need pigem tüütutena, aga selle raamatu puhul meeldisid need mulle isegi väga. Sellised.. lihtsad, ent täpsed ja põhjalikud. Ei olnud neid kordagi üleliia. Ja üldse kogu see sisu ja see lõpp ja.. no ma ei tea. Väga mõnus raamat igatahes. Ma olen varem ka korra Remarque' lugenud, kuid siis ei jõudnud see sisu niiväga minuni. Eks muidugi oli see kurb ja läks südamesse, aga samas oli see ka siiski tüütu. Siis olin ma 9. klassis ka ja selleks ajaks ei olnud ma veel nii palju sügavamamõttelisi raamatuiod lugenud, kui ma seda siin gümnaasiumiaja vältel olen teinud. Ehk on selles vahe.

Hinne: 8/10

Pealkiri: Re: 2013. 30/1/2013, 21:02

4.

Pealkiri: Minu Argentiina

Autor: Liis Kängsepp

Lehekülgede arv: 284

Sisu: Endine majandusajakirjanik jättis oma mugava elu Eestis ja kolis tööle Buenos Airese vaestelinnaosasse. Raamat räägib, mismoodi ta seal päevakeskuses prussakatega võitles ja siis hoopis ülemuseks sai, mismoodi ta käis tutvumas vaalade ja pingviinidega, mismoodi ta ei suutnud prügikastiinimesega intervjuud teha, kuidas rullusid suhtemustrid vabatahtlike hulgas ja „Kakluskubiks” nimetatud ühiskorteris. Aga mis üllatas teda 14 kuud hiljem tagasi Eestisse tulles?

Minu arvamus: Esimesena pean ma ütlema, et omg! Ma olen kuu ajaga neli raamatut läbi jõudnud lugeda!!! (Jah, see on palju minu jaoks. Very Happy

)
Aga nüüd raamatu juurde minnes. Nojah, järjekordselt oli see hea raamat, nagu need teisedki Minu-sarja saaramatud. Väga huvitav, vägam õnus kirjastiil jne. Ainult, et see oli naatu-natukene igavam, kui kaks eelmist. Esiteks seepärast, et ma olen ilgelt uudishimulik inimene ja olen all about their private life, kuid selles raamatus oli peamiselt vist rõhku pandud siiski kogu sealse olukorra kirjeldamisele. See ei olnud halb, muidugi.. Lihtsalt.. jättis kuidagi sellise lihtsa reisikirjelduse mulje, mitte ei olnud justkui enda ühe eluetapi järgemööda minev kirjeldus, kus on lisatud ka huvitavaid fakte ümbrusest. Võib-olla, kui kogu see ülesehitus oleks pisut teine olnud, oleks see minu poolt rohkem kiita saanud. Very Happy

Aa! Ja miinuseks on see ka, et pilte ei olnud!

Hinne: 9/10

Pealkiri: Re: 2013. 14/3/2013, 16:35

5.

Pealkiri: Dorian Gray portree

Autor: Oscar Wilde

Lehekülgede arv: 184

Sisu: Oscar Wilde’i lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge igavese nooruse ja ilu saavutamiseks, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid. Wilde’ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu Dorian Gray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal 1890 märgatava skandaali. Wilde’i süüdistati dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises. Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.

Tsitaate:
- "Ainus viis kiusatusest vabaneda on sellele järele anda."
- "Ainus erinevus kapriisi ja eluaegse kire vahel on see, et kapriis kestab natukene kauem."
- "Inimese elupäevad on liiga lühikesed, et kellegi teise vigade koorem oma õlule võtta. Iga inimene elab omaendas elu ja maksab selle elamise eest oma hinda."
- "Kui inimene kohtleb elu kunstipäraselt, siis on ta aju tema süda."

Minu arvamus: No selle suhtes on mul natuke vastakad tunded ja mõtted. Iseenesest oli seda väga hea lugeda, see läks niivõrd-kuivõrd ladusalt, oli täis väga häid aforisme, oli huvitava ja kohati isegi üllatava süžeega ja tegelased läksid hästi peale. Samas midagi siiski häiris ka selle raamatu juures ja ma ei ole päris kindel, mis. Võib-olla selline kohati liiga lihtne idee, mis oli a'la "ilu ei ole kõige tähtsam" või.. ma ei teagi. Mida ma kindlalt tean, et mulle ei meeldinud, on lõpp. Aga see on rohkem selline isiklik "nii halb pilt tuli silme ette"-laadi arvamus. Very Happy

Hinne: 7/10

Pealkiri: Re: 2013. 21/3/2013, 11:58

6.

