-Pubekad- (ehk seitse päeva pubede elust) [ LÕPETATUD! ]

REEDE!
Gaad, ma nii õnnelik, et reede, olge teie ka!
Ilusat lugemist ^^.

¤¤¤

„Saage palun sellest aru! Mirko pole pahapoiss! Me ju kõigest proovime, kas sellest üldse midagi välja tuleb! See, et et oleme praegu paar, ei tähenda kindlasti seda, et me seda elulõpuni oleme! Mõistke mind, palun teid!“ sõnas Eliis „Saage aru, kui mul pole teid, pole mind olemaski! Kõik need aastad koos teie sõprusega on mind tugevaks teinud, ma olen alati teadnud, et võin ükskõik millise jutuga või mingi unistusega teie juurde tulla seda patrama! Ma ei ela seda üle lihtsalt, kui mulle peaks kohale jõudma, et saan neid lugusid vaid endale rääkida või mis iganes... Igatahes PALUN TEID!“ anus Eliis ja tõmbas sõrmedega läbi juuste.
Ines, Hernes ja Raul astusid Eliisi poole ja jäid kolmekesi üksteise kõrvale seisma.
„Tead, ma lihtsalt... Ma noh... Ma... Deem küll! Ma ei oska seda sõnadesse panna! Iiiiiiiigatahes ma palun vabandust. Võib olla sina ja Mirko sobitegi hästi kokku, kaks põikpead!“ ütles Ines ja naers ning kallistas siis Eliisit.
„Jhaa.“ sõnas Eliis ja ohkas kergendatult.
Henriette (hernes) astus sammukese ette. „Ines ütles juba kõik ära, mis mul öelda oli. Jah, kes teab? On ju ennegi kasvanud vihkamisest armastus.“ muigas ta ja kallistas samuti tüdrukut. Eliis juba kiljus õnnest, tema sõbrannad olid temast aru saanud, ainult Andrea polnud seda veel teinud ning ka Kert.
„Tead, proovige ja kui midagi välja ei tule siis ma olen sing hoiatanud! Kui see tüüp su südame murrab, saab ta tappa.“ ütles Kert ning astus Inesi kõrvale.
„Seda pole vaja teha. Paul ja Alex mureteseid juba selle eest.“
„Mida sa sellega mõtled?“ huvitus Andrea, kes paistis ka , et on Eliisiga nõus.
„Seda mõtlengi mida just ütlesin! Olime teel teisse tundi ja siis tulid Alex ja Paul meile koridoris vastu. Me läksime nende järel klassiruumi, me rääkisime ja siis läks asi juba nii kiirelt. Ma avastasin end koridorist ja klassiruumis sees kolkisid Alex ja Paul Mirkot.“ vuristas Eliis ühe hingetõmbega.
„Prrr.“ väristas Bella õlgu.
„Mis edasi?“ tahtis Raul teada.
„Noh, meil tekkis sõnelus ja siis lasin klassiruumist jalga ja nüüd ma pole teda näinud. Igatahes, loodan, et ta koju läks.“
„Sa ise ka usud seda mida praegu ütlesid? Mirko juba selline mees ei ole, kes laseb tüdrukutel end käsutada!“ sõnas Kert kulmu kergitades.
„Mh, Kert. Mirko pluss Eliis. Kaks puupead, kes ei lase kellegil end käsutada!“ naeris Herneiette.
„Hernes siis!“
„Lapsed, kas me teeme suitsu või lähme geograafia tundi, mis kestab vaid 10 minti veel.“ lausus Andrea.
„Teeme suitsu ja lähme parem eesti keelde, mis on neljas tund!“ ütles Raul ja nii noored tegidki. Eliis küll naeris ja rääkis entusjalikult kaasa asjades, mis teda tegelikult hetkel ei huvi. See mis teda huvitas oli Mirko.

