Saladus kummalises majas [3/...]

Pealkiri: Saladus kummalises majas [3/...] 9/2/2013, 20:17

Esiteks: Kriitikat! (Proovin nendest midagi õppida!)
Teiseks: See ei kuku kindlasti NIII õudne välja, kuid proovima siiski peab.
Kolmandas: Esimene osa oli lühike, kuna ma pidin sealt ära lõpetama. Very Happy

Neljandaks: Enjoy! Wink

I

,,Miks me siia pidime tulema?" küsisin vaadates enda ümber ringi. Me olime just mööda surnuaeda kõndinud ühe maja poole, kuhu otsustasime minna. Mina muidugi ei hääletanud, kuid mina olin niiöelda paberile alla kirjutanud, et pean kaasa minema.
,,Sest me hääletasime selle kasuks," muigas Marc ja nügis Riley'd.
Olime tulnud oma kambaga kokku. Marc oli niiöelda boss, kellel olid tumepruunid (pimedas tunduvad mustad) juuksed ja üsna tumepruunid silmad. Riley oli Marci parim sõber, kellel olid siis pruunid juuksed ja pruunid silmad. Victoria - minu parim sõbranna - oli väga ilus, tal olid helepruunid juuksed ja tumepruunid silmad. Lizzyl - Minu, Victoria ja Marci klassiõde ja üsna hea sõber - olid aga blondid juuksed, kus siis on väga - tõesti väga palju - erinevaid värve sees ja rohekaspruunid silmad. Daniellel - Riley tüdruksõber - on blondid juuksed ja hallikad silmad. Ning kõige viimaseks mina, kellel on siis pruunid juuksed ja rohelised silmad. Olin meie kambast kõige lühem. Mina, Victoria, Marc, Lizzy käime samas klassis. Riley ja Danielle 12. klassis, ehk siis meist ühe aasta eespool. Siiski saame koos kõik hästi läbi.
Marc ja Riley jäid järsku seisma ja me kõik hakkasime mõmisema, et mis juhtus jne.
,,Võtame kõik taskulambid välja!" käskis Marc meid ja tundsin, kuidas mul kõhus surin läbi käis. Ma arvan, et see tähendas halba, kuid siiski ma otsisin oma taskulambi jopetaskust üles ja panin selle põlema. Siis, kui kõik olime taskulambid põlema saanud, hakkasime edasi kõndima.
Varsti, kui olime surnuaiast läbi saanud, ohkasin ja tundsin, kuidas veepiisad mul näkku tulevad. See veel puudus, kui torm tuleb.
,,Em, ma arvan, et me peaksime edasi liikuma!" teatas Victoria minu kõrval ja ma noogutasin.
,,Tõesti. Ma ei taha tormi kätte jääda"
Märkasin, et Riley noogutas ja sosistas midagi Daniellele. Muigasin vaikselt ja kõndisin edasi.
,,Okei, maja paistab!" teavitas Marc meie ees ja ma vaatasin maja. Ma arvasin, et see on väike ja vana urgas, kuid see oli kolme korruseline (võibolla ka pööning ja kelder) ja ei tundunud väga vana. See tundus mahajäetuna, kuid siis midagi vilkus aknas. Kiljatasin ja kõik jäid seisma.
,,M-ma arvan, ... et-t ma nägin m-m-midagi" sõnasin arglikult ja Victoria vaatas mind, silmad suured peas.

Kojamees Postituste arv : 36

See surnuaia koht läks nii kiiresti. Oleks võinud rohkem kirjeldusi olla ja nt seal juba midagi juhtuda jne. See inimeste kirjeldamine oli ka natuke jama... Nende välimus oleks võinud jutu käigus välja tulla.
Muidu jätka. Vaatab, mis saama hakkab. :)