Pealkiri: Minu Austraalia

Autor: Airi Ilisson-Cruz

Lehekülgede arv: 303

Sisu: Pime possumionu kolistab elektritraate pidi kui kass, mängukaru moodi koaalad nosivad puu otsas eukalüptilehti ja väledad pisikesed gekod vilistavad elutoa seintel laulda. Tänavapilt näeb välja kui üks jumalavallatu multikultuuri supp ja inglise keelt kogeb uskumatu aktsendiga variatsioonides.
Austraalia, unistustemaa.
Eestis oli mul just nagu kõik olemas, ainult et hing ei andnud rahu. Lõpuks läksin, ikka seda oma unistust otsima. Jutustasin punase kahemeetrise kängurusõbraga Austraalia unenägude aegadest ja kihutasin hiigelrekkadel läbi tuhandeid kilomeetreid kõrbeavarusi. Tassisin farmis ananasse ja arbuuse, müütasin linnatänavail loteriipileteid ning teenisin ettekandjana nagu sajad teisedki noored eestlastest ilmarändurid. Seikluste keskel leidsin ootamatult selle, mida enesele teadmata otsinud olin.

Minu arvamus: See oli natuke liiga pikaks venitatud. Muidu oli nagu kõik olemas - kirjeldati Austraaliat (kohati isegi üleliigselt, tundus nagu oleks autor vägagi pika uurimuse selle maa kohta läbi viinud) ja oli ka palju juttu kirjaniku isiklikust elust. Kuigi siin oli riigist väga palju juttu, jäi kogu selle riigi sisu siiski kuidagi natuke kättesaadamatuks. Olgu, kogu süsteemist sain ma vägagi ülevaatliku pildi, kuid inimesed? Peamised austraallased, kellega ta suhtles, olid kõik tegelikult võõramaalased oma riikide kommetega. Sellised "howdy mate"-laadi isikutest jäi nagu kuidagi puudu. Muidu oli täitsa fun! Mulle meeldis see, et autor ise paistis elu hästi vabalt võtvat ja oli mõnusa hoiakuga.

Hinne: 8/10

Pealkiri: Re: 2013. 23/3/2013, 14:09

7.

Pealkiri: Vaikus

Autor: Becca Fitzpatrick

Lehekülgede arv: 381

Sisu: Patchi ja Nora vahel pole enam pingeid. Nad on matnud saladused Patchi musta minevikku ja jätnud selle seljataha. Nad on lepitanud kaks lepitamatud maailma, võitnud reetmise, pannud proovile truuduse ja usalduse ... Kõike seda armastuse nimel, mis ületab taeva ja maa piirid.
Kuid Patchil ja Noral on võidelda veel üks võitlus: relvadeks armastus ja lõppematu usk teineteisesse peavad nad peatama kurja, kelle käes on võim purustada igaveseks kõik see, mille nimel nad on vaeva näinud.

Minu arvamus: On olemas raamatuid, mida lugedes on raske lõpetada ja millest eemal olles on selline tunne, et midagi on nagu puudu ja äkki peaks raamatu juurde tagasi minema. Kogu selle sarja raamatud kuuluvad raudselt nende raamatute alla.. Täiesti lõpp, kuidas mulle see sari lihtsalt meeldib. Nii "Salajane", "Crescendo" kui ka "Vaikus". Seal on olemas kõik žanrid, mis mulle meeldivad: põnevus, fantaasia ja armastus. See on lihtsalt niiiii huvitav, niiii põnev, niiii lahe, niiii äge jnejne. Rääkimata siis veel tegelastest. Patch on raudslt mu suurim (ja ilmselt ka ainuke tegelikult) bookcrush.
A nüüd veits spoilereid ka:

Spoiler:

Hinne: 10/10

Pealkiri: Re: 2013. 23/3/2013, 14:51

Mulle ka nii meeldib see sari, mulle meeldib see ka, et see filmiks tehakse... Ja ausalt öeldes ma ei saa aru inimestest, kes laidavad seda sarja. Võib-olla jah see liigne fantaasia vms ei klapi mõndele aga ikkagi... See on hästi kirjutatud ja tõepoolest hea ju :)

Pealkiri: Re: 2013. 23/3/2013, 17:39

Mina ka ei saa aru. Mu ema ei ole ka sellest sarjast nii väga vaimustuses, kuid tema puhul ongi lihtsalt see (nagu ma olen märganud), et talle ei lähegi taolised noorte fantaasiaraamatud peale.
Ja mis puutub filmi, siis ühest küljest ma muidugi ootan seda ja tahaks täiega näha, kuid teisest küljest jäin ma just alles mõtlema, et mis siis saab, kui sellega kaasneb kerget viisi selline twilighti-sündroom. Ehk siis filmid osutuvad jamaks ja tänu sellele saab kogu raamatutesari halva vastukaja.