Niisiis, ma olen aru saanud, et teil on "Elu kummaliste pöörete" ja "Kummitus ja tütarlaps 2" - he vastu huvi ära kadunud, aga ikkagi, ma annan sõna, et ma ei jäta neid jutte poolikuteks ;D Lõpetan millagi ära st kirjutan neid millagi edasi. Arvatavasti siis, kui olen "Pubekatega" ühelepoole saanud.
Ikusat lugemist.
PS! Loodan, et see osa nii igav pole nagu oli eelmine

¤¤¤

„Kuule, anna mu vanematele teada, et ma siis olen näiteks Andrea juures ja pole mõtet helistama hakata.“ ütles Eliis Inesile, kui nad pargis istusid ja suitsetasid.
„Mmm, okei. Ma ütlen vabanduseks, et tahtsin su vennaga rääkida ja siis räägingi temaga. Ütlen ka seda su vanematele.“
„Tänud.“
„Kas siis homme koolis näeme?“
„Jah, ma arvan. Ptüi, mitte ei arva vaid i no it.“
„Olgu, ma siis hakkan minema.“
„Kuule, anna õppimised.“ ütles Eliis ja sirutas käi Inesi koolikoti poole. Ines vaatas Eliisi taunivalt, kuid siis istus tagasi pingile, võttis koolikotist päeviku, paberi ja pastaka ning kirjutas Eliisile õppimised.
„Sähh.“ ütles Ines naeruselt.
„Double spasiiiba.“
Tüdrukud kallistasid teineteist ja läksid kumbki erisuundadesse.
Mõne aja pärast seisatas tüdruk Mirko maja ees. Otsides kotist võtme, mille Mirko talle hommikul andnud oli, avas ta maja ukse. Ta astus sisse ja karjus „Olen tagasi!“ lootes, et keegi talle vastab. Vaikus. Eliis karjus uuesti. Vaikus. Ta pani koti maha ja läks kööki, siis elutuppa, siis Mirko tuppa teisele korrusele, Mirko vanemate tuppa.
„No midaiganes?! Ta on koos mu asjadega kadunud, kuigi peaks juba tagasi olema.“ rääkis nagu ei kellelegi. Teksade taskust telefon kätte saadud, helistas ta Mirkole. Telefon kutsus pikalt ja lõpuks vastas keegi unise häälega.
„Jaaa!?“
„Mirko, kus sa oled?“
„Olen kus olen. Mis siis?“
„Ma tahan oma asju su autost kätte saada.“
„Aasiis. Homme saad.“
„Ei lepi selle vastusega. Tahan täna, kohe, siin ja praegu!“
„Aaah, mida sa veel ei taha kullake?“
„Misasja? Loll oled? Mis kuradi kullake ma sulle olen?!“
„Me oleme ju paar, lühidalt, me k ä i m e.“
„Ah õigus. KUS OLED?“
„Naine, take it easy. Ma olen Jake’i juures.“
„Ma ei ole su naine.“
„Me käime. Nüüd toit olgu laual, kui tulen. Neljaks olen at home.“
„Mi.. Olen su ori või?“ karjus Eliis telefoni, aga polnud mõtet. Mirko ei vastanud enam. „Käi persse.“ karjus ta veel ja viskas ka selle telefoni põrandale. Trampides jalgu läks ta köögi poole ja avas külmkapi, kust võttis välja eilse supi. Kuradi ori, sellepärast ta mind siia tahtsiki. Ma soolan selle supi üle ja vot saab näha mis saab! Ei soola kah, ma ise tahan ju ka süüa. Igatahes, ta hakkab mulle veel vastuseid andma! mõtles Eliis ja pani supi mikrokasse soenema. Pilguheit kellale, mis näitas alles 15.30, seega Mirkot polnud veel tulemas. Eliis võttis suuna teisele korrusele. Joonelt Mirko tuppa, arvuti käima, msn lahti, kasutaja ja pass lahtritesse kirja ja oligi sees.
Kohe hakkas Ines temaga rääkima.
Inezzzz ütleb: tsau kalliiiii! Kuidas sa arvutisse said?
Eliis | üks tüüp hakkab mulle vastuseid andma! ütleb: tsau mosooo! Kle, et Mirkot pole hetkel kodus ja tulin. Sitt lugu, ma pean teda nüüd siin ootama, kuni ta oma asjadega jõuab :S:S:S
Inezzzz ütleb: a sellepärast sul siis ka selline pealkirja, jamh?
Inezzzz ütleb: pealkiri*
Eliis | üks tüüp hakkab mulle vastuseid andma! ütleb: mhmh. Saad aru?! Ta redutab kuskil pärapõrgus eks ja tema autos on mu riided, mõned õpikud veel, laadija ja veel mõned asjad.
*lisandus Kert*
Eliis | üks tüüp hakkab mulle vastuseid andma! ütleb: iouu Kert ^^
Kkeerrtt ütleb: iouuks, noh, kuidas Mirkoga edeneb? :D:D:D
Eliis | üks tüüp hakkab mulle vastuseid andma! ütleb: ää...eee :D Ärme hakka ennatlikke järeldusi tegema:D Teda pole kodus ja ma olen ta peale suht ängri :@
Kkeerrtt ütleb: why?
Inezzzz ütleb: Mirko on Eliisi asjadega kadunud ja nüüd Eliis on verri ängri
Kkeerrtt ütleb: probleemid ;D
Eliis | üks tüüp hakkab mulle vastuseid andma! ütleb: jha.
Eliis pööras pilgu monitorilt, kui välisuks käis.
„Naine!“ karjus Mirko alt.
Eliis | üks tüüp hakkab mulle vastuseid andma! ütleb: bai nüüd, Mirko tuli koju.
Eliis ei oodanud, mida sõbrad vastavad, vaid logis kähku msnist välja ning tormas vihasena alla.
„Nii, kus mu asjad on?“ küsis Eliis vihaselt poissi põrnitsedes.
„Rilääks tšikk, siin on.“ ütles Mirko rahulikult ning osutas põrandal olevale spordikotile. Eliis laskus kükki ja vaatas spordikoti läbi.
„Tänan sind.“
„Söök?“
„Mirkouunis.“