Pealkiri: Re: Saladus kummalises majas [3/...] 9/2/2013, 21:10

Oh okay.
Ma proovin seda juttu jah väga kaua kirjutada. Mul tuli isu... xD

Pealkiri: Re: Saladus kummalises majas [3/...] 11/2/2013, 19:36

II

,,Mida sa seal nägid?" küsis Marc minu poole tulles.
,,Ma nägin aknast, et mingi asi vilkus" vastasin hirmunult.
Järsku hakkas Riley naerma ja kõik vaatasid teda imelikult. Riley lõpetas naermise ja vastas: ,,Kallis Sara, kas sa siis tead, et aknad peegelduvad vastu? Ja meil on ka taskulambid, seega aknast peegeldus see valgus tagasi"
Minust üks pool ei uskunud Riley'd ja teine pool uskus. Nojah.
Victoria naeratas ja võttis mu õlgadest kinni. ,,Ärge pahandage! Sara on kord juba selline!" Pööritasin silmi ja astusin sammu maja poole, kus Marc juba ust lahti püüdis saada. See läks lahti kriuksatusega ja me astusime sisse.
Esik oli nagu esik ikka, erinevus oli vaid selles, et peegel oli katki ja igal pool oli tolmune. Arvatavasti on see siis juba maksimum kümme aastat nii seisnud. Danielle Riley kõrval aevastas ja Marc muigas.
,,Siin on veidi tolmune, aga küll me selle ära pühime," sõnas Marc ja astus koridori.
,,Veidi? Mina küll ei arva, et siin on veidi tolmune" nähvas Danielle vaadates Marci. Muigasin ja astusin samuti koridori. Aevastasin. Victoria ulatas mulle nuuskepaberi, kuhu ma siis sisse nuuskasin. Naeratasin talle ja tänasin teda.
Ma ei märganudki, et Riley oli läinud trepist ülesse ja kui ta alla tuli, ehmusin ma.
,,Sa tead, et see ei ole naljakas!" hädaldasin ma vihaselt.
,,Sa tead, et kummitusi pole olemas!" Riley tegi mind järgi ja ma näitasin talle keelt.
,,Kuulge, see pole tõesti hea koht nääklemiseks!" pahandas Lizzy.
,,Seda räägi sa Riley'le!" pomisesin vaikselt.
,,Esiteks, ärme nääkleme. Teiseks, me peame mõtlema kuhu me sisse end seame ja kolmas tuleb hiljem" sõnas Marc muigega, ka mina muigasin.
Järsku läks Riley uuesti üles ja kutsus meid. Üleval panime küünla mõlema ja liikusime mööda pikka koridori, kus kummagi poole jäi mitu ust. Ka koridori lõpus oli üks uks. Riley hakkas neid proovima. Koridori lõpu uks oli lukus, kuid teised lahti.
,,Me võiks siia jääda!" hüüdis Marc ja Danielle noogutas.
,,Jah, see on suur ja kõige puhtam vist."
Me kõik liikusime sinna poole ja pistsin pea sisse. Danielle oli pannud küünla põlema ja Marc lihtsalt seisis keset tuba.
,,Me võiks siis nüüd koristama hakata!" Victoria oli minule märkamatult minu kõrvale tulnud ja ma võpatasin.
Astusin tuppa ja vaatasin ringi. Tuba oli mahukas. Seina ääres oli üks kirjutuslaud ja vana aegne puust kapp. Marc riputas lakke paar taskulampi , et seal veidi valgem oleks. Lizzy ja Danielle panid mõned küünlad põlema. Nüüd oli vaja vaid koristada. Mina ja Victoria hakkasime põrandat pühkima ja kui see valmis sai, hakkasime kirjutuslaualt ja kapi pealt ämblikuvõrke ja tolmu võtma.
Mõne aja pärast - no umbes kümne minuti pärast - oli kõik valmis. Kõhedast toast oli saanud mõnus pelgupaik. Üsna hästi valgustatud, maas olid lahti rullitud madratsid ja magamiskotid.
Istusin oma madratsile ja vaatasin, kuidas teised askeldasid.
,,Kell on pool kolm. Äkki läheks magama?" küsis Danielle ja istus ka oma madratsil. Ma noogutasin ja pugesin teki alla.
,,Täpselt!" lausus Lizzy, kes oli juba pikemalt aega vaikselt olnud.
Mõne aja pärast olime kõik tekikoti sees - väljaarvatud Riley, kes oli läinud korra õue, et vetsus käia - ja mina olin juba peaaegu silmad kinni saanud, kui järsku vaikselt uks lahti läks.