Pealkiri: Re: 2013. 23/3/2013, 17:58

Kõige jubedam on see, kui valitakse näitlejad, kes on täiesti valed ja rikuvad peas jooksva filmi igaveseks ära Very Happy

Pealkiri: Re: 2013. 23/3/2013, 18:05

Täpselt.

Kusjuures ma ei oskakski vist praegu ette kujutada, kes näitlejatest sobiks Patchi mängima..

Pealkiri: Re: 2013. 23/3/2013, 18:07

Ma ka mitte Very Happy

Ma ei tea, kas sa oled näinud seda neljanda raamatu treilerit aga see tüdruk kes seal on, oleks minu meelest päris okei Nora. Patch... no see saab keeruline olema.

Magus maius Postituste arv : 2007 Age : 26 Asukoht : Tartu

Alati neid raamatuid lugedes tuleb nii suur isu endal kirjutada. Very Happy

Pealkiri: Re: 2013. 23/3/2013, 18:19

Mõtled selle siit, Audrey: https://www.youtube.com/watch?v=TQONgLZFagQ ? Nora puhul on ilmselt kergemleida. Teda kujutlen ma enam-vähem average välimusega tüdrukuna. Very Happy

Cilen - jaaa! Very Happy

Kuigi selle raamatuga tekkis palju väiksem isu kirjutamise järele kui esimesel. Esimese puhul oli see kõige tugevam.

Pealkiri: Re: 2013. 23/3/2013, 22:26

Jep, Keku

Samas tema juuksetoon, raamatus, ma mõtlen on selline... Umm... Ok... Very Happy

Loodan, et see juuksevärv on savi näitlejate valijatel aga brünett võiks olla küll Very Happy

Ja sama värk- alati tuleb jube kirjutamistuhin peale Very Happy

Pealkiri: Re: 2013. 24/3/2013, 11:48

Mina olen teda ka alati brünetina ette kujutanud, aga nagu ma raamatust aru sain, siis pidi ta vist hoopis punapea olema? Very Happy

Pealkiri: Re: 2013. 24/3/2013, 13:13

Mhmh, sest vaata kui Marcie talle selle punase kleidi sokutab, siis ta võrdleb end selle Roger Rabbiti filmist kellegiga vms Very Happy

Ja no mulle ei meeldi teda punapeana ette kujutada. Mitte sellise punapeana nagu ma mõtlen... Very Happy

Pealkiri: Re: 2013. 24/3/2013, 14:15

Mhmh! Ja kui teda ja Patchi seal baaris või asjas taga aeti ning ta kätte saades üks nefilim ütles midagi sellist nagu "Punapea hoopis! Sa meeldisid mulle blondina rohkem". Sellise punakaspruunina võib teda isegi enam-vähem ette kujutada, aga see on küll viimane piir. Very Happy

Pealkiri: Re: 2013. 24/3/2013, 14:44

Ma lihtsalt ütlen pfffff. Parem oleks et ta filmis brünett oleks. Ja et Patch oleks mingi ooh la la välimusega tüüp muidu ma streigin ja ei lähe vaatama Mad

Pealkiri: Re: 2013. 24/3/2013, 14:56

Just!!! (Kuigi Patchi tegelt ka kirjeldati sellisena, et ta ei näe tegelikult üldse kena välja jms blabla'd Very Happy

)

Pealkiri: Re: 2013. 24/3/2013, 15:27

Ma nii kardan, et äkki nad rikuvad kõik ilusad kujutluspildid ära... Crying or Very sad

Pealkiri: Re: 2013. 24/3/2013, 19:33

Jaa! Nad võiksid neljanda raamatu eesti keelde enne ära tõlkida, kui film tuleb. Siis saan rahulikult sarja lõpuni lugeda oma kujutluspiltidega. Very Happy

Pealkiri: Re: 2013. 26/4/2013, 18:33

8.