Magus maius Postituste arv : 2124 Age : 32 Asukoht : Tartu

Hahaaa, söök on "Mirkouunis". Very Happy

Väga hea osa oli Wink

suuper (L)

Nii, kui ma viitsin siis lisandub juba täna uus osa ka "Kummitus ja tütarlaps 2" Aga see on ainult VB.
Ilusat lugemist!

¤¤¤

„Kokk, ausalt ka.“ kiitis Mirko, mille peale Eliis vahtis poissi veel vihasemalt. „Sorry, sorry.“
„Sorista jamh.“ pomises Eliis.
Mirko tõusis püsti ja kõndis Eliisi juurde, kes uksel seisis.
„No tead, mulle aitab! Kas meiega on midagi halvasti?“
„On, ikka on. Välja arvatud see, et mu vend sulle tappa andis ja pärast seda sa kaod lihtsalt ära. Ei, kõik on korras, kõik lausa ideaalselt, ei perfektselt korras!“ ütles Eliis sarkastiliselt.
„Mina kadusin ära? Psäh! Kes oli, kes ära jooksis? Kes mu üksi jättis? Ah?“ karjus Mirko.
Eliis vaikis.
„Noh, pole midagi öelda jamh! Sinu pärast mul on nägu sinine, sinu pärast sain ma tappa....“ Eliis virutas poisile kõrvakiilu.
„Ah, et kõik on minu pärast? Käi põrgu!“ karjus Eliis, võttis suitsupaki ning läks läbi köögi terassile suitsetama. Eliis ohkas ja lasi jahedal õhtutuulel enda juukseid paitada. Esimene, teine, kolmas, neljas suits ja Eliis lausa nuttis, kui suitsetas. Meenutades tänast päeva. Pikka päeva. Sündmuste rohket päeva. Eliis ei hoolinud külmast, tal oli vaja mõelda. Suits kahe sõrme vahel, läks ta koridori ja võttis kotist päeviku ning pastaka ja läks tagasi terassile. Korraks käis ta mõttest läbi, et kus Mirko on. Aga ainult k o r r a k s.
Mis toimub? Ah? Nii palju õnne, siis segadust, õnne ja jälle segadust. Millega ma selle ära teeninud olen? Mul on sõpradega korras, kuid Mirkoga on asjad viltu. Mh, ma ei taha võtta kuulda teiste arvamusi ja nõustuda sellega, et kokku on sattunud kaks põikpead! Ei taha ja kõik! What happen next? Keegi annab äkki Alexile ja Paulile tappa? Äkki.... Äkki on need tüübid just Mirko saadetud? Oh God Eliis!
„Every memory of looking out the back door
I had the photo album spread out on my bedroom floor
It's hard to say it, time to say it
Goodbye, goodbye

