Sarlin (Sigatüüka teemaline fanficktion.) [Lõpetatud!]

Sarlin kohendas enda Gryffindori toonides salli ja vaatas aknast välja. Lund sadas tihedalt ning kogu Sigatüüka ümbrus oli kaetud valge vaibaga.
Vaikselt aevastedes, pani ta sügavalt hingates käe suu ette, et taaskord mitte aevastada ja naeratas endamisi.
,,Pole ammu nii külmetada saanud.." mõtles ta lõbustatult ja vaatas korraks tüdrukute magamistoas ringi. Kedagi polnud jälle ja see ka seletas, mis oli seal juba üle kümne minuti väga vaikne olnud. Ta polnud isegi tähele pannud, et teised tüdrukud olid lahkunud ja see tuletas talle meelde,et ta peab hommikusöögi ajaks suures saalis olema.
Vaikselt ohates, otsis ta välja enda koolivormi ja toppis selle kiirelt selga ning jooksis toast välja , suure saali poole.
Gryffindri lauas mahutas ta end Ginny ja Hermione vahele istuma ning naeratas neile kõigile.
,,Oh! Sa oledki paranenud!" ütles Ginny naeratades samuti ja Sarlin noogutas, tõstes endale praadi ja salatit ning asus isukalt sööma, sest alles nüüd kui toitulõhna tundis, sai ta aru,et ta oli tegelikult väga näljane!
,,Hermione rääkis mida sa tegid," ütles Ron aeglaselt kui mälus enda vahvlit. Sarlin saatis enda kõrval istuvale tüdrukule silmanurgast pahase pilgu ja kehitas siis ükskõikselt õlgu. ,,Ja mida ta ütles?" küsis Sarlin.
,,Sa tõesti mökutasid öö otsa õues?" küsis Ron, silmad ümmargused. ,,Oh," ütles Sarlin vaikselt ning vaatas Slytherini laua poole. Siis kui kõik sinna vaatasid, pani Sarlin omale suure kahvlitäie suhu ja seda selleks,et ei saaks Ronile vastata. Kui nad ringi keerasid, kehitas tüdruk naeratades õlgu ja neelatas siis vaikselt.
,,Teate.." alustas ta vaikselt ja kummardus natuke ettepoole. ,,Ma tahan teiega rääkida.." lisas ta vaiksemalt. Nüüd kummardusid ka teised ettepoole.
,,Millest?" küsis Harry kergitades enda prille, mis olid ninale vajunud.
,,Mitte praegu," sosistas Sarlin summutatult ning tõmbus tagasi, lükates oma juuksed üle õla. ,,Hetkel olen ma näljane kui hunt ja ma võin elevandi nahka pista.." teatas ta tähtsalt ja muigas lõbusalt. Ron tõmbus turtsatades eemale.
,,Ja kus me räägime?" küsis Hermione kummardudes Sarlini poole, niiet keegi ei kuuleks.
,,See on sinu lemmikkoht.. Raamatukogu," ütles Sarlin tähsalt ja asus taaskord isukalt sööma.

