I Osa
Hommikul ärgates vaatasin esimesena peeglisse. Jah peegel on mul voodi ees. Tean et mingi feng shui värk ütleb et see talletab halvad unenäod aga siiani pole ma nendesse uskunud. Ausaltöeldes ei huvita mind üldse mingi maagika. Võinoh praegu ei huvita mind üldse miski. Ema ütleb selle kohta PUBERTEEDIIGA. Mis puberteet mul on? Ma pole oma pere peale pahane ega midagi.
"Lisann, tule ruttu alla!" Kuulsin ema häält. Viimasel ajal on üldse mu järgi mingi väga suur nõudmine.
Läksin alla ja ahhetasin. Terve elutoalaud oli täis nõelu, woodoo nukke ja muud sellist.
"Mida see tähendama peaks?" Oli ema minupeale vihane. Ma ei oska seda seletada aga tundsin kummalist tõmmet nende nukkude poole. Liikusin laua juurde ja lihtsalt jõllitasin neid. "Lisann, seleta palun!"
Ma ei öelnud ikka veel midagi. Tõstsin ühe nuku üles ja sinna oli kirjutatud Elena, mis on juhtumisi mu ema nimi. Teisele oli kirjutatud mu isa nimi ja kolmandale mu õe oma. Kummaline oli see, et minu nime seal polnud. Sain aru miks ema arvas, et see minu tehtud.
Ma läksin üllatavalt kiiresti trepi juurde kui kuulsin ema sosistamas mingeid imelikke sõnu ja ma lihtsalt ei saanud ennast liigutada. Seisin seal nagu kivikuju kuigi oleksin tahtnud minema joosta. Mu süda puperdas. Ma ei saand midagi aru. Mul oli tunne nagu oleks mind tagasi tõmmatud ja juba olingi laua juures.
"Lisann, meil on vaja rääkida. Kas sina tegid need nukud?" Suutsin vaid ei sosistada.
"Meil on vaja rääkida veel mitmestki muust asjast." Vaatasin ema kätt see oli suunatud ühele nukule, ta lausus 2 sõna: expeditocs cursemintos ja see nukk tõusis õhku ja purunes otse mu silme ees. Mulle meenus kohe mu kunagise lemmiklaulu Titaniumi video.
Ahmisin õhku. Kuidas, sositasin... Ma lihtsalt ei suutnud kõvasti rääkida.
Ema ulatas mulle paberi, ja ei lubanud mul seda enne lahti teha kui ma oma toes olen.
Jooksin oma tuppa, mu jalad tundusid imelikult rasked. Vaatasin kella mis näitas 9:35. Mu silmad läksid suureks kuna tundus nagu oleksin seal toas olnud 5 minutit aga olin tegelikult tund aega. Ma ei pööranud sellele siis niipalju tähelepanu kuna ma ei teadnud mis ees on.
Vabandust, et lühike :) Järjeka mõtleme välja koos sõbraga.