Every memory of walking out the front door
I found the photo of the friend that I was looking for
It's hard to say it, time to say it
Goodbye, goodbye“
----
*Seda on raske öelda, aeg seda öelda
Hüvasti, hüvasti!* nagu ütlevad laulusõnad Photographis, Nickelback’i esituses.
Miks mul on tunne, et varsti ma pean ise neid sõnu kasutama? Kuid kellega seoses? Mirkoga? Mnjaa, nelja päeva pärast tulevad ta vanemad ja kui me selleks ajaks pole ära lahendanud oma tülid või noh. E r i a v a m u s e d, siis kasutan ma neid sõnu. MB....
Ei noh jah, vaffa küll, nüüd hakkab mind Nickelback – photograph kummitama. () (sulgudes smail sellepärast, et andsin vande, et päevikus smaile ei kasuta.) See nagu megahea laul, eks.
Nii, Ines käis täna Pauli juures ja loodetavasti ütles minu vanematele, et minuga on kõik fain. Enivei, i hope so.
Suht peaks õppima minema. Jah, seda ma teengi. Vähemalt saan muusikat pähe ajades mõtted eemale.
Päevik, loodan, et andestad mulle, et selline segane sissekanne.
Eliis....
„Päevik, loodan, et andestad mulle, et selline segane sissekanne.“ ütles hääl tüdruku seljatagant ja ta võpatas.
„Mida sa siin teed?“ sisistas Eliis.
„Sinuga räägin. Eliis....“ ütles Mirko ja põlvitas tüdruku ette ning võttis ta käed oma kätevahele. Noormees vaatas alguses maha ja otsis siis üles Eliisi pilgu ning hakkas rääkima: „Me elame koos. Oleme paar! Milleks kakelda? Me peaksime olema õnnelikud, et üksteisel olemas oleme, mitte kaklema. Alles esimese päeva õhtu ja meil on tänu olnud minu teada kaks lahkheli...“
„Kolm.“ ütles Eliis vahele, vaadates nüüd juba Mirkole otsa.
„No näed! Meil ei tohiks ühtegi olla! Kolm on juba liigagi palju! Mõistad?“
„Mõistan. Isegi väga selgesti.... Mirko, see, et sa mind ennem süüdistama hakkasid, lihtsalt solvas mind! Tundus, et mina olen kõiges süüdi, aga ei ole ju! Ma ei ässitanud oma venda ja Alexit sulle kallale. Ja noh, palun vabandust!“ sõnas Eliis ja vajus maha ning vajus Mirkole kaela. Poiss ainult naeratas.
„Kaks põikpead, kes ei anna aru, mida teevad ja alles hiljem mõisatavad, et nad on üksteisele haiget teinud. Eliis, palun ka vabandust. Ma oleksin pidanud sind kuulda võtma ja koju tulema, aga,“ ta vaatas Eliisile otsa. „ma valetasin enne. Ma ei olnud Jake’i juures, vaid... vaid... haiglas. Mul hakkas koolis paha ja siis ma noh, kukkusin kokku ning mind viidi haiglasse.“ Eliisi silmas täitusid aeglaselt pisaratega. „Minuga on kõik okei, ausalt.“ rääkis Mirko, üritades tunduda lõbusana. Eliis tõusis püsti, pilku Mirkolt ära võtmata.
„Sa räägid seda alles nüüd!?“ ahhastas Eliis.
„Eliis....“
„MIS SAI SELLEST, ET ME EI TEE ENAM TEINETEISELE HAIGET! SELLINE OLI JUTT, MIDA SA JUST MULLE RÄÄKISID!“ karjus tüdruk.
Mirko tõusis püsti ja seisis Eliisile vastu.
„MA ARVASIN,ET MA SAAN SULLE ÜLES TUNNISTADA SELLE, KUI OLED JUBA RAHULIKUM! Ei, ikka! Närviline Eliis. Welcome back!“
„Aga mis oleks saanud, kui ma oleks su kaotanud? Ah? Kas sa oleksid mulle siis ka ütlema tulnud, kui oleksid surnud oled? Ei, sest siis sa kärvaksid juba surnukuuris! Kas sa minu peale ka mõtled? Ma olen tüdruk ja meile on ju loomulik, et me muretseme! Sa JÄLLE ei mõista mind! JÄLLE!“ piiksus Eliis ja pööras pilgu maha.
„Veel hetke eest mõtlesin, et kõik on jälle korras, kuid järjekordselt eksisin!“ sosistas tüdruk. Mirko kõndis terassi ääre juurde ja vaatas pimedusse. Jah, selleks ajaks olid juba pimedaks läinud. Eliis aga raputas pead ja raksutas sõrmi.
„Ma lähen õppima!“ ütles ta aja möödudes ning läks sisse.

Äww.. armas (A)
Kisamine ja karjumine käib kogu aeg:d

kurat küll :d
miks nad ei võiks lihtsalt paar olla ? Very Happy

Oota neljanda petüki lõpuni, sealt tuleb alles seebikas.
Pärast kahetsed, et ütlesid, et nad võiksid paar olla
Uus osa tuleb maiteamillal.

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 31

Hea!

Käte on jõudnud kolmana peatüki viimane osa.
Ärge mulle siis kallale tulge ja muud, sest see osa on lühike.

¤¤¤

Pesemas käidud, istus Eliis pidžaamas voodil, hoidis käes päevikut ning pastakat. Kiusatusele vastu pidades pani ta päeviku ja pastaka kõrvale ja heitis pikali.
„Mirko, Mirko, Mirko. Sa tuled siia tuppa eksju. Head ööd musi tahan.“ sosistas Eliis laele. Sõna otseses mõttes.
Uks avanes ja sisse astus Mirko. Eliis naeratas suurelt.
„Kuule, sul muusika peas?“ küsis poiss.
„Kas sa sellepärast siia tuppa tulidki?“ küsis Eliis vastu.
„Küsimusele ei vastatata küsimusega!“
„Vastatakse.“
„Mkm.“
„Mhmh.“
„Mkm“
„Mhmh.“
„Mkm.“
„Noooo faaaiiin! Sinu vastus jääb peale! Oled rahul?“
„Vägagi.“
„Nii, muusika? Peas suht jah. Mis siis?“
„Veaaab, aita õppida.“
„See ju ainult laul!“
„Jaaa, laul on ta jah. Aga viie leheküljelist laulu oled varem kunagi pähe õppinud?!“
„See ju kerge!“
„Sinu jaoks. No igatahes, aita palun!“
„Okei.“
Eliis istus rätsepistesse ning Mirko külili tema kõrvale.
„Korda nüüd minu järel....“ alustas Eliis ja nad õppisid. Kell oli peaaegu 24.00, kui Mirko lõpuks vigadeta laulu Eliisile ette laulis. Tütarlaps kiitis Mirkot ja haigutas suurelt. Ta läks pikali ja tõmbas endale teki peale. Mis Mirko tegi? Läks Eliisi kõrvale ja võttis talt ümbert kinni.
„Sa ei lähegi ära?!“ küsis Eliis.
„Ei, head ööd.“ ütles Mirko ja võttis Eliisi kaissu.
„Äädööd.“

Mirko ongi kadepoiss xd. Ei tegelt ta ei ole, ta unustas ära lihtsalt

Järka osa on lühem kusjuures, aga ma vb panen selle teise osaga kokku

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 31

Hea :)

Mulle vägameeldib. Ainus imelik asi, on see, et kõik on tehtud otsekõnega, originaalne, aga veidi imelik. Muidu meeldib jutt. :) Alguses häris see noorekeele ^^.

kirjuta pikeeeem Very Happy

hihii, ma nii kuri, Twisted Evil

aga super jutt ;d

Kätte ongi jõudnud juba neljas peatükk (:
Kui neljas ka ühelepoole kunagi saab, hakkab jutt tasapisi lõpupoole minema sest siis on jutuselgroog murtud.
Ohjaa, praegu kirjutan 6 peatükki ja ei suuda otsustada, kas teha õnnelik lõpp või kurb lõpp. Kokkuvõttes ma pean selle välja mõtlema varem või hiljem, sest varsti on seitsmes peatükk käes Wink

Nii, aga jahh.
Ilusat lugemist!

4 peatükk.
Elu ilma probleemideta.

*Äratuskell*
„Kus see asub?“ küsis Eliis.
„Ei tea. Otsi.“
„Egoist, otsi ise.“
*Äratuskell tiliseb valjemini*
„Vajuta see kinni!“ pomises Eliis.
„Vajuta ise. Kus mu telefon ja kelle telefon üldse heliseb?“
*Äratuskell tiliseb veel veel valjemini*
„Mina ei tea.“
Eliis kompas käega öökapil ja võttis siis telefoni kätte ning vajutas selle kinni.
„Fain.“ ütles ta ja keeras end siis näoga Mirko poole.
„Tere hommikust.“ ütles ta Mirkole.
„Hommik.“ ütles Mirko ja mõlemad hakkasid naerma.
„Ei ikka nii: Hommikust musikene. Kuidas öö möödus?“ lausus Mirko ja andis Eliisile otsa ette musi.
„Ahsoo.“ lausus Eliis ja tõusis püsti. „Ma duši alla, mine tee palun kohvi.“
„Mh, kuidas? Ma ei oska presskannu kohvi teha.“ vingus Mirko, tehes grimasse.
„Siis teed masinakohvi.“ ütles Eliis rahulikult, tegi silma ja läks pesema.

¤¤¤

Kööki saabudes tungis Eliisi ninna mõnus kohvi lõhn. Mirko kõndis talle vastu ja Eliis andis poisile musi. Noored löksid laua taha ja asusid einestama.
„Nii, tänased plaanid?“
„Kaheksa tundi koolis ja edasi ma ei tea.“
„Mirko, ma otsustasin, et räägin täna Pauliga. See kuradi vennaraas peab aru saama ja peab sinu ees vabandust paluma, et ta sulle kolki andis koos Alexiga.“
„Mh, mina nendega ei räägi naine. Unista sellest edasi.“
„Ma pole su naine.“
„Sa oled mu tüdruk, niiet harju sellega, naine.“
„Naised on sünnitusmasinad.“
„Naine, sünnitusmasin võid sa mulle hiljem olla. Ma ei soovi veel isaks saada.“
„Vähemalt oleme me ühel meelel. Ära kutsu mind naiseks! Ma ei ole seda.“
Mirko irvitas.
„Naine, naine, naine, naine, naine.“ korrutas Mirko ja Eliis jäi teda karmi pilguga vahtima. Poiss vakatas.
„Kui sa mind veel kunagi „naiseks“ kutsud, ei abiellu ma sinuga.“
„Mida? Tšikk, are you grazy? Where the hell you no that?“ küsis Mirko ja tõmbus näost kaameks.
„I no that, my lovely husband. Please check the clock. I think we have to get move.“
Eliis purkskas naerma, kui Mirko kella vaatas ja köögist vannituppa tormas. Tütarlaps kõndis teisele korrusele. Pani selga musta seeliku, kollase pluusi, musta peavõru, jalga kollased kingad ja valmis ta oligi. Kott õlale, suundus ta esimesele korrusele. Mirko ootas teda juba.
„Lähme jala kooli.“ pakkus ta.
„Okei, lähme.“ rõõmustas Eliis. „Kuidas sa nii ruttu valmis said?“
Mirko vaatas tüdrukule taunivalt otsa. „Ma olen poiss, õigemini noormees, Eliis. Meil meestel ei lähe niikaua aega, kui teil naistel.“
„Jäääälllleeeeee!“ toonitas Eliis. „Kõigepealt olid sa poiss, siis noormees ja siis mees. Kes sa siis oled?“
Mirko hakkas naerma ja võttis Eliisil käest kinni ning vedas ta uksest välja. Eliis jäi seisma, sundides sellega Mirkot talle otsa vaatama.
„Täna saab terve kool teada, et me oleme koos eksole. Nad ju näevad, kui me kooli kõnnime koos, eksju.“
„Jah, nad saavad aru ja ma usun, et meie klassikaaslased lepivad sellega, et koos oleme.“
„Jamh, lähme nüüd, muidu jääme veel hiljaks. Kell näitas niigi 7.20“

nii armas :)

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 31

Inglisekeelsetes lausetes on veits vigu, aga muidu oli armas :)

Ahah siis, võtan arvesse.
Inglise keele grammatika pole just mu tugevaim külg

Kas see jutt on tõesti armas? ^^.
Isegi mite hea, vaid lausa armas?

Hhea (yy)

¤¤¤

Kooli sisenedes suundusid kõik pilgud Mirkole Eliisile. Sosistamised ja siis naeratused. Eliis tundis end imelikult, Mirko veelgi imelikumalt. Kui nad klassi jõudsid, võttis neid vastu suur aplaus ja Andrea karjus: „Meie klassi kuumim paar!“ Jake ja Margus vilistasid.
„Oodake nüüd natukene, kas me oleme Mirkoga abielus või?“
„Ei, aga see on juba isegi suur saavutus, kui teiesugused kaks põikpead koos suudavad olla ja veelrohkem p a a r g i!“ ütles Herniette.
„Ah, kui kuupeale!“ soovitas Eliis ja Mirko muigas.
Klassi inimesed hakkasid rahunema ja lasid Mirko ja Eliisi oma kohtadele.
„Noh, oletegi siis nagu päris paar või?“ küsis Ines.
„Oleme jah. Juba eile olime....“
„Aga....“
„Aga jamh, eile ei meeldinud see kellelegi? Millest selline muudatus, et keegi ei tahagi Mirkot ja mind ära tappa?“
Ines ohkas. „Paulist.“
„Paulist?“ kordas Eliis.
„Mis Pauliga on?“ küsis omakorda Mirko, kes oli nende vestlusesse tulnud.
„Noh, Eliis. Ma rääkisin eile Pauliga, kui su vanemate juures käisin ning pärast pikka juttu ta lõpuks mõistis mind, või õigemini sind! Tahtis, et sinult tema eest vabandust paluksin.“
„Noh, ja mis puudutab see meie klassi head suhtumist?“
„Paul käis siin ja seletas enne kõik ära. Mingi paar minutit enne teie kahe tulekut, ta alles lahkus klassist.“
Eliis ja Mirko vahtisid teineteisele otsa.
„Alex?“ küsis Mirko. „See kuradi...“
„Mirko!“ ütles Eliis vahele.
„Vabandust kallis, noh igatahes. Loodan, et Paul on ka temale sellest situatsioonist rääkinud. Nagu näha on, on mu nägu liialt sinine, niiet rohkem ma enam sinikaid juurde ei tahaks saada.“
„Sa ei saagi, ole mureta musi. Kuule, aga kas sa Seda Väärakat, Kellel Oleks Vaja Endale Elu Osta, nägid?“
„Nägin.“ Vastas Ines ja Bella ühines nendega.
„Noh, rääkige mulle ka, mis toimub.“
„Ah, ei hakka üle kordama. Ines, vasta küsimusele, millele Eliis küsis.“
„Nägin, muide. Ta tundis sulle isegi kaasa.“
„Ausalt?“
„Halvas mõttes.“
„Käigu persse!“ nähvas Eliis solvunult ja köhatas kui õpetaja sisenes. Mirko andis tüdrukule õrna musi põsele ja läks siis Marguse ja Jake’i juurde. Kirjanduse õpetaja alustas tundi sellega, et palus kõigil püsti tõusta ja siis lasi jälle istuma. Hakkas „Hamletist“ mingit peatükki seletama. Eliis, aga kasutas aega targasti ära, et teada saada, mis ta vanemad sellest arvasid, et ta näiliselt Andrea juures on.
„Lubasid sul seal olla, aga käsisid sul pühapäeva õhtuks kodus olla. Aresti saad sa niikuinii.“ sosistas Ines.
„Ahsoo.“ muigas Eliis.
„Mida, miks me peame „Hamleti“ läbi lugema?!“ üürgas Aivar ja tagus lauda.
„Mh, miiiiiiiiks te meid sedasi piinate?!“ üürgas Jake.
„Mis toimub üldse?“ küsis Eliis Inesilt, kes õlgu kehitas.
„Kas me peame „Hamleti“ läbi lugema või?“ küsis ta üle märatseva klassi.
„Jah, peate küll ja kahe nädalapärast on lugemiskontroll.“ ütles õpetaja rahulikult.
„Ei whata hell! Kahe nädalaga?! Mina ei viitsi.“ ütles Eliis pahuralt.
„Khes viitsiks?“ ahhastas Kai.
„Kuradi ebanormaal, mokk maha!“ käratas Eliis.
„Jeeee, vana Eliis on tagasi!“ karjus Kert õnnest ja plaksutas.
„Kus mu normaalsete ja ebanormaalsete nimekiri on? Vahetan kolm nime ära. Viin üle normeelsete hulka. Niiet.“
Kai näitas Eliisile fakki ja „normaalsete“ seltskond plaksutas. „Ebanormaalsed“ põrnitsesid Eliisi vihaselt.
„Preili Jugapuu, te tahate kangesti märkust saada?“
„EI, EI, EI, EI!“ karjusid „normaalsed“, eesotsas Mirko ja Kert.
„Mul suht kama. Ei koti.“ muigas Eliis. „Tehke mida tahate, aga mina seda „Hamletit“ hetkel küll läbi ei viitsi lugeda. Õpetaja, mõelge nüüd! Palun, on alles esimene nädal ja juba mingi „Hamlet“ See ju piinamine!“
„PIINAMINE, PIINAMINE, PIINAMINE, PIINAMINE!“ karjusid Mirko ja Kert.
„Mirko ja Kert, teil on märkusid kindlustatud!“ sõnas õpetaja juba veidike ärritatult. Eliis manas ette morni näo ja vaatas kurvalt Mirko poole, kes talle naeratas ja märkusele käega lõi. Klass vaikis.
„Niisiis, „Hamleti“ tähtaeg on 26. september. Kas sobib?“
Eliis tegi „mhh“ ja siis lõpuks noogutas. Tund võis rahulikult jätkuda.

Kärameister Postituste arv : 1036 Age : 31

Valusad pubed ikka Very Happy

meil on küll klassis nii, et ükskõik mida me lugema peame siis on alati samad poisid, kes ohivad ja Eiii! karjuvad Very Happy

terve klass nüüd küll karjuma ei hakka , aga alati üks ja sama nurk klassis Very Happy

enivei, super (L)

Mulle lõi pähe, et peaks hakkama kriitikat nõudma
Vaevalt, et mu jutt nii ideaalne on ;D
Seega: kriitikat ? ;D

Asiit teile uus osa kahh

¤¤¤

„Sa olid ikka vahva!“ kiitis Raul.
„See, „Vana Eliisi“ tagasituleku jutt, unustage ära. Mina olen noor ja vana mind pole enam olemas, on arusaadav?“
„Kuule, pärast seda, kui Mirkoga käima hakkasid, sa küll enam nii ülbe pole. Meiega sa pole kunagi ülbe olnud, aga teistega.“ ütles Bella, kui nad olid teel bensuka juurde. Nende seltskonda olid lisandunud kolm liiget, Mirko, Jake ja Margus.
„Ines, tule, jalutama viitsid?“ küsis Margus ja Ines punastas.
„Aga loomulikult.“ kokutas Ines ja nad läksid.
„Suitsu?“ küsis Bella ja pakkus kõigile, ainult Eliis ei võtnud.
„Miks? Oled rase või?“ sõnas Raul ja vahtis Eliisile tõsiselt otsa.
„Mh, hull. Me pole koos olnudki, kuidas ma rase saaksin olla?“ naeris Eliis.
„No ma mõtlesin.....“
„Ei, me pole rasedad.“ sõnas Mirko muigega.
„Whatever!“ naeris Kert ja andis Raulile ribidesse.
„Pane end põlema! Anna suitsuga ninna sulle järgmine kord! Loll.“
„Whatever!“ kisendas Bella.
„Ouuuu, kuhu Ines ja Margus kadusid?“ küsis Mirko, kes avastas alles nüüd, et neid pole.
„Hea küsimus! Kuhu nad läksid?“ kordas Eliis küsimust ning vaatas teistele õlgu kehitades otsa.
„Mnjaaa, uus paar. Õnnitlused. Nüüd puuduks ainult, et Bella Rauliga käima hakkaks ja ongi kaputt.“ lausus Kert ja Mirko naeris. Bella ja Raul punastasid.
„Idioot! Shut up you shit mouth!“ käratas Bella ning küünistas Kerti.
„Appiiiiii, Raulito ma ei soovita sul seda hullu ära sebida.“
„Tead, pane end põlema!“ sisistas Bella ning kustutas suitsu.
„No issand jumal. Lasteaed! Ausõna.“ naeris Eliis ning klõbistas küüntega vastu bensuka seina.
„Hah?! Very funny! Really very funny!“ sarkastitses Bella ning jäi oma kingi põrnitsema.
„No whatever. Mirko, lähme tagasi?“
„Ma ei tea. Võib ju.“
„Me peamegi, kui me ei taha või õigemini kui sina ei taha uut märkust saada kullake.“
„Tead kallike, sa saad alles.“ lausus Mirko ning Eliis kiljatas ja hakkas võidujooks koolimaja poole.
„Vot kes lasteaias on.“ lausus Raul sellise häälega, nagu poleks ta Kerdi ja Bella suhtlust kuulnudki.

avv, nii nunnu :)

Ja kriitika ? Kuhuseejäii?

» "9 juttu minu elust"