Naughty
Kärbes ämblikuvõrgus
 Postituste arv : 2315
Age : 32
Asukoht : Harjumaa
 | |  ALUSTUSEKS! | |
Alustan nüüd siis otsast peale.
Narr oleks teile lubada, et siia iga jumala päev midagi uut heietan, sest minu elutempo juures, kus ma pean oma aja jagama ära kolme rolli jaoks, pluss siis veel mina ise, ei jää mul selleks vast niipalju aega.
Lubada saan, aga seda, et ma püüan siia kirjutada, alati kui midagi asjalikku pähe turgatab. Tavaliselt juhtub seda päris tihti. Eriti viimasel ajal.
Nüüd siis tagasi nende rollide juurde.
Esiteks siis koduperenaine, kes peab kõik kodus vajaliku tehtud saama. Siinkohal ei ole vast vajalik kõike üksikasjalikult välja tuua, sest iga endast lugupidav inimene, teab millised tööd üks korralik koduperenaine ära tegema peaks. Juhul kui see keegi ikka on nõus sellist rolli täitma. Siinkohal soovitan see endajaoks kohe selgeks teha ja sügavusteni lahti mõtestada, mida tähendab olla koduperenaine. Mina antud hetkel seda teen ja ei kurda. Kui siis võib-olla veidikene. Sellest räägin pikemalt natuke hiljem.
Teiseks on mul ka elukaaslasena oma osa täita. Mõni võib ju arvata, et mis seal siis ikka nii väga on, aga tegelikult on see üks suurim osa kodusets keskonnats üldse.
Ega siis lisaks majapidamistööde kõrvalt veel temale aega leida pole päris "nagu lumme kusta", sest pühendumine kellelegi, kes seda sinult kõige enam ootab, nõuab omamoodi päris rangel viisil aega. Ja kui olen paljastanud veel kolmada rolli, siis saate ka teise rolli raskusest veidigi aimu.
Lisaks kahele esimesele, täidan ma ka lapsevanema rolli. Esmakordselt selles elus. Oi ei, see pole tegelikult mitte midagi ületamatut. Päriselt on see üsna vahva kogemustepagas, mis väikse lapse kasvatamisel kaasa tuleb ja ma ei räägi siin vaid beebidest. Mis siis veel juhtuma hakkab kui beebist ühel päeval mudilane saab, või koolieelik, teismeline? Äkki teab keegi selle kohta mõnda head raamatut? Mõnikord kui ei saa päris täpselt pihta, mida ootab see väike olend minult, kuid samas nagu kõik emad usuvad, et peaksid saama ja mõni ehk arvab isegi, et saab, siis tekib küll selline tunne, et millega ma küll hakkama olen saanud? Mõni raamat teeks head? Samas siiani olen ju ometigi elus ja õnneks tema ka. Mis saab tähendada vaid üht. Järelikult saame hakkama.
Paljud kindlasti usuvad, et kui oled koduperenaise rolliga suurepäraselt hakkama saanud, siis mis see lapsekasvatamine ikka olla saab. Nalja ka. Kui need kaks rolli üritada omavahel suureks harmooniliseks koosluseks ühendada, siis näete tõega alles jäemäe tippu.
Seega leida kõigi selle kolme rolli täitmise juures ühtmoodi aega nii majapidamisele, kes kohe kindlasti iseseisvalt püsti ei taha seista, elukaaslasele, kes ilmselgelt ei ole nõus leppima sellega, et temake pühendab kogu oma aja vaid majapidamisele ja siis sellele väiksekesele, kes ometigi arvab, et tema ongi kogu maailm. A ja O eks? Siis nüüd tekibki MINUL küsimus, et mismoodi ma enda jaoks aega leida saaksin. Minul kui omaette eksisteerival isiksusel saavad ja ometigi peavadki, ka omad vajadused ja soovid olema, mis kohe kindlasti vajavad omal moel täitmist.
Tegelikult ei soovigi ma seda, et siin nüüd kõik suure HURRAAGA minu küsimusele vastuseid leidma hakkaksid või veel vähem lahendusi. Lihtsalt nii hea on seda kellegagi jagada. Tean, et selliseid inimesi on miljoneid kui isegi mitte mustmiljon, aga nii hea on vahepeal ka ise ennast maailmanabaks pidada. Kas pole?
Juhuks kui keegi siin viibijatest ja siia lugema juhtujates, mõtleb, miks ma oma blogi siia kirjutan, sest uskuge ma tean isegi, et selleks on internetiavarustes kõiksugu paremaid ja põnevamaid kohti, kus seda teha, siis teadmiseks neile, kes sellise mõttega siia lugema satuvad. Mul ei ole tahtmist blogi sellisel moel kirjutada. Mulle meeldib siin olla, meeldib siia kirjutada ja meeldivad inimesed, kes siin loevad. Las siis loevadki need, kes siin selles armsas kohas aega veedavad ja mul pole üldse kahju. Pealegi siin võib see vaata, et isegi suuremale ringle avatud olla.
Nüüd siis tagasi selle "veidike hiljem" osa juurde.
Niisiis ainuke probleem, miks mind kõik need majapidamistööd üldse häirida saaksidki, on ajapuudus. Kõik võtab nii kohutavalt palju aega. Kodu on minujaks kindlus, kuhu saab alati varjule pugeda kui miski väga viltu kisub. Seega tahan, et see oleks koht, kus mul oleks hea ja turvaline olla. Mõnus olla, kuid mõnus olemiseks on minul ka omad kriteeriumid. Kõik peab olema suurepärases korras. Puhas, meeldivalt lõhnama ja hubaselt soe.
Siinkohal tooksingi siis välja esialgu ainult 10 asja, miks mul ei jää aega näiteks kirjutada nii nagu ma seda soovin. Rahulikult ja igal ajal kui selleks peaks tuju ja isegi äkki võimalus tekkima.
1. Rahulikult diivanil lösutada ja telekast kõiksugu sarju vaadata. No mis parata, minule on telekas end igati ära müünud ja ma ei suudaks vist üldse ilma selleta elada ja kui ikka väike võimalus tekib, et ma seda vaadata saan, siis no milles küsimus.
2. Söögi tegemine. Mulle nii meeldib igasugu uusi ja põnevaid asju kokku möksida ja ma ei pea vist mainima kui palju see kogu minu päeva ajast enda alla haarab.
3. Jalutamine. Igal võimalikul hetkel kui laps magada tahab, tahan mina minna jalutama. Seega mis seal ikka järelkasv vankrisse ja minekule. Pealegi oi kui palju ta siis paremini magab. Jällegi. Kolm tundi ajakavast nagu niuhti läinud, aga vastutasuks rõõmus, puhanud laps ja lisaks õnnelik emme.
4. Raamatute lugemine. Iial. Mitte iial ei jätaks ma seda tegevust oma igapäeva elust välja. Iial. Rääkimata sellest, et mulle meeldib tundide viisi raamatukogus ringi uidata.
5. Ennist sai mainitud, et mulle meeldib hubane kodu. Niisiis käib sellega kaasas selline asi nagu internetist kõiksugu lahedate kodude uudistamine. Vahin seal jälle tunde ja mõtlen, et issand kui äge. Netipoodides sobivate dekoratsioonide ja küünalde ja kõiksugu muude vidinate otsimisest ma parem jälle ei räägiks.
6. Kas nüüd juba tundub loogiline, et keegi peaks juba hakkama töölt koju jõudma. Õigus. Ja siis on igasugune arvutimöll, raamatud ja netipoed kategooriliselt välistatud. Nüüd on vaja leida aega tema jaoks. Ja noh eks ikka järelkasv on oma aja igal hetkel võtnud.
7. Peab vist mainima, et meile meeldib koos õhtuti hullult kõiksugu filme vaadata. Äärmusest äärmusesse ja põhimõtteliselt tõega räägin, et iga õhtu.
8. Nüüd on juba kell niipalju, et isegi kui mul jagub jaksu kirjutamiseks. Tuleb enne seda kõik omad, hügeenilises mõttes vajalikud asjad korda ajada, sest kui viid end sellise piirini, et oled väsimusest nõrkemas, ei tule sellest midagi välja.
9. Nüüd siis sain arvuti uuesti kätte võetud. Vaatan foorumit. Mõtlen küll, et oleks vaja kirjutada ja vahel isegi kirjutan. Kuid kui olen mõned lõigud kirja saanud ja need isegi korra üle kontrollinud, on ka kõik. Silm nokib ja igasugune kirjutamine tundub rohkematki kui võimatu.
10. Lähen siis magama ära, mõttega, et ehks homme, kuid miskipärast ei suuda ma õhtul mõelda sellele, et hommikul hakkab kõik jama ju otsast peale.
Nüüd siis teate, et kui ma pikka aega midagi ei kirjuta, siis tuleneb see sellest, et ma olen oma vaba aja kasutamisega teistel põhjustel hõivatud ja seda ka ainult juhul kui mulle seda vaba aega määratud ongi.
Ja üks väike fakt veel. Oodatud on ka teie huvitavad mõtted. Ükskõik mille kohta. Küsida võib kõike! | |
|