Pealkiri: Igaveseks kaotatud

Autor: Anna Lorie

Lehekülgede arv: 160

Sisu: Paljud kadestavad noore kirjaniku Margarita Tropinina elu: suurilmapeod, maailmanimega moekunstnike disainitud riided, moodne kirjastajast armuke... Miski ei puuduta eduka kaunitari hinge ja seda enam ei oska keegi arvata, et ta elab minevikus, püüdes unustada kahe aasta tagust vapustavat armuromaani teleajakirjanikuga. Margarita on aga kindel, et nad kohtuvad veel.

Minu arvamus: Ema ostis ühe hulga neid väikesemõõdulisi armastusromaane koju kaasa ja otsustasin neid vaikselt ükshaaval lugema hakata.. See oli nendest esimene. Suhteliselt lihtne ja mitte kuigi kaasa elama pannev raamat. Kõik on ilusad ja rikkad ja armastavad üksteist jäägitult. Seda raamatut oli mul isiklikus võtmes natuke kummaline lugeda, sest tegevus toimus Venemaal ja ainsad sealt pärit raamatud, mis ma lugenud olen, on sellised sajandi ja paari tagused ning mul on pidevalt silme ees pilt Venemaast kui kohast, kus kõik on nii raske ja vaevlev ning mõned sajandid ülejäänud maailmast maas.. Aga see on juba selline isiklik värk. Eks kui ma kunagi peaksin Venemaale sattuma, siis see tunne kaob. Hehe.

Hinne: 6/10

Pealkiri: Re: 2013. 26/4/2013, 18:50

9.

Pealkiri: Täiskuu

Autor: Lana Ellet

Lehekülgede arv: 208

Sisu: Noor Leslie, kes on kaotanud lootuse leida tõelist armastust koduses Chicagos, otsustab suunduda otsinguile mõistatuslikku ja paljulubavasse Indiasse. Ta kohtab oma teel mitut meest ja nad kõik tahavad saada selle veetleva seikleja väljavalituks. Kirglik prantslane, piltilus türklane, pilkehimuline ameeriklane – kes neist on talle saatuse poolt määratud?

Minu arvamus: No see oli juba veidi parem armastusromaan kui eelmine. Siin toimus märksa rohkem tegevust ja olid huvitavamad karakterid. Algul ei olnudki see nii ettearvatav, sest iga uus tegelane, kes tuli, paistis olevat see kõige-kõigem meespeategelane.. kuni nad ükshaaval jamadeks muutusid. Aga Evan meeldis mulle kogu aeg ja mida lehekülgi edasi läks, seda kindlam ma olin, et temast saabki the one. (Ups, spoilers!!) Ta oli selline änksa kogu aeg ja tema puhul ei olnud see, et Leslie oleks koheselt a la "omg, he's so perfect he must be my soulmate!". Aa, ja ma täiega tahaks näha inimest, kes vastab Fatihi välimuse kirjeldusele. See paistis täiega huvitav olevat. Very Happy

Hinne: 8/10

Pealkiri: Re: 2013. 26/4/2013, 18:56

10.

Pealkiri: Kiivuse labürint

Autor: Abby Cassy

Lehekülgede arv: 232

Sisu: Armukade speleoloog meelitab oma mehe koopalabürinti, et talle truudusemurdmise
eest kätte maksta. Vaeseke on hukule määratud – pilkases pimeduses minimaalsete
söögi- ning veevarudega. Kuid mehel ei ole plaaniski alla anda ning selle tasuks
saab ta kõige kallihinnalisema aarde siin ilmas…

Minu arvamus: Okei, see on raudselt üks imelikumaid raamatuid, mida ma kunagi lugenud olen. Isegi kui see sisukirjeldus paistab tutvustavad ühte lihtsalt toredat armastusromaani, siis päriselt on see sisemine tekst ikka kaugel tavalisest. See on nagu.. Ma ei oska päris täpselt kirjeldada, sest targem oleks ikka ise läbi lugeda, aga see on nii veidralt üles ehitatud. Okei, seal on süžeeliin olemas - naine viib mehe labürinti, jätab ta sinna nälgima, siis avastab viimane äkitselt kellegi ja nii ongi. Aga kogu see kirjeldus, mis oleks nagu jutustav, samas on nagu kirjeldav ja kuidagi konkreetne ja.. Igatahes on see veider. Ja nimed on ka veidrad. Kes kutsub inimest Pisipõnniks? Meest veel lisaks. Ja siis veel kõik need faktid nahkhiirtest ja jutud mütoloogiast.. Polegi päris kindel, kas see meeldis mulle või mitte. Kaldub vist väheke selle viimase poole, sest mul oli imelik seda lugeda.

Hinne: 6/10

» 2013
» ~ 2013 ~
» 2013
» 2013
» 2013