Pealkiri: Re: Saladus kummalises majas [3/...] 11/2/2013, 19:46

Mulle tundub, et siit tuleb nüüd midagi huvitavat, aga eks siis näeb, kui uus osa tuleb Very Happy

Juhul kui sa veel vihjest aru ei saanud, ootan ma uut osa Wink

Pealkiri: Re: Saladus kummalises majas [3/...] 11/2/2013, 19:47

Mhm, aga see võibolla ei tule õudne. Mu esimene õudusjutt siiski Wink

Kojamees Postituste arv : 36

Mitmes kohas otsekõnes on sul kirjavahemärgid ära jäänud.
Keele näitamine on veits algklassilik. Very Happy

Nuuskepaberit oleks parem kutsuda salvrätiks.
Mõne aja pärast - no umbes kümne...
Kümne mille? Minuti? Tunni? Päeva? Very Happy

Aga muidu ootan jätku. Tahaks teada, kas seal on jälle Riley, kes lollitab niisama, või siis midagi muud. Very Happy

Pealkiri: Re: Saladus kummalises majas [3/...] 11/2/2013, 21:05

Nojah, need pole mu sõbrad...
Okei, parandan selle kümne värgi ära Very Happy

Hehehehe

Naerupall Postituste arv : 13 Age : 26

Jube vinge, kindlasti jätka :)

Pealkiri: Re: Saladus kummalises majas [3/...] 12/2/2013, 14:43

Thank you! Wink

Pealkiri: Re: Saladus kummalises majas [3/...] 12/2/2013, 16:41

III

,,Mis see oli?" küsis Danielle vaadates Lizzyle otsa. Lizzy vaid selle peale kehitas õlgu.
Siis pistis keegi oma pea ukse vahelt sisse. Ja see keegi oli, ei keegi muu kui Riley.
,,Sa loll tõbras!" karjus Danielle ja Riley astus sisse. Ta pani ukse kinni ja läks Danielle madratsi poole, ning kummardas.
,,Vabandust mu kõrgeausus!"
Pööritasin silmi ning nägin veel silmanurgast, et Riley läks Danielle kõrvale.
Panin pea padjale ja sulgesin silmad.

Ärkasin ning nägin, et kõik olid kadunud. Kortsutasin kulmu ning tõusin püsti. Läksin ukse juurde ja astusin välja. Kõndisin edasi koridori lõpus olevasse tuppa. Ma ise ei tahtnud, aga nagu keegi oleks mind kutsunud. Vajutasin aeglaselt linki alla, kuna hirm oli liiga suur. Avasin ukse, ise jäädes tummalt vaatama, kuidas ta lahti läheb. Kui see oli võimalikult lahti, astusin tuppa. Siis järsku ma kahetsesin, et ma sinna läksin. Ma tahtsin ära minna, kuid ei saanud. Uks oli nagu iseenesest ära kadunud.
Asi oli selles, et voodi peal valgel linal lebasid Danielle, Lizzy ja Victoria - surnud. Nurgas istus Marc, kellel kael läbi näritud.
Järsku pani keegi mu suu ette oma käe ja viskas mind ühte teisse nurka. Ma avasin silmad, mille olin juba kinni pannud ja vaatasin musta riietatud meest. Mulle tundus et ta oli mees. Ta võttis musta rätiku peast ja siis sain aru, kes ta oli - Riley. Ma vaatasin teda, kui ta võttis maast kirve. Ma avasin suu, et midagi öelda, kui juba ta kirve minu pea suunas virutas.

Naerupall Postituste arv : 13 Age : 26

Edasi, nii põnev! :)

Pealkiri: Re: Saladus kummalises majas [3/...] 12/2/2013, 16:47

Aitäh :)

Pealkiri: Re: Saladus kummalises majas [3/...] 12/2/2013, 17:02

Muidu tahtsin küsida, kas te armastust ka sisse tahate? Wink

Kojamees Postituste arv : 36

See on ikka sinu otsustada. Wink

Aga muidu... Anna andeks, mulle ei meeldinud. See käis kuidagi nii kähku, ja ausaltöeldes, mulle ei meeldi õudukates sellised järsud mõrvad. Very Happy

Aga ega midagi - edasi.

Pealkiri: Re: Saladus kummalises majas [3/...] 12/2/2013, 19:25

Mulle meeldib Very Happy

See on nii põnev, aga natuke kiiresti käisid sul need asjad Wink

Uut

Pealkiri: Re: Saladus kummalises majas [3/...] 13/2/2013, 14:03

Väääääääääga tore. cheers

Hakkangi vist nüüd kirjutama, kuid ei tea kas täna lisan. Wink

» Saladus