Kessu14 lühijutt mille nimeks on "Kurbus"

Ma tulin joostes oma tuppa.Prantsatasin voodile istuma ja panin pea käte vahele.Fuck!Miks, siis minuga niimoodi?Miks minu parim sõber pidi surma saama?Mõtisklesin, siis.Ma nutsin tükk aega ja mõtlesin ikka selle sama asjapeale.See oli juba vaatepilt.Kõikkuidas see kui ta üle tee hakkas minema.Vuhhh!Püüdsin kõik selle oma peast välja ajada, kuid kuidas?Kõik see vana aeg, kui ta veel elus oli.Need mängud,naljad,peksmised,laulmised,tantsimised oihh.Neid asju on palju.Need kõik, lihtsalt jooksid mul sel hetkel kui ka praegusel hetkel silme eest läbi.Kohutav.Lihtsalt kohutav.Kuidas on üldse võimalik oma parimat sõpra peast välja saada?Ema kutsus mind sööma.Tõusin voodilt püsti ning läksin kööki."Mis söögiks on?"Küsisin emalt."Friikartulid ja kalapulgad."Vastas ema mulle."Jälle!Mul pole kõht tühi."Irvitasin emale vastu ning jooksin suure-suure kiiruga omatuppa.Varsti helistas mulle Kelly."Tsau Kelly!Mis tahtsid?"Küsisin Kellylt."Eeee.Kas sa minuga šhoppama viitsiksid?"Küsis Kelly minult."Ei viitsi.Ma pole seda tüüpi.Sorri."Irvitasin Kellyle ka läbi telefoni.Kelly viskas toru ära ning mul tuli jällegi meelde need lahedad hetked mu surnud parimasõbra Cassandraga.

Mm...
Tundeid oleks võinud rohkem olla, lõike...
Ja see lõpp oli segane ja veider. Miks ta irvitas? Kas ta siis sellest kellelegi ei rääkinud? Kas ema ei näinud, et midagi valesti oli?
Mõjuvust jäi puudu...
Sry, et selline kriitika. (A)

Emotsioonidest jäi väheks . Minu arust .

Mingi natuke nuttis , siis irvitas kõigile ja . Tegelt , nimi oli ka natuke naljaks " Kurb päev " . Sõbra surm ei ole ainult kurva päeva sündmus , vaid see jääb kauakskauaks meelde.

Läks muidu veits untsu jah.
Pole muidu hullu.
Ma niikui nii tahan kritiseerimist