Sarlin leidis Harry, Hermione ja Roni raamatukogu tagaotsas, kus eriti teisi õpilasi polnud. Enda kergenduseks nägi ta,et Ginnyt, Neville'i ega Lunat pole seal. Vähem sagimist ja tähelepanu. Sihikindlalt astus ta majakaaslaste poole ja võttis nende kõrval laua taga istet.
,,Nii.." alustas ta käsi kokku lüües ja ringi vaadates. Raamatukogupidajat polnud kusagil läheduses. Seega võisid nad hetkel vabalt rääkida.
,,Ma kavatsen ajast nüüd tagasi minna," teatas ta tähtsalt. Hermione tõmbus näost valgeks.
,,Miks?" küsis ta vaikselt. ,,Sulle ei meeldi praegune ajastus?" küsis ta alahuult närides. Sarlin raputas vaikselt pead.
,,Mulle meeldib.. muidugi.. aga asi on lihtsalt Voldemortis.." lausus ta ohates. ,,Ma olen selle üle mõelnud ja otsustasin,et parem oleks ta hävitada varem.. " lausus ta vaikselt.
,,Ja sa arvad,et sa saad sellega hakkama?" küsis Harry kulmi kortsutades. ,,Sarlin!" ütles ta hoiatavalt, kui tüdruk kavatses suu lahti teha ja midagi vastata. ,,Sa ei saa sellega hakkama! Ma olen seda teha üritanud ja kui sa sured seda tehes, siis mis saab? Sinust jääb lihtsalt ainult mälestus!" ütles ta samuti vaikselt, et mitte häält tõsta.
Sarlin vaatas eemale ja pilgutas silmi. Juba ainult surmast mõeldes, sai ta aru,et tegelikult ei taha ta leida sellist lõppu. Võideldes aegade võimsaima võluriga, kes on hävitanud poole sajandiga mitmeid perekondi!
,,Aga ma olen otsustanud," ütles ta vaadates Harryle, Ronile ja Hermionele kordamööda otsa. ,,Ma oskan ajakeerajat kasutada ja ma saan tagasi minna.." lõpetas ta oma lause. Hermione kortsutas kulmi ja ajas end sirgu.
,,Tead," ütles ta endalegi imestuseks :,,ma tulen sinuga kaasa!" Ron kargas toolilt püsti ja vaatas suurte silmadega Hermionet, kelle ilme oli rahulik. ,,Mida?" sisistas ta läbi hammaste.
,,Sa kuulsid küll," teatas Hermione ja vaatas Sarlini, kelle suu oli lahti vajunud. ,,Millal sa minna kavatsed?" küsis ta rahulikult. Sarlin raputas pead. ,,Sina ei tule minuga kaasa," ütles ta lihtsalt. ,,See on liiga ohtlik!"
,,Sa oled juba nagu Harry!" ütles Hermione pirtsakalt. Sarlin ei osanud enam midagi öelda. Lõpuks tõusis ka Harry püsti ja noogutas.
,,Ma tulen samuti.. Minu ja Voldemorti kohta tehti ettekuulutus ja ma kuulsin seda alles eelmisel aastal.. Mitte kumbki meist ei saa elada kui teine on elus.. " ütles ta. Ron ohkas vaikselt ja tõusis aeglaselt püsti. ,,Ma ei saa üksinda siia ka jääda," lausus ta hädiselt naeratades. Sarlinil vajus suu täiesti lahti ning ta vaatas ümmarguste silmadega teisi.
,,Aga..aga ma olen seal Slytherinis! Teist ei saaks kunagi õiged Slytherinid!" ütles ta kiiresti noogutades. Hermione kehitas ükskõikselt õlgu. ,,Keda see huvitab? Sa võid ju Slytherinis olla, kuid see ei tähenda,et me ei või kokku saada.." ütles ta ning jalutas neist mööda.
,,Ärge pahandage, aga ma tahan paar raamatut kaasa võtta enne kui me lahkume," teatas ta ning lahkus raamatukogust. Sarlin pani silmad kinni ja ohkas süngelt. ,,Nüüd vean ma nad enesetapule!" mõtles ta sügavalt sisse hingates. Üksinda oleks juba mõistetav, kuid kõik neljakesi Voldemorti kallale ja kohe varakult? See oleks väga kahtlusalune.
Harry ja Ron lahkusid Sarliniga vaikselt hüvastijättes raamatukogust ning tüdruk jäi sinna üksinda, kuid mitte kauaks. Ta tõusis püsti ning jalutas aeglaselt ja segaduses ilmega raamatukgust, Gryffindri puhketoa poole.

,,Nii, valmis?" küsis Hermione, kui nad olid hilja õhtul puhketuppa neljakesi jäänud. Kõik noogutasid.
,,Olete te kindlad,et te tahate seda?" küsis Sarlin vaikselt. Kõik noogutasid ning tüdruk ohkas vaikselt. ,,Te peate lubama,et ei solvu minu peale, kui ma teiega õiendan! Siiski Slytherin!" hoiatas ta neid ning tõmbas enda kuldse kaelakeega ajakeera särgi alt välja ja silmitses seda. ,,Pange see kaela ümber," õpetas ta neid. Tehti nii nagu kästi ning nad jäid neljakesi ringis seisma, kõigil ümber kaela kuldne kett. Sarlin hingas sügavalt sisse ja keeras otsustavalt ajakeerajat mitu korda, kuni lõpuks keerutamise lõpetas.
Toimus jälle see tuttav tunne tema jaoks, mille oli ta jõudnud peaaegu unustada. Neli kuud tagasi oli ta seda tundud ja nüüd jälle.





Epiloog:

Sarlin, Ron, Harry ja Hermione maandusid kõik tema tädi majas ning vaatasid ringi.
,,Kui see peaks sinu tuba olema, siis on see päris kena," ütles Ron hindavalt. Sarlin ei vastanud ning vaatas ringi.
,,Läheme parem.. Meil on ülesanne täita," lausus ta edasi astudes ning juhatas nad majast välja ja nad suundusid neljakesi kooli poole.



_____________________________________________________________




Nii .. Esimese sa lõpp siis
Kavatsen teise ka teha (h) Ja kriitikat (kuigi tean,et seda tuleb!) ja eem.. niisama kommentaare?