Heihei :) Alustaks ühe tõsielu jutuga, peaksin mainima ära, et kõik on päriselus juhtunud ühe neiuga. Kõik nimed ja asukohad on muudetud.
Loodan, et teile, lugejatele meeldib ja oskate ka kaasa rääkida, mida oleks võinud teha sellistes olukordades, mida koges seesama neiu.
Nagu alguses oli öeldud, on see tõesti sündinud lugu, seega ei ole siin mingeid vampiire jms maagilisi olendeid.
Arvatavasti on seda pisut raske lugeda, sest tegelasi ja tegevuspaiku on palju ja erinevaid, kuid üritan need lugevaks teha.
Loodan, et saan positiivse tagasiside :) Lühike tutvustus ja esimene osa!
TUTVUSTUS
Stella Savrov on venelannast tüdruk, kellel on ka veneverd. Tal on kolm õde - Liis (20), Reelika (27), Diana (22). Liisiga on Stellal ühine ema, kuid isa erinev. Reelika ja Dianaga on tal ühine isa, kuid ema on erinev. Stella vanemad lahutasid, kui ta oli alles väike. Stella ema, Truda, leidis omale uue mehe Paidest, Vladimir'i. Neil sündis poeg Donet (6). Kahjuks Stella ema oli napsulembeline ja pettis Vladimir'i eesti mehega Taivoga, kellega ta kokku kolis tema Paide majja. Selles majas elab nüüdseks Taivo (elab seal, kuid istub vanglas varguse tõttu), Liis ja tema poeg Cristian (1), Truda (43) ning Stella (15). Nendega elab ka kolm koera - Vovly, Delia, Bonbon.
ESIMENE OSA
NOVEMBER 2012
Istusin teisel korrusel. All, esimesel, joob jälle ema oma rõvedate alkohoolikutest sõpradega. Sinna minna ei taha. Tekib tunne, et kuskile pole minnda. Võtsin telefoni kätte, avasin nutikalt ekraaniluku ja valisin Danna (15) numbri. Danna on suhteliselt hea sõbranna. Ma pole temaga suhelnud mingi kuuaega, sest ta käib igasugustel pidudel ja rändab Eestis ringi oma pensioni tunnistusega, tänu millele ta tasuta bussidega sõita saab. Mul võiks samuti selline väike raamat olla, aga mul pole. Helistasin tüdrukule, kes kutsus mind tema juurde. Kui kõne sai lõpetatud, asetasin telefoni vanale peegellauale, võtsin meigikoti ja hakkasin end meikima.
Alati, kui end meigin, vaatan end sarkastilise pilguga. Ma ei ütleks, et ma olen kole. Kuid kaunitar ma ka pole. Mul on tumesinised silmad, mis pimedas paistavad hallid, ovaalne nägu, pikem, kuid ilus nina. Kulmud on tumepruunid, tuletavad meelde midagi Mila Kunis'e kulmude moodi. Poolpikad tumepruunid juuksed, sirgendatud. Muidu on mul loomulikud krussis lokid.
Lõpetades meigi, tõusin, panin riidesse ja läksin vaikselt helepruunist trepist alla, piilusin kööki, kus ema ja ta sõbrad jõid ja naersid. Tegelikult ma natukene kadestasin oma ema. Miks? Tal olid sõbrad kellega olla ja pidu panna. Mul selliseid ei olnud. Panin kõrvaklapid kõrva ja hakkasin Danna poole liikuma. Umbes 10 minuti pärast olin Danna maja ees. Vana maja, teine korrus tühi, vanad aknad, välikäimla moodi WC mis asus küll majas, aga haises jubedalt, mille tõttu haises ka koridor. Läksin koputasin uksele, siis tuli ka Danna. Ema tal kodus polnud, ta oli USA's, isa elas uue naisega Tallinnas, kasuisa oli kohalikus poes tööl.
"Joujou piff, oota jää välja, teeme suitsu ka" ütles Danna kohe kui ukse oli avanud. Jäime ta maja ette, kus tegime suitsu. "Noh, mis sind minu juurde toob?" küsis ta, kimudes punast paramounti. "Kuule emps joob kodus, homme kooli, putsi ma nii väsinud kõigest et mu elu nii kuradima mõtetu on. Ja minu mõtted panid pildi kokku ja käsi automaatselt valis sinu numbri" vastasin talle pooleldi naerdes kuid siiski tõsiseks jäädes. "Nonoh, ma tean sellise teema jaoks ravi. Helistan ühele härrale ja siis ootabki meid ees kena party" ta ütles seda suhteliselt kiiresti, ulatas mulle pooliku suitsu, võttis telefoni ja helistas kellegile. Tõmbasin suitsu lõpuni.
"Nonii nonii, ma lähen nüüd meikima, panen riidesse ja värki. Auto tuleb meile umbes 10 minuti pärast järgi." sõnas tüdruk tuppa lipates. Samal ajal kui ta meikis end ja ka pooleldi riidesse pani, vaatasin end peeglisse. Korralik meik, juuksed veel sirged, tumesinine tuunika, mustad retuusid, valged sokid. Pole just kõige paremad riided mida peole selga panna aga käib kah. "Tead, ma pole suvest saati kedagi suudelnud. Ja täna ma parandan ennast." laususin naeru muigega, katsudes oma bee¾ikaid huuli. Danna hakkas selle peale naerma ja lisas, et ka tema poleks mõne suudluse vastu.
Meile tuli järgi väike punane auto. Roolis istus umbes 20'tes noormees, pisut paksem, punapea. Tema kõrval istus kuidagi tuttav mees, vanus umbes 23-27, kartuliblondid juuksed, peenike kuid mitte kont. Tagumisel istmel istus mingi naine, kollased geelküüned, tüsedam kui Beyonce, pikkus umbes 165, õlgadeni punase-mustaga sirged juuksed. Autosse istudes tutvustas igaüks end. Danna teadis neid. Roolis oli Ahto, tema kõrval Sander, ja Sandri naine Laura kes tagaistmel oli. Me sõitsime umbes 15-20minutit Präämale, kus peatusime kollaka maja ees.
Maja oli keskmine, lumine, vana traataed oli sellel kohati ümber. Majas kostus kõva muusika, maja ees tegid üksikud inimesed suitsu, olid joogised. Maja ees seisid mitmed autod - sõiduautod, kuid oli ka selliseid, mis oli lume alla kattunud. Sisenesin aeda, mulle jooksis vastu suur ilus malamuut. Mingi kutt kutsus teda tagasi, koera nimi oli Rebelle. Tegime väljas suitsu, Danna rääkis Ahtoga juttu. Sander ja Laura olid tuppa ära läinud. Astusime majja sisse, kus eest tuli koridor täis jalanõusi. Avasin ukse ja pilt mis mu ette tuli, polnud ma varem näinud.
Pealkiri: Miski ei vii kuskile 
14/4/2014, 14:06