Ma armastan tohutult hobuseid. Mul tuli pähe ja tegin siis ühe lühijutu. Ma loodan, et keegi ka loeb ja kommenteerib. Kui ma seda kirjutasin, kujutasin ma ette oma lemmikhobust Chipollinot. :)
Sa nuhutad oma koonuga minu taskute juures. Ma tean, mida sa teed. Sa loodad, et mul on kuskil maiustus ja ma kavatsen seda sinuga jagada. Aga ei. Seekord unustasin selle koju. Lõpuks annad sa alla ja ma sügan sinu kaela, tõmban sõrmedega läbi sinu pruuni laka ja naeratan. Sa lõhnad imehästi. Ma ei saa aru neist, kes ütlevad, et sa haised.
Ma lükkan su natuke eemale, et sulle silma vaadata.
"Hei! Lähme sõitma?" sosistan hellalt.
Sa vehid veidike peaga ja ma võtan kätte harja. See on musta värvi hari, mis koosneb plastikust harjakiududest ja pealmisest käeosast, et saaks kinni hoida. Keskmise ja esimese sõrme vahel on väikene kõrgem koht, kuhu ma saan oma näpud toetada.
Liigun sulle lähemale ja tõmban harjaga üle sinu pehme keha. Liigun kaela juurest tagumiste jalgadenil. Sa seisad seal ja naudid seda. Ma arvan, et kui sa saaksid, sa naerataksid. Tõmban veel üle sinu parempoolse tagumise jala ja liigun siis teisele poole, jätkates sama tegevust. Ma tõmban su harjaga üle ka kõhu alt ja naeratan omaette.
Võtan kätte kabjakonksu. See on väike, hobusepea kujuline, mille ühes otsas on konks. Liigun käega mööda su jalga allpoole ja keeran oma käe sinu kabja ümber. Ma ei pea, midagi ütlema ega tegema. Sa juba tõstad oma kabja. Ma tõmban mustuse ära ja lasen sul oma jala tagasi heina sisse asetada. Teen korda ka sinu teised kabjad ja panen siis konksu ära.
Ma naeratan ega puhasta sind enam. Sa olen puhas ja ilus. Tõmban uuestu sõrmedega läbi su laka. See on mõnus. Sama pehme nagu sinu nahk. Vaatan su silmadesse. Need on pruunid, suured ja sõbralikud. Sinu kõrvad on ees kikkis. Ma teadsin, et sulle meeldib.
Pealkiri: Sa oled imeline 
12/6/2013, 13